Paide kogukonnakeskus

mÖÖbliÖÖ

2012-01-18T10:34:00.000+02:00

Paide SRIK-s 30. jaanuaril 2012 kell 17.00

Kõigile, kelle salakireks ON või VÕIKS SAADA mööblirestaureerimine

mÖÖbliÖÖ

ÖÖvahti aitavad pidada restauraator Mati Raal, Tsunftijänesest
ja Liberoni esindaja Ivar Risthein

Muusikat teeb lihvpaber ja pitskruvi. Pakutakse kehakinnitust.

Soovitame Teie poolt restaureerimiseks valitud eseme foto saata eelnevalt meilile: mati@tsunftijanes.ee

Juurde märkida "Paide SRIK".

Restaureeritava esemete valikul palun arvestada, et ideaalne on kui jõuaksid valmistada eseme ette -

võttes maha vana värvi või laki.
(eelnevalt aega kokku leppides saab seda teha Paide SRIKi-s)
Kui on võimalus, siis võta kaasa oma tÖÖriistu (pitskruvid, naelatangid, kaaprauad jne).

Töötoa osalustasu 15 eurot.

Samas pakume kolmele osalejale, kelle ressursid on pisemad,

võimalust osaleda 50%-lise soodustusega.Palun kaalu, kas just Sinul on seesugust toetust vaja ja anna endast märku.

Info ja registreerimine: tel 51 500 66 või e-mail: paide@srik.ee

Kohtade arv piiratud!

Türi!

2012-01-06T15:06:00.002+02:00

Järgmisel nädalal, 10. jaanuaril kell 13 avavad Järvamaa Vabatahtlike Keskus (JVK) ning Paide SRIK teabetoa Türil.

JVK eesmärgiks on pakkuda vabatahtlikele rakendust ning samuti leida üles kohalikud vabaühendused, kes oleksid huvitatud vabatahtlike kaasamisest. JVK-l on tihe koostöö mh Töötukassaga, mis tähendab et töötuna registreeritud vabatahtlikud saavad vabatahtliku töö eest riigilt stipendiumi ning lisaks võtab JVK vastu vabatahtlikke tööpraktikale (näiteks puidutöö, siseruumide säästev renoveerimine aga ka erinevad kunsti- ja kultuurivaldkonnad). JVK suund vabatahtliku töö korraldamisel ongi tagada vabatahtlikele enesetäienduse võimalus, mille käigus panustatakse ka kohaliku kogukonna arendamisse. Türi teabetoa eesmärk on tuua need võimalused kohalikele inimestele lähemale.

SRIK asub Türil pakkuma vanade hoonete ennistamise alast teavet, mis hõlmab nii trükiste ja konsultatsiooni pakkumist. Hakkame korraldama ka koolitusi ning tutvustama vana hoone uuendamiseks pakutavaid Majatohtri kaupu.

Türi teabetuba asub Türil aadressil Paide tn 16 ning on avatud esialgu teisipäeviti kell 10-14. Teabetoa tegevust korraldavad türilased Kairi Randmer ja Meelis Suurkaev. Teavet saab meiliaadressilt jarva@vabatahtlikud.ee või telefonidelt 53564623 ja 56211772.
/foto: Lillelinna Mängumaalt/

Kujundus: KÜ Kujundus

Jaanuari tantsutuba

2012-01-02T11:07:00.000+02:00

Järgmine tantsutuba Paide kogukonnakeskuses toimub
7. jaanuaril kell 16
Kõik on oodatud.
Loe tantsutubade kohta lähemalt siit: http://weissenstein.blogspot.com/search/label/tantsutuba

Kalmistu

2011-12-27T14:47:00.006+02:00

Täna avaldati uudis, et Paides Keskväljak 7 maja alt leiti hulga inimluid (vt ka fotosid). On selge, et tegemist on matmiskohaga. Uudisest vilksas korraks läbi võimalik aastaarv (1750-1780). Kindlasti saab lähiajal Muinsuskaitseametist kuulda täpsemat infot.

Seniks panen siia üles veidi pildimaterjali, mis võib ehk ka abiks olla.

Esiteks on teada, et praeguse kiriku asukohal asunud keskaegse kiriku ümber oli kunagi aiaga piiratud surnuaed (samuti nagu maakirikutes), mida hiljem hakati kutsuma "saksa surnuaiaks".
Vana kirik hävis Liivi sõjas ning rootsi ajal ehitatud ajutine puukirik asus kusagil praeguse kirik ja keskväljaku haljasala vahel. Ilmselt millalgi siis ka suurendati kalmistut, lisandus nn "talurahva kalmistu", kuhu Rootsi võimud ärgitasid eestlasi matma (selle ajani olid endiselt levinud paganlikud kalmud metsades jm). Tolleaegne turuplats oli seega praegusest poole väiksem, ulatudes kalmistu piirini, mida praegu markeerib keskväljaku haljasala läbiv jalgtee (Vee tn joon).

Kui valmis uus kirik (1786), siis oli aga keskväljakult kalmistu juba kadunud, sest 1774 oli Katariina II ukaasiga keelatud linnadesse matmine (Venamaal aset leidnud katkuhädade tõttu). Kesklinna kalmistu suleti ning avati uues kalmistu Reopalus. Keskväljak suurenes vana kalmstu arvelt praeguste mõõtmeteni.

Kui nüüd vaadata tolleaaegseid kaarte, siis võib näha, et ilmselt on kunagi kalmistu ulatunud mitte ainult poolde praegusse keskväljakusse, vaid ka kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 ja 8 alla.

Jaan Eelnurme on oma 1936. aasta raamatus "Paide Püha Risti koguduse minevik" joonistanud üles ühe skeemi (Eelnurme sai seejuures tugineda vana kirikuarhiivi dokumentatsioonile, mis praeguseks ei ole säilinud). Plaan peaks kujutama aastat 1700 ning see näitab kaht kalmistut - üht kivikiriku ümber (vanem, nn saksa surnuaed) ja teist vahepealse rootsiaegse puukiriku ümber (nn talurahva surnuaed). On näha, et see uuem surnuaed ulatus kindlasti ka praeguse Keskväljak 8 alla.

Kohe kalmistust ida poolt läks läbi vana veski tee, seega selle all vaevalt et kalmistut oli. Teest veel ida poole jäid krundid (juba Rootsi ajal). Kirikust põhja poole olid ka krundid (Rootsi ajal Hans Negelini elamu ning nagu aastaks 1700 köstri elamu).

Aastal 1739 tehti Paide linna plaan (koopia Ajalooarhiivist), mille ümberjoonistus on pärit aastast 1784. Sellelt plaanilt on näha, et kiriku krunt ulatub nüüd ida poole kuni Rüütli tänavani välja. Just sealt ongi leitud matmiskohad (Keskväljak 7 alt). Täiesti kindel on see, et pärast 1774. aastat sinna enam ei maetud, sest kesklinna kalmistu suleti ning nagu näha selle postituse esimeselt slaidilt (rohelise põhjaga kaart aastast 1786) asusid peale seda seal juba elamukrundid ja hooned. Vahemärkusena võib veel öelda, et kuigi kirikut ümbritevad hooned pärinevad 19. sajandist, ei tähenda see, et varem seal hooneid ei olnud. Majad olid seal juba Rootsi ajal ning on teada, et vanad hooned (sh Keskväljak 3 kohal asunud vana koolimaja) põlesid 1848. aasta kirikupõlengu ajal. Seejärel ehitatigi uued hooned.

Üks järeldus võib siis olla see (kui praegu jätta kõrvale võimalus, et tegemist võib olla Liivi sõja aegse vms matusega), et kusagil 1700-1774 vahel võis kiriku kalmistu laieneda kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 alla. See võis olla midagi vahepealset ja pisut ajutist, millele viitab võibolla ka üsna nö maa peale matmine nagu tänased leiud näitasid.

Anarhia on kOrd

2011-12-10T20:33:00.000+02:00

(2011 okt KoosOlek)

Mõned asjad on teinekord väga ootamatud. Kui rääkida kogukondlikust eluviisist, siis enamasti kuvab see pildi segust rahvatantsust, käsitööst ja ökoelustiili eri näidetest. Hirmu suued silmad võivad koguni karta peidetud dogmaatilisust ja sektantlust. Ootamatu osa selle asja juures võib olla avastus, et väga suur osa kogukondlikust liikumisest ei oma juuri mitte ainult sügavalt traditsioonilistes või ka pisut hipilikes eluviisides, vaid samuti anarhismi teooriates ehk siis võibolla kõige ehedamas vabaduse vormis üldse.

Anarhism ei saanud alguse mitte tänavatel märatsemisest, turris juustest või pungist. Esimesed anarhistid kaasaegses tähenduses olid pigem 19. sajandil kabinetivaikuseses töötavad majandusteadlased, kes mõtlesid mh iseseivalt toimivatest kogukondadest, sh alternatiivsetest rahasüsteemidest.

Ilmselt esimene kaasaegne anarhismiteoreetik (kes vähemalt esimesena end avalikult anarhistiks nimetas), Pierre Joseph Proudhon (19. saj keskpaik), kellest laulab ka Vennaskond, leidis et tsentraliseeritud valitsusvorm on kurjast ning pooldas nn ehtsat föderalismi, kus otsustajad on võimalikult kohalikul tasandil. Proudhon ei olnud seejuures võimu absoluutne eitaja, vaid eelistas võimu nn minimaliseeritud varianti. Omal ajal oli see mees kordades tuntum ja populaarsem kui näiteks Marx, kellele ta end vastandas (Proudhon ei eitanud eraomandit, vaid pidas seda üheks vabaduse väljenduseks). Võib öeda, et ta oli nii antikapitalist kui antikommunist. Muuhulgas püüdis Proudhon käivitada panka, mis toimiks täiesti teistmoodi tänapäevastest kriisini jõunud krediidipõhistest pankadest ja oli rohkem sarnane kogukondlikele nn sotsiaalse ettevõtluse vormis moodustatud ühiskondlikele pangaühisustele. Sellistes kohalikes finantsrevolutsioonides ei olnud tegelikult midagi uut, juba 19. saj alguses USAs Cincinnatis käivitatud „hour“ nimeline maksevahend, ehk kaasaegne kogukonnaraha, mille autor oli USA esimeseks anarhistiks tituleeritud Josiah Warren. Nii et Proudhon, üks anarhismi „isasid“, omas pigem selget visiooni anarhiast kui kogukondlikust alternatiivsest majandusmudelist. Muide, arvatavasti pärineb Proudhonilt tänapäeva anarhismi sümbol – A mille ümber on O ning mis tähendab „Anarchy is Order“ ehk „anarhia on kord“.

Finantssüsteemi reformist ja nn tagurpidi intressist ehk demurragest arendas ideed edasi belgiast pärit anarhist Silvio Gesell (1862-1930). Gesell oli samuti nii kapitalismi- kui marksismivastane ning tuli välja käsitlusega „turumajandus ilma kapitalismita“. Ta toetas ehtsat vabaturumajandust ja vaba raha teooriat, mis on vaba nii riiklikust sekkumisest kui monopolide survest. Geselli kohta on öeldud, et tema tõeliselt sügav majandus- ja rahandusteooria on asi, millest alles hakatakse õppima ning et see võib olla monopolide palju ohtlikum kui kunagi üritas olla marksism. Gesell leidis, et väljapääs majandus- ehk krediidikriisidest ei peitu intresside alandamises ja uute krediidivõimaluste ülespuhumises, vaid pigem tuleks rahakäivet kiirendada muul moel. Esiteks tuleks kaotada rahamonopol ja lubada ehtsat „vaba raha“, mille hulka kuuluks ka õigus kohalike rahade väljaandmiseks. Teiseks tuleks intressi asemel kasutada pigem „tagurpidi intressi“ (demurrage).

Viimase mõte on selles, et kui kõik loomulik meie elukeskkonnas aja jooksul kaotab oma väärtust (vananeb, amortiseerub), siis millegipärast kehtib raha puhul ebaloomulik ja vastupidine protsess – intresside abil see hoopis kasvatab oma väärtust. Kui aga raha kaotaks väärtust igal aastal mingi % võrra, siis taoline demurrage õhutaks raha võimalikult kiiremat käivet, mis on üks eduka majanduse võtmeid. Ehk siis omamoodi loomulik ja roheline areng finantsmaailmas. Demurrage on praegu kasutusel mitmete kohalike rahade juures, sh chiemgaueri nimelise kohaliku raha puhul, mis on kasutusel Saksamaal Chimsee piirkonnas.

Taolistest anarhistlikest sugemetest on kasvanud välja vägagi tõsiseltvõetav alternatiivne majanduskäsitlus, mida nimetatakse „Austria koolkonnaks“. Tegemist on 19. saj lõpul ja 20. saj alguses välja kujunenud koolkonnaga, mis omal oli lausa osa põhivoolu majandusteadustest. Tänapäeva majanduskriisis oleks just Austria koolkonnalt palju õppida, kus on kriisi põhimehhanismi põhjalikult käsitletud ning selgitatud, kuidas tavapärased ja praegu kasutusel olevad kriisi lahenduse meetodit kriisi ainult süvendavad. Üks Austria koolkonna arendajaid oli Murray Rothband (1926-1995), anarhist ja USA libertaanide partei juhtfiguure, kellelt pärineb termin „anarho-kapitalism“ või „eraomandi kapitalism“.

Anarho-kapitalism on individualistlik filosoofia, mis toetab riigivõimu kaotamist ning üksikisikutele tuginevat vaba turumajandust. Sel koolkonnal on ka teisi nimetusi nagu „anarho-liberalism“, „vabaturu anarhism“ jne. Üks osa sellest koolkonnast (minarhistid) ei poolda riigi täielikku kadumist, vaid selle selle minimeerimist vähemsekkuvasse vormi, säilitades näiteks politsei, kohtuvõimu, sõjaväe jne.

Seos anarhismiga ei piirdu muidugi ainult rahareformidega või majandusteooriatega. Ka näiteks nn „do it yourself“ (DIY) või „isetegemise“ mõtteviis on juurtega samas allikas, mh leidub USAs anarhistlikke kogukondlikke rühmitusi, mis just sellest lähtuvad. Mõte on just selles, et olla võimalik iseseisev ja isehakkamasaav. Nn „autonoomsed tsoonid“ või „A-tsoonid“ USAs ja Briti saartel on üks sellise tegevuse näide. Mh toimub seal ulatuslik ümberõppimine, et tagada ise hakkama saamise võimekus, seda nii üksikisiku kui kommuuni või kogukonna tasandil. Mõneti võib selliseid anarhistlikke DIY kogukondi tuua eeskujuks kui tõeliselt jätkusuutlikust või säästva arengu printsiipe järgivast kooselu mudelist.

Kogukondlik anarhism ei ole niisiis midagi uut. Eraldi vooluna on tekkinud nn rohemust anarhism, ehk roheliste või „ökode“ liikumine, kus anarhism on rakendatud keskkonnaliikumiste külge. Sellest ei ole kaugel valge või siis kristliku anarhismi vorm, mis on väga seotud kogukondliku mõtte- ja eluviisiga. Selle viimase voolu üks olulisemaid esindajaid oli muide ei keegi muu kui tuntud Vene kirjanik Lev Tolstoi. Tolstoi sai omal ajal mõjutusi just Proudhonilt ning aja jooksul kujundas oma kristliku nägemuse kogukonnast, mis toimiks anarhistlike põhimõtete najal. Ainus autoriteet, keda tunnustatakse on Jumal, inimesed peaksid elama vabalt ja võrdselt ning igasugused vägivaldsed (sh õiguslikud) sunnimeetodid peaksid puuduma. Tolstoist ongi suuresti välja kasvanud kristlik anarhism, mis seisab vastu igasugusele hierarhiale (sh kiriklikule hierarhiale, muide sõna „hierarhia“ ongi väga religioosset päritolu, tähendades preestrite ülemvõimu). Sellise hoiaku tõttu heideti siiralt usklik Tolstoi muide välja Vene õigeusu kirikust.

Tolstoi ise kirjutas aga anarhiast järgmist (aastal 1900 ehk siis isevalitsusliku Venemaa kõrgperioodil): „Anarhistidel on õigus kõiges ... nad eksivad ainult selles, et usuvad anarhia toomisse vägivaldse revolutsiooni kaudu. ... Vägivalla kasutamine on võimatu, see tekitab ainult reaktsiooni. Valitsuse ridadega liitumine on samuti võimatu – nii muutud ainult selle tööriistaks. Seetõttu jääb järele üks kurss – võidelda Valitsusega mõttega, kõnega, tegevustega, eluviisiga. ... On ainult üks pidev revolutsioon – moraalne, sisemise inimese ümberkujundamine. Kuidas see aset leiab? Mitte keegi ei tea, kuidas see toimib kogu inimkonna mõõtmes, ent iga inimene tajub seda kindlasti sisemiselt. Ent ometi mõtleb kogu maailm inmkonna muutmisele ning mitte keegi ei mõtle iseenda muutmisele.“

Tolstoi vaated mõjutasid väga tugevalt Mohandas Gandhit. Kahe suurmehe vahel kestis kirjavahetus umbes aasta, ent just Tolstoi teos „Jumala riik on seepidi teie sees“ mõjutas Gandhit arendama välja oma vägivallatu vastupanu filosoofiat (ahimsa), mille suurimat „apostlikks“ Gandhi ka Tolstoid nimetas. Tolstoi viimane kiri oligi kirjutatud Gandhile. Gandhi omakorda mõjutas aga teatavasti Martin Lutheri Kingi, nii et anarhistliku mõtteviisi mõjud on tegelikult palju laiemad, kui seda üldiselt ette kujutatakse. Septembri alguses Paides toimunud Kolmkõla festivalil toimunud Tõnu Trubetsky luuleõhtul oli kuulajatel võibolla üllatav kuulda, kui lähedal neile samadele põhimõtetele see Eestis hästi tuntud anarhist on.

Anarhismi definitsioone on mitmeid ja mina ei ole kindlasti selle valdkonna asjatundja. Tihtipeale jääb aga kõlama just mõte, et anarhism ei ole poliitika, vaid pigem ajalooline tendents, mis väljendub eri vormides, ent üldiselt toetab inimeste vabatahtlikku koostööd ning ühinemis (ja ka mitteühinemis) vabadust. Anarhism võib kanda ideed vabadusest, mis aitab tasakaalustada ühiskonda siis, kui autoritaarsus hakkab jälle pead tõstma kas parteide või suurkorporatsioonide survena. Ja tegemist ei ole ainult teooriaga, lisaks aina levivale kogundade võrgustikule on ajaloost isegi näiteid anarhistlikust ja toimivast ühiskonnakorraldusest (näiteks 1936-39 Hispaania revolutsioon). Anarhia võib olla kord, kui kokkulepped peavad ja sundust pole vaja.

Igatahes tuleb kasuks olla avatud, ka kogukond peaks olema avatud, mitte endassesulgunud või tõrjuv. Õppida on ilmselt kõigilt, sh neilt, keda ollakse esmajärjekorras harjutud pidama lihtsalt mässajateks kõige vastu. Kogukond ei ole ju mingi kunstlik moodustis, vaid peab olema valmis mitmekesisuseks, tema puhul peaks mu arust kehtima printsiip „on nagu on“, sest ta kujuneb ise inimestest, kes lihtsalt on sellesse kogukonda sattunud.

„Wabalinn Paide“ on üks selline projekt, mis üritab tutvustada Paides erinevaid kodanikualgatuse ja kogukondliku eluviisiga seotud ideid. Üks Wabalinna üritus saab suure tõenäosusega olema 2012 veebruaris toimuv anarhismi tutvustav üritus, mille nimeks võib vabalt kujuneda Eesti Esimene Anarhistide Kongress.

Album "Külmkõlad ..."

2011-12-08T17:00:00.000+02:00

Eile saime kätte lubatud albumi “Külmkõlad – 9 heliloomingulist pühendust Arvo Pärdile". Seekord siiski CD-l, mitte helikassetil nagu algselt plaanis oli ja seda meist täielikult mittesõltuvatel põhjustel.

Album näeb välja kena ja omab juba äramärkimist leidnud väärt muusikalist sisu. Niisiis

KOGUMIKALBUM JA HELIKASSETT "KÜLMKÕLAD - 9 HELILOOMINGULIST PÜHENDUST HELILOOJA ARVO PÄRDILE" ON SAADAVAL ...

CD formaadis järgmistes kohtades:
Muusikaärid "Lasering", Tallin, www.lasering.ee
Muusikapood "BiiT" Maakri 19/21,Tallinn, www.biit.me
Pika Jala Muusikaäri, Nunne 1, Tallinn
Kauplustes "Rahva Raamat", www.pood.rahvaraamat.ee
"Apollo" raamatukauplustes, www.apollo.ee
Tallinna kaubamajas, Gonsiori 2
Stockmanni kaubamaja muusikaosakonnas, Liivalaia 53, Tallinn
Tartu kaubamaja muusikaosakonnas, Riia 1
Kõhna Grete galerii, Tallinna tn.11, Paide
DIGITAALSEL KUJUL INTERNETIPOEST: WWW.AMBIFUNK.BANDCAMP.COM

"KÜLMKÕLAD - 9 HELILOOMINGULIST PÜHENDUST HELILOOJA ARVO PÄRDILE"
1."POUR ENFANT" - TEHNOLOOGILINE PÄIKE
written by Evar Anvelt & Mihkel Kõrvits
2."MY HEART IS IN HIGHLAND" - SININE reinterpretation
written by Arvo Pärt produced by Mauno Meesit
3."MY HEART IS IN HIGHLAND" - KALI BRIIS apocalypsed version
written & produced by Alan Olonen
4."NUNC DIMITTIS" - KI EN RA dim nunz version
written & produced by Janno Vainikk
5."FRATRES" - TIIU KIIK sorores version
written & produced by Tiiu Kiik
6."SUUND VALGUSELE" ( filmi "Navigaator Pirx" ainetel) - KAIDO KIRIKMÄE
written & produced by Kaido Kirikmäe
7."FÜR ALINA" - KURT WEBBERS PINK BAND
written by Arvo Pärt produced by Kurt Webbers Pink Band
8."BAARITEEMA FILMIST NAVIGAATOR PIRX EHK 2. PILOODI VASTUS KOMANDÖR PIRXI KÜSIMUSELE" - ANSAMBL TEISIKUD
written by Arvo Pärt produced by Tanel Roovik & Rasmus Merivoo
9."KÄIN JUBA LASTEAIAS" - ANS. ANDUR version
written by Arvo Pärt produced by Ans. Andur

Kogukonnaaia arutelu

2011-12-06T16:29:00.000+02:00

Panen siia ühe "Wabalinn Paide" projektiga seotud üleskutse:

Tere!
Kellel on huvi ja aega,siis Paide linna kogukonnaaia rajamise arutelu toimub järgmisel esmaspäeval 12. detsembril kell 19:00 Paide kogukonnakeskuses, Tallinna tänav 11.
Idee on luua nii jaapani aed kui ka aed, mis kasutab loodusliku maaviljeluse rakendusi.

Tänud!
Jan Vutt

Detsembri tantsutuba

2011-11-28T11:44:00.000+02:00

Järgmine kogukonnakeskuse tantsutuba toimub sel laupäeval, 3. detsembril kell 15.30.

Järvamaa Kodanikuühiskonna konverents 2011

2011-11-27T20:23:00.002+02:00

Hea meel on kutsuda Sind kolmandale kodanikuühiskonna konverentsile 30. novembril Türi Kultuurimajas algusega kell 10:00. Eelnevatel aastatel osalenud teavad, et tegu pole kaugeltki mitte tavalise konverentsiga, mis koosneks esitlustest, paneelduskussioonidest ja kohvipausidest.

Nii ka seekord – teie ees on valdkonna tippasjatundjad ja praktikud, kasutame täiesti uusi kaasamismeetodeid - seda kõike osalejatele parima keskkonna loomiseks teema lahti mõtestamisel ja kasuliku väärtuse loomisel.

2011 on Euroopa Vabatahtliku tegevuse aasta – Järvamaa konverents keskendub ka vabatahtlikule tegevusele kuid fookuse võtame alalisele vabatahtlikule tegevusele – inimestele, kes pühendavad ennast juba aastaid vabatahtlikena kogukonna heaks. Seame tähelepanu vabatahtlikest koosnevate pühendunud meeskondade loomisele – räägime olukorrast, pakume uusi ja huvitavaid vaateid nii Eestist kui kaugelt kaugelt piiri tagant. Lähemalt loe www.jarva.ee/konverents

Sellel aastal on konverentsi peaesinejaks Luguteatri trupp Tallinnast, kes täiesti ainulaadsena Eestis kasutab playback teatrimetoodikat millega sügavale teemasse süveneda.

Esinejad on koguni viis ja kõik nad on suurepärased asjatundjad mõtete liikumapanemiseks:

Kristina Mänd – Praxis Akadeemia, endine EMSLi juhataja ja rahvusvahelise kodanikuühenduste katuseorganisatsiooni CIVIC peasekretär Lõuna-Aafrika Vabariigis

Riina Varts - aasta vabatahtlik 2010, Eesti Energia personali direktor

Piret Jeedas – MTÜ Ruumiloojad, kaasamisviiside ekspert

Veigo Kell – EAS juhtimine.ee, spetsialiseerunud uutele organisatsiooni tüüpidele maailmas

Rait Talvik - meeskonnatöö ekspert, Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava konsultant

Päeva juhib Luguteatri juht ja Paidest pärit Aivar Simmermann

Toimumisaeg	Mis toimub?	Kes on laval?
9:45 - 10:00	Kohv, tee ja teretamine, registreerimine, istekoha leidmine, jne
10:00 - 10.10	Muusikaliskultuuriline avastart	Üllatusesineja
10:10 -10:40	Kodanikualgatuse tublimate tunnustamine	Luguteater, Moderaator Aivar Simmermann, maavanem ja arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp
10:40 - 12:00 I ring	Põhiteemaks on see kuidas luua pühendunud vabatahtlikke meeskondi.	Kõik esinejad – Riina Varts, Kristina Mänd, Veigo Kell, Piret Jeedas, Rait Talvik (arutelu juhib Kristina Mänd)
12:00 - 13:00	Lõuna	Kohvikulava - saab tutvustada oma ühingut laulda või tantsida :)
13:00 - 14:30	Luguteater – lood vabast tahtest	Luguteater ja osalejad
14:30 - 15:00	Kohvipaus
15:00 - 16:15 II ring	Lahendused, võimalused, alternatiivstruktuurid laiast maailmas	Kõik esinejad - Piret Jeedas, Veigo Kell, Riina Varts, Kristina Mänd, Rait Talvik
16:15 - 16:30	Päevapeegel	Rait Talvik
16:30 - 16.45	Muusikaliskultuuriline lõppvaatus
16:45 - 17:00	Väike suupiste ja head teed!

Kaasa rõõmus ja avatud meel ning taskusse paar eurot lõuna tarbeks.

Võta kaasa ke teisi oma ühingu liikmeid ja veetke koos üks meeldiv ja kasulik päev!

NB! Võimalik on oma ühingu tegevusi tutvustada kohvikulaval – andke sellest aegsasti teada.

Lisainfo ja registreerimine:

Maiko Kesküla - SA Järvamaa Arenduskeskus

Rüütli 25, 72713 Paide

tel/faks: 3852365 gsm: 56 67 5859

e-post:maiko@jarva.ee

JVK talgukoolitus Türil

2011-11-23T21:57:00.004+02:00

Sel laupäeval, 26. novembril toimub Järvamaa Vabatahtlike Keskuse koolitustalgupäev Türil, asukohaga Paide 16 (foto http://lillelinna.ee/). Oleme leppinud kokku Türi vallavalitsusega (kellele see maja kuulub) ning majas eakate tegevust arendava MTÜ-ga Karmas, et maja üht tuba hakkab edaspidi kasutama Järvamaa Vabatahtlike Keskus ja Säästva Renoveerimise Infokeskus.

Sel korral tegeleme toa välisseina soojustamisega, ehk siis rooplaadi ning lubi- ja savikrohvi esimese kihi paigaldamisega. Alustame majas kell 10, tööd teeme umbes kella 14ni, siis sööme koos talgusuppi ning räägime ka vabatahtlikust tööst.

Talgukoolitusele on oodatud kõik. Sõidame osa rahvaga Paidest, kogukonnakeskuse juurest (Tallinna tn 11) välja kell 9.30 aga auto(de) peale kõik ilmselt ei mahu, tulla võib ka bussiga. Väga oodatud on ka Türi rahvas ning kõik teised, kel huvi ja võimalust. Osavõtt on muidugi tasuta, talgulistele jagatakse kogukondlikku maksevahendit P.A.I. Tööriistad ja kindad meie poolt, tööriided peaks ise kaasa võtma.

Info: jarva@vabatahtlikud.ee, tel 53 56 46 23.
http://vabatahtlikud.weissenstein.ee

MI

2011-11-21T22:48:00.001+02:00

Selle neljapäevases (24. november) MI saates räägitakse Kolmkõla festivalist ja Külmkõla albumist. Näha saab Kaidot ja Lehot :) Saade algab ETV-s kell 22.20.
http://festival.weissenstein.ee

Vaata saadet siit: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=123058

Näituse avamine ja Jaapani aiakunsti loeng

2011-11-09T09:14:00.004+02:00

Sel reedel (11.11.11) kell 18 avab Leho Rubis Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) oma isikunäituse.
Koos näituse avamisega toimub Leho loeng teemal „Jaapani aiakunst ja esteetika kaasaegses linnaruumis“
Arutelu pobleemid, ülesanded:

võimalikud piirkonnad Paide linnaruumis, kus kujundus olematu või seda võiks esteetiliselt kohendada lähtudes eri kultuurides minevikus või kaasajal levinud professionaalsetest aiakujundus põhimõtetest.
huvilistele mõtteaineks: kas jaapani aiakunsti põhimõtteid on võimalik kasutada Eestis, ka siin oma kodulinnas, koduaias?

Loeng toimub Wabalinna projekti raames, kuulama ja arutama on oodatud kõik kel huvi meie ühise linnaruumi kodusemaks kujundamise vastu.
Pärast loengut maitsvad taimetoidusuupisted Kaido Kirikmäelt.

“Külmkõlad – 9 heliloomingulist pühendust Arvo Pärdile”

2011-10-28T17:18:00.002+03:00

Eile toimus festival Kolmkõla albumi “Külmkõlad – 9 heliloomingulist pühendust Arvo Pärdile” esmaesitlus Paides, kohvikus Reval.

Albumil on ühel või teisel moel Paide linnaga seotud kaasaegsed helide tekitajad oma muusikasse lisanud mõjutused nüüd juba maailmanimega heliloojalt, kes sündis Paides 11.septembril 1935.

Albumil võib kuulda meeleolusid süvaelektroonilisest muusikast kuni meloodilise kitarripopini ja albumi formaadiks saab olema nii retrohõnguline lintkassett, kui ka digitaalne väljaanne.

Albumi digireliisi leiate aadressilt: http://ambifunk.bandcamp.com
Kassetti on võimalik osta alates 3. novembrist Paide kogukonnakeskusest ja ilmselt mujaltki.

info: festival@weissenstein.ee
Vt lähemalt albumi kohta: http://ambifunk.com ja http://festival.weissenstein.ee

Kuula albumi kohta klassikaraadiost http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1305463

Vanade raamatute ennistamise koolitus

2011-10-25T10:02:00.001+03:00

Sel laupäeval, 29. oktoobril toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) vanade raamatute ennistamise koolitus.

Koolituse viib läbi Tulvi Turo Ennistuskojast Kanut, kes esitleb koolitust nii:

"Koolitusel räägin raamatute konserveerimisest läbi konservaatori prisma. Millised on raamatute, ürikute, dokumentide peamised kahjustused, mida ette võtta, kuidas toimida, kas konserveerida või jätta objekt puutumata. Millised on ohud ja riskid ja kuidas neid ennetada?
Annan ülevaate konserveerimise materjalidest, töövahenditest ja metoodikast. Näitan portfooliot fotodega erinevatest tööprotsessidest ühe inkunaabli (enne 1500 aastat trükitut raamatu)konserveermise kohta, samuti nn raamatute konserveerimise töökaarte, kus on fotod objektidest enne konserveerimist, töö käigus ja peale konserveerimist.
Võtan kaasa mõned eestikeelsed ja muukeelsed raamatud köitmise ja konserveerimise kohta. Küsimused on väga oodatud, vastan neile heameelega."

Koolitus algab laupäeval kell 12, osavõtt on tasuta.
Võib võtta kaasa oma vana raamatu, et selle ennistamise kohta nõu saada.
Koolitust korraldab Ühendus Weissenstein ning rahaliselt toetatakse seda Täiskasvanud Õppija Nädala raames.

Albumi esitlus

2011-10-24T11:47:00.000+03:00

27. oktoobri õhtul kell 19 esitleb festival "Kolmkõla" Paides, kohvikus "Reval" (Vee tn 1) lõplikult valminud muusikaalbumit "Külmkõlad - 9 heliloomingulist pühendust Arvo Pärdile", kus Paide linnaga seotud noorema generatsiooni muusikud annavad oma nägemuse samuti Paides ilmavalgust näinud helilooja Arvo Pärdi loomingule.
Albumil võib kuulda meeleolusid süvaelektroonilisest muusikast kuni meloodilise kitarripopini ja albumi formaadiks saab olema nii retrohõnguline lintkassett kui ka digitaalne internetiavarustes ilmuv reliis.
Albumi esitlusõhtul saab kuulata ka kahe kohaliku muusiku esinemist, lühikese etteastega tutvustavad oma uut loomingut nii klassikalisest muusikast kui modernsest elektroonikast jõudu ammutav lauljatar Tiiu Kiik ja samuti saab kuulata ambientmuusikat viljeleva Kaido Kirikmäe etteastet, kus kõikvõimalikud helid luuakse konkreetse etteaste tarbeks kohapeal .
Sissepääs on tasuta.
http://festival.weissenstein.ee

Taimetoit ja jooga

2011-10-20T18:30:00.000+03:00

Sel laupäeval kell 12, kui Paide kogukonnakeskuses toimuvad talgud, saab sealsamas õppida Kaido Kirikmäe käe all ka taimetoidu valmistamist.

Ning igal kolmapäeval kell 9-10.30 saab kogukonnakeskuses tegeleda:

Esitlused

2011-10-18T13:30:00.001+03:00

Mõtlesin, et panen vahepeal üles selle nädala nn esitluste kava:

18. oktoober kell 15-17 Paide kogukonnakeskuses vabatahtlike juhendajate koolitus (viib läbi JVK, tasuta)
19. oktoobril kell 10-16 Paide Täiskasvanute Keskkoolis (säästva renoveerimise valikainena) "Säästva arengu alused" (RE)
20. oktoobril kell 11.50 - 12.20 Paide kultuurikeskuses raamatukogupäevade avaüritusel esitlus "Wabalinn Paide" projektist (RE)
Selle kohta jõudis Jan juba video ka üles panna.
21. oktoobril kell 11-16 Paide kogukonnakeskuses vabatahtlike juhendajate koolituse teine päev (viib läbi VTA, tasuta).

info: rainer@weissenstein.ee

JVK ettevõtmised oktoobris

2011-10-14T16:55:00.001+03:00

Järvamaa Vabatahtlike Keskus (JVK) korraldab 18. ja 21. oktoobril vabatahtlike juhendajate koolituse. Esimest päeva (kell 15-17) viib läbi JVK ise, teist päeva (kell 11-16) Vabatahtlike Tegevuse Arenduskeskus. Osavõtt on kõigile tasuta!

22. oktoobril algusega kell 10 toimub kogukonnakeskuses JVK koolitustalgupäev. Vabatahtliku töö eest jagatakse P.A.I.sid, talguroog on seekord pisut teistsugune, sest samal päeval algusega kell 12 viib Kaido Kirikmäe läbi taimetoidu õpitoa. Valmistatakse ja maitstakse üheskoos maitsvaid toite ning samuti jagatakse põnevaid retsepte. Osavõtutasu 3 eurot või 1 P.A.I. (tasuda saab kohapeal).

vt lähemalt http://vabatahtlikud.weissenstein.ee

Kaasamise stiilinäide

2011-10-11T09:30:00.001+03:00

Nii leitakse vabatahtlikke:

Hooaja avapidu

2011-10-06T20:57:00.001+03:00

Juba pea nädal aega tagasi tegime kogukonnakeskuse uue hooaja avapeo. Kuulasime Kaidolt tulevase muusikaalbumi esitlust, seinale olid välja pandud plakatid P.A.I. reformi kohta, õues seisid welod. TÕNi rahastusel toimusid ka kaks õpituba. Üks oli MTÜ Käsitöö Katsikute läbiviidud seebi valmistamise õpituba kus osales 15 inimest.

Wabalinna üritusena toimus esitlus ja arutelu teemal "Kogukonnaaed Paidesse". Kuulasime kuidas Triin Pokk rääkis sellest, mismoodi rajati Tallinna Katlaaed. See oli ikka julge ettevõtmine seal :) Paides võiks asi ilmselt pisut teisiti välja näha. Üks võimalus oleks piisava huviliste hulga korral rentida sobiv maatükk näiteks linnalt, samuti võiks leida hoopis mõne vanalinna krundi, mis on hooletusse jäänud ning mille omanik oleks huvitatud sellest, et tema majapidamisel silma peal hoitakse. Aiapidamisehuvilised tegeleksid esmalt aiaga, aja jooksul aitaksid kogu kinnistut korras hoida, mis oleks mõlemale poolele kasulik. Teine võimalus on käivitada aiajagamise programm, kus need kel on aed aga pole aega või jõudu sellega tegeleda pakuksid seda kasutada neile, kes sooviks omada aeda aga kel pole seda võimalust. Kel huvi sel teemal arutelu jätkata, andke märku!

Lõpetasime jälle TÕNi toetatud õpitoaga, milleks oli seekord tantsutuba. Osales 14 inimest. Päris kõva trampimine oli vahepeal :)

Igatahes on hooaeg avatud. Kui ainult SRIKi tegevusi mainida, siis oktoobris on tulemas mööbli restaureerimise koolitus (8., 9. ja 15. oktoober), vanade raamatute restaureerimise koolitus (29. oktoober), sgraffito koolitus (5. ja 12. november). Käsitöö Katsikute ringidega saab tutvuda nende kodulehel. Wabalinna projekt plaanib detsembrisse kohalike rahade teemalist konverentsi ja veebruaris midagi pisut ootamatut. Igatahes käige siin vahel ja püüdke kursis olla :)

Mööbli restaureerimise koolitus

2011-10-03T09:46:00.002+03:00

8., 9. ja 15. oktoobril toimub Paide SRIKis põhjalik mööbli restaureerimise koolitus, mille viib läbi Mati Raal.
Koolitusel registreerimiseks palun registreerida meiliaadressil paide@srik.ee (telefon 5 81 81 261).
Seekordne koolitus on tasuline, kõigi kolme päeva osalustasu on kokku 5 eurot.

Koolitust toetab EL elukestva õppe Leonardo da Vinci uuendussiirde projekt "Arche

Mööbli restaureerimise koolitus Paide SRIK-s
8., 9. ja 15. oktoober 2011.a.

Koolitus toimub 3 päeva, millest 1. päev on suures osas teoreetiline.
2. ja 3. päev on peamiselt praktilise töö päevad.

Kava:

Laupäev 8. oktoober 2011.a.

Kogunemine 9.00-9.30
9.30. Puit kui materjal
          Puidu ettevalmistamine tema kasutamiseks
          Kas puit on ebastabiilne materjal
          Miks puit paisub ja kahaneb
          Puiduliigid, omadused, eripära, kasutamise traditsioonid
          Kodumaised puiduliigid (mänd,kuusk, kask jne.)
          Välismaised puiduliigid (mahagon, pähkel jne.)
11.00-11.15. Kohvipaus
11.15.- 12.15 Puidukahjurid
          Kuidas puidukahjurite tegevust visuaalselt ära tunda
          Kahjustunud puidu eemaldamine ja asendamine restaureerimisel
          Kahjustunud puidu tugevdamine konserveerimisel
          Puidukahjurite hävitamise meetodid
          Seenkahjustused
          Inimeste poolt tehtud kahjustused (keemilised, mehhaanilised ja inimlikud
          lollused)

12.15.-13.00 Lõuna

13.00. –15.15. Materjalide ja tehnoloogia õpetus
           Täispuidust esemete restaureerimine
            Liimpuitkilbist esemete restaureerimine
            Vineer, spoon, spooni parandustööd
            Painutatud mööbli restaureerimine
            Pehme mööbli restaureerimine
            Mööbli lisandid (käepidemed, peeglid, klaasid, kruvid, naelad jne.)

15.15-15.30 kohvipaus

15.30 – 17.30 tutvumine restaureerimiseks kaasavõetud esemetega, restaureerimise
                        plaani koostamine

Esemete valikul palun arvestada reaalset töömahtu ja enda kogemusi. Esimeseks tööks sobib näiteks lihtne tool. Näiteks vedrupolstriga toolil jõuab ette valmistada antud aja piires ainult puitkarkassi. Samuti ei ole mõtet valida eset, millel puuduvad mitu olulist detaili, sest nende valmistamine antud masinapargi juures on ebareaalne. Seerematel esemetel nagu kapid, kummutid jne. jõuab selle ajaga ära teha mõne detaili, näiteks paar sahtlit või kapi ukse, edasise töö jätkamine on sellisel juhul iseseisev. Teretulnud on väiksemad laekad, kirstud,puidust pildiraamid ja muu talukraam. Võimalusel palun esemest eelnevalt saata pilt minu meilile mati (ät)tsunftijanes.ee. Juurde märkida Paide koolitus. Siis saan juba eelnevalt kas soovitada või palun otsida mõni teine ese. Veelgi parem on kui Teil endil on välja pakkuda mitu eset, siis saame koos teha valiku.

Pühapäev 9. oktoober 2011.a.

Kogunemine 9.00-9.30
9.30-11.00 jätkub Materjalide ja tehnoloogia õpetus
                   Liimid ja liimimine
                   Peitsid ja peitsimine
                   Lakid ja lakkimine
                   Vahatamine, õlitamine
                   Värvimine

11.00-11.15. kohvipaus

11.00.-13.00 Praktiline töö

13.00-13.45 Lõuna

13.45- 17.30   Praktiline töö

Laupäev 15. oktoober 2011.a.

9.00-9.30 kogunemine

9.30 – 13.00 Praktiline töö

13.00-13.45 Lõuna

13.45-17.0 Paktiline töö

17.00-18.0 Kokkuvõtete tegemine, tunnistuste kätte andmine

Kursuslastel palun kaasa võtta võimaluse korral oma tööriistu (pitskruvid, peitlid, kaaprauad jne.)

Teoreetilise materjali kirjaliku osa leiate Eesti Konservaatorite Ühingu kodulehelt www.eestikonservaator.ee

Koolitaja:
Mati Raal
Tsunftijänes OÜ
Restaureerimisteaduste magister
EKA lektor

Kogukonnakeskuse hooaja avapidu

2011-09-23T17:23:00.000+03:00

Kogukonnakeskuses läheb käima uus hooaeg. Uue koolitussarjaga alustab Paide SRIK. Käima on läinud Järvamaa Vabatahtlike Keskuse jätkuprojekt. MTÜ Käsitöö Katsikud alustab jälle töö- ja mängutubadega. Ühendus Weissenstein on käivitanud Wabalinna projekti. Welopargi hooaeg küll lõpeb, ent meil on uusi ideid. Veel sel aastal toimub P.A.I. reform. Kolmkõla festival on saanud sisse uue hoo ning kavatseb aasta läbi kolmkõla-üritusi korraldada, näiteks on kohe ilmumas uus muusikaalbum. Kõhna Grete Galerii jätkub uute näitustega.

Seepärast korraldame 1. oktoobril, algusega kell 12, päev pärast Paide linna 720 sünnipäeva hooaja avapeo.

Kuulda saab uue kuulata muusikaalbumi “Külmkõla – 8 heliloomingulist pühendust helilooja Arvo Pärdile” eeltutvustust.

Kõhna Grete Galeriis saab näha saab Janno Bergmanni näitust "Klaaspärliäng".

Käsitöö Katsikud korraldavad seebi valmistamise õpitoa, tutvuda saab ka kangastelgede kasutamisega.

Õpetatakse seebi jääkidest valmistama uut ja huvitavat ning erinevaks otstarbeks mõeldud seepe. Seepidele lisatakse erinevaid lisandeid. Samuti valmistataks seebile dekoratiivne kott, mille abil saab seepi kuivatada, kasutada lõhnaseebina või kinkida. Töötuba ja materjal on tasuta.

Wabalinna projekt jätkub töötoaga "Kogukonnaaed Paidesse?" Rääkima tuleb Tallinna Katlaaiast Triin Pokk. Loe lähemalt wabalinna veebist.

Näha saab P.A.I. "rahareformi" ideid.

Ja lõpuks - jälle on toimumas TANTSUTUBA, vanu häid tantse õpetab Keiu Juurmaa ning lõõtsa mängib Silvi Tumanskaja (loe lähemalt siit - kui avaneb siis keri veidi allapoole).

Avatud on kogukonnakohvik (loe: tooge oma geniaalsed küpsetised või aiasaadused kaasa ja sööme nad koos ära).

Avatud on welopark ning osaleda saab weloorienteerumises.

Täpsem ajakava:

kell 12 - albumi tutvustus
kell 13 - seebi õpituba
kell 12-14 - welopark ja weloorienteerumine
kell 14 - kogukonnaaia arutelu
kell 15 - tantsutuba
kell 16-17 hakkame lõpetama

Tuleb mõnus pidu, tule kohale, kõik on tasuta! :)

(Ja ära unusta, et kell 19 toimub Spordihallis "Paide 720 juubelikontsert")

Meid toetavad KÜSK (JVK ja Wabalinna projektide kaudu) ning TÕN (vt TÕNi toetuse kohta lähemalt siit).

JVK jätkuprojekt

2011-09-17T16:08:00.003+03:00

Hea meel on teada anda, et KÜSK otsustas toetada Ühendus Weissenstein taotlust, millega jätkatakse Järvamaa Vabatahtlike Keskuse tegevust uue projektina. Projekti kogu eelarve on 15 114 eurot, sellest KÜSKi toetus 13 559 eurot.

Projektist lähemalt JVK kodulehelt: http://vabatahtlikud.weissenstein.ee

Projekti avaüritus on 23. septembril 2011 kell 12 Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11), kõik on oodatud, osavõtt on tasuta. Osalemisest palun teada anda (jarva@vabatahtlikud.ee).

Posti 12

2011-09-16T10:05:00.000+03:00

Täna ilmus uudistesse teade selle kohta, et üks Paide ilusamaid vanu kivihooneid, Posti tn 12 asuv vana koolimaja on müügis hinnaga 150 000 eurot (2,35 milj kr). Tegemist on 1910. aastal ehitatud koolimajaga, mis enne tühjaks jäämist oli linna raamatukoguks (vt lähemalt maja ajaloost siit). Ilus punasest tellisest historitsistlik ehitis, väga ilusas asukohas ning seotud väga paljude paidelaste mälestustega (maja idaseinale on muide alates 1930-test aastatest kirjutanud kooliõpilased oma nimesid, üllataval kombel on need siiani säilinud). Ühesõnaga maja, mis peaks olema palju väärikamalt koheldud kui seni ning ideaalis ka praegu omama mingit avalikku funktsiooni.
(foto: Ain Türnerilt pärit klaasnegatiiv, skanneeritud ja puhastatud Rene Viljati abil Kuma Foto poolt)

See maja oli tegelikult omal ajal üks Ühendus Weissenstein asutamise nö käivitajaid. Käisin 2003. aastal tolleaegse linnapea Tõnis Kõivu jutul, et uurida millised on linna plaanid selle hoonega. Maja oli püüdud müüa alghinnaga 1 milj kr, 750 000 kr, 500 000 kr kuid huvilisi ei olnud (vt 27. nov 2003. a linnavolikogu istungi protokolli). Nagu protokollist näha, oli linn kaalunud ka maja endale jätmist, ent leidnud siiski, et teiste kohutuste kõrval on oht, et maja jääb liiga kauaks remontimata. Vahepeal ringles ka idee müüa maja 1 krooniga, ent 10-miljonilise investeerimiskohutusega, mis tegelikult oli ju suurepärane mõte. Umbes sel ajal kui Ühendus Weissenstein mõtles maja rakenduse peale, ilmus teade et Kaitseliit võib olla huvitatud majja kadetikooli asutamisest. See oli tegelikult väga hea uudis, sest säilinud oleks maja esialgne funktsioon ning linn oleks võitnud lisaks kordatehtud majale ka uue haridusasutuse näol, mis tegelikult on paidetaolise väikelinna arengu jaoks äärmiselt oluline. Kahjuks see plaan ei teostunud, kuulu järgi oli maja selle kooli jaoks siiski liiga väike.

2004. a augustiks olid asjad arenenud nii, et Järvamaal praeguseks mõisate restaureerimisega head kuulsust kogunud OÜ Gromell oli teinud pakkumise Posti 12 ostmiseks 500 000 krooni eest, misjärel otsustatigi maja panna selle hinnaga enampakkumisele. Kui ma nüüd tolleaegsest protokollidest õigesti välja loen, siis millegipärast ei hääletatud sisse investeerimiskohustust, kuigi ma isiklikult arvan, et kui ostjaks oleks olnud Gromell, siis ei oleks olnud kahtlustki, et maja oleks ka praeguseks korralikult restaureeritud.

2004. a augustis toimuski enampakkumine, kus pakkumise tegid kaks osalejat: OÜ Gromell ja eraisik Alvar Ild. Ma võin eksida, ent minu teada oli pakkumine kinnine, st kumbki pool ei teanud teise poolt pakutavat hinda ega saanud seda ka nö üle pakkuda. Nii juhtuski, et maja omandas Gromelli asemel hr Alvar Ild, pakkudes Gromellist ainult 55 000 krooni rohkem. Minule ei ole ka teada, kas müügilepingusse jäeti sisse mingi investeerimiskohtus, ehkki suusõnaliselt on seda minu mäletamist mööda kinnitatud. Seejärel, umbes aasta pärast tehti aga üks kummaline vangerdus, värske Posti 12 omanik müüs hoone edasi OÜ-le Postitrio, mille omanik oli hr Ildi poeg. Juhul kui ka esialgses tehingus oli kokku lepitud mingis investeerimiskohustuses, siis tõenäoliselt hoone edasimüügiga see kohustus kadus.
Sellest ajast pole ka hoone omanik enam vahetunud.

Vahepeal on tehtud plaane maja ulatuslikuks ümberehituseks, kuulu järgi luksuskorteriteks, mille jaoks Muinsuskaitseamet loomulikult luba ei andnud. See oli ainuõige otsus, sest selle maja puhul tuleb säilitada nii välisilme kui ruumide sisejaotus. Ja nii ta lagunes. Ahjud on majast välja lõhutud, katus küll peab aga niiskus on siseruumides teinud oma töö. Aknad (enamjaolt originaalaknad) on OSB-ga kinni löödud, korstnaotsad on parandatud ent kogu vihmaveesüsteem käest ära, umbes 10 aasta jooksul on lastud veel ja külmal ilusat tellisfassaadi ning krohvitud karniise lammutada, mille taastamine on kallis ja keeruline töö.

Nüüd on maja müügis, esialgse hinnaga võrreldes peaaegu 5 korda kallimalt. See Paide jaoks unikaalne maja peaks saama endale funktsiooni, mis võimaldaks tema avalikku kasutamist kõigi linnaelanike poolt. Ideaalne oleks selle rakendus koolimajana, ent võimalusi oleks teisigi (käige näiteks vaatamas koolimaja suurepärast saali ja kujutage ette, millise rakenduse võiks sellele anda). Loomulikult on omandiõigus Eestis püha, ent läbi aegade on kehtinud linnades ka kogukondlikud huvid, millega igaüks peab arvestama. Linnaruum on ühine ning sellest tuleb lugu pidada. Ühendus Weissenstein ei oma mingit autoriteeti teha mingeid ettekirjutusi, ent mulle isiklikult tundub et arvestades hoone senist saatust oleks õiglane võimaldada hoone ostmist oluliselt odavama hinna eest, seda tingimusel et hoone saab avaliku, kogukonna jaoks olulise rakenduse. See hind ei saaks olla oluliselt suurem 600 000 krooni väärtusest (ostuhind + tehtud kulutused - hoonele tekitatud kahju). Kas Paide linnakogukond oleks võimeline koonduma, et leida võimalus neil tingimustel maja ostmiseks ja sellele väärika rakenduse leidmiseks?

Leho Rubise joonistus Posti 12 koolimajast:

TÕN

2011-09-14T17:19:00.000+03:00

Sain täna sellise toreda teate:

ETKA Andras (www.andras.ee) viib läbi juba 14. korda täiskasvanud õppija nädalat Eestis, mille raames selgitatakse välja igas Eesti maakonnas aasta parimad õppijad, koolitajad, organisatsioonid ja omavalitsused. Tänavu esitas Eha Tasang Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnast Paide Kogukonnakeskuse aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni kandidaadiks Järvamaal. Lisaks teie organisatsioonile oli veel 3 kandidaati. Järvamaa täiskasvanud õppija nädala komisjon valis Järvamaa aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni vääriliseks Paide Kogukonnakeskuse.

Suur tänu selle tunnustuse eest! Paide kogukonnakeskuses on täiskasvanuõppega tegelenud peamiselt Paide SRIK ja MTÜ Käsitöö Katsikud aga ka teised (Ühendus Weissenstein, Welopark jne).

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames viiakse kogukonnakeskuses läbi ka kaks koolitust - oktoobri alguses kogukonnakeskuse uue hooaja avaüritusena tantsutuba koos seebi valmistamise ja mõne muugi õpitoaga ning oktoobri lõpus vanade raamatute ennistamine (Ennistuskoda Kanut). Edaspidi neist üritustest lähemalt siinsamas blogis.

Wabalinna avaüritus ja festivali avamine

2011-09-06T10:14:00.003+03:00

Sel nädalalõpul, 9-11 septembril toimub Wabalinn paide festival "Kolmkõla". Festivali kava, info esinejatest, uudised, ka ingliskeelne ülevaade jms on üles pandud festivali kodulehele http://festival.weissenstein.ee

Festival algab reedel kell 10.30 rongkäigu või paraadiga kogukonnakeskuselt keskväljakule. Kätte on anda plakateid, lippusid jms - nii et kõik, kes soovivad kaasa jalutada on teretulnud u kella 10 paiku kogukonnakeskuse hoovi (Tallinna tn 9 ja 11). Rongkäigus osalevad ka welopargi rattad, mis pargitakse seejärel keskväljakule. Ka kõik vabatahtlikud welotajad on oodatud.

Keskväljakule on pandud üles festivali telk, kus saab festivali infot (KoosOlek, piletid jms). Selle kõrvale pargitakse welod, mida saab päeva jooksul nii P.A.I.de kui eurode eest laenutada. Vabatahtlike olemasolul toimub ka väike weloperfomance (andke teada, kes soovib osaleda - osalemine ei nõua isegi jalgrattal sõitmise oskust :)).

Seejärel, kell 11.30 kuni 14 toimub Paide raekojas Wabalinna projekti avaüritus, mille kava on selline:

Kell 11.30 Avasõnad (Paide linnapea Kaido Ivask)
Kell 11.40 Wabalinna projekti tutvustus (Rainer Eidemiller)
Kell 11.50 Eva Truuverk (TeemeÄra);
Kell 12.15 Piet Boerefijn (Toidupank);
Kell 12.40 Madle Lippus (Uue Maailma Selts);
Kell 13.05 kogukonnarahadest mujal maailmas Kristjan Jansen;
Kell 13.30 räägib TransitionTowns võrgustikust Henri Laupmaa, võimalusel toimub ka videoülekanne TT asutajatelt Inglismaalt;
Kell 13.55 Wabalinna projekti ja Kolmkõla festivali avamine (Rainer Eidemiller, Leho Rubis, Kaido Kirikmäe).

Avaüritus on täiesti vaba ja avatud kõigile. Asja mõte ongi selles, et anda inimestele võimalus oma ideid välja käia, leida kaasamõtlejaid ja head ideed ühiselt ellu viia - seda nii avaüritusel kui sellele järgneva 6-kuulise Edit HTMLprojekti käigus. Wabalinna projektist lähemalt http://blogi.weissenstein.ee

Kell 14 saab keskväljakul maitsta taimetoidusnäkke, ka selle tarbeks on hea P.A.I.d kaasa võtta :) Samal ajal saab keskväljakul suurelt LED-ekraanilt vaadata filmi "In Transition" (eestikeelsete subtiitritega), mis on seotud Wabalinna projekti sisuga.

Väga on oodatud kõik need, kes sooviksid vabatahtlikena festivali toimumisele kaasa aidata, sh osalema öistel geriljareklaamiüritustel. Lähemalt: http://festival.weissenstein.ee/postitused/

Kohtumiseni 9-11

Welopäev lastekodus

2011-08-26T11:19:00.003+03:00

Kolmapäeval, 31. augustil korraldab Welopark Paide lastekodus (Paide Sotsiaaltöökeskuse Lasteabikeskus) welopäeva. Kohale tuleb Türi Rattapood, kes viib läbi rataste remondi õpitoa ja teeb korda nii palju laste jalgrattaid, kui see kohapeal võimalik on. Samuti kingib Paide welopark lastekodule mõned rataste hoolduseks vajalikud vahendid.

Lastekodu on tänulik ka selle eest, kui head inimesed toovad lastele kasutuskõlblikke laste jalgrattaid või pakuksid oma abi rataste edaspidisel hooldusel.

Lastekodu welopäev algab kell 15. Lastekodu asub Tallinna tänava ringtee poolses otsas (aadress Tallinna tn 49).

Lastekodu kontakt: Liivia Malken (tel 53 310 605).
Welopargi kontakt: welo@weissenstein.ee, tel 53 56 46 23

Welopargi veebileht: http://welo.weissenstein.ee

Festival ootab vabatahtlikke

2011-08-23T16:58:00.000+03:00

Wabalinn Paide festival Kolmkõla

2011-08-15T23:34:00.002+03:00

Täna saab siis ametlikult avalikuks see, et 9-11 september toimub Paides Wabalinna festival Kolmkõla.
Festivali korraldavad Leho Rubis, Kaido Kirikmäe ja Rainer Eidemiller. Toetavad Eesti Kultuurkapital ja KÜSK (taotleja Ühendus Weissenstein).
Lähemalt festivali kodulehelt: http://festival.weissenstein.ee/

Ühtlasi annan teada, et Wabalinna kolmas ettevalmistav koosolek toimub 26. augustil (reedel) algusega kell 17.30 Paide kogukonnakeskuses. Andke teada, kes soovib taas osaleda ja millised ajad osalejatele paremini sobivad. Räägime Wabalinna avaürituse lõplikult läbi ja paneme paika ka valdkonnagrupid.

Tiibeti filmiõhtu

2011-08-09T14:59:00.000+03:00

11. augustil kell 19
Kõhna Grete galeriis Tallinna tn 11

Dalai-Laama visiidile pühendatud filmiõhtu, mille juhatab sisse Leho Rubis.

BBC dokumentaalfilm "The Lost World of Tibet"
(haruldaste taastatud filmikaadrite baasil tehtud dokumentaalfilm vanast Tiibetist)
ja
“Intervjuu Dalai-Laamaga”

Üritus on tasuta

Akna ja ukse koolitus Paide SRIKis

2011-08-09T12:40:00.002+03:00

Augusti lõpus korraldab Paide SRIK vanade akende ja uste restaureerimise koolituse, mille hulgas saab proovida ka lihtsate vahenditega näiteks vana ukse jaoks uute ukselengide valmistamist.

Koolitust rahastatakse EU Leonardo da Vinci projekti "ARCHE" vahenditest.
Koolitus on osalustasuta.

Osalemiseks palume registreeruda kas e-mailil paide@srik.ee või telefonil 5 81 81 261.

Õdusala või õudusala?

2011-07-24T22:00:00.001+03:00

Kunagi sai siin kirjutatud ühest Karesseni korraldatud päevast, kus tuli jutuks, et võõrapärase sõna "miljöö" asemel võiks kasutada eestipärast "õdus". Ehk siis mitte miljööala, vaid õdusala - ehituspiirkond, kus valitseb mingi õdus ja hubane keskkond. Tore kõlaline vaste sõnale "õudusala", kus hinge jääb oluliselt teistsugune tunne.

Kunagi kehtisid Paides "miljööväärtuslikud ehituspiirkonnad". Need olid sellised kohad, kus ühe ajaperioodi jooksul oli rajatud ühte stiili kuuluvaid hooneid, mis moodustasidki siis selle ajastu miljöö või õhustiku. Kui õiguskantsler oli teinud selgeks, et ehitustegevust neis piirkondades tuleb reguleerida mitte ehitusmääruste, vaid planeeringutega, siis hakkas ka Paide linn koostama miljööalade teemaplaneeringut. Praeguseks on see küll arusaamatutel asjaoludel jäänud kuhugi toppama.
Igatahes selge on see, et taolisi väärtusi tuleb kaitsta ja arendada. Üheks taoliseks piirkonnaks oli ka Pärnu tänav.
Sellest on korduvalt juttu olnud, et igasugused määruste ja planeeringutega kehtestatud nõuded ja soovitused on mõttetud, kui nende andja ise vastavat eeskuju ei anna. Oleks väga ebaõiglane öelda, et Paide linnavalitsus ei tee ajaloolise hoonestuse säilitamiseks mitte midagi. Väga palju on tehtud ja toetatud. Ent väga lihtsad, pidevalt silme all olevad näited võivad tehtu mõju oluliselt lahjendada.

Kui jääda korra pidama Pärnu ja Telliskivi tänava kanti, siis ... on see rohkem õdus- või õudusala?
Pärnu 60 laguneda laskmine pole just väga kiitmistväärt, seda enam et majas oli säilinud ajalooliselt palju autentset (millega Paide linn just enam väga uhkustada ei saa):

Sealsamas lähedal, praeguse aadressiga Telliskivi 4 asus kunagine võõrastemaja (EW aegu lausa hotell "Grand"). Keset kõige elavamat "vanalinnamelu" lammutati see kuidagi väga vaikselt ja märkamatult ning ka suurem osa väärtuslikku arhitektuuripärandit selle küljest kadus teadmata suunas:

Ja Maxima ... Selle asemel olnud puitmaja (Pärnu 65) lihtsalt lammutati sealsamas 2006 augustis. Kaduma läks taas palju väärtuslikku (tahveluksed, glasuurpotid jne). Maximamehed oleks heameelega ka punasest tellisest kiriku maha lammutanud aga selle omanikuga siiski kokkuleppele ei saadud. Kui nüüd vaadata, kuidas mujal on omavalitsused käitunud, siis võib näha, et soovi korral saab panna Maxima end laiendama küll selliselt, et ajalooline pilt kasvõi osaliselt säilib (allpool esimene pilt Märjamaa Maximast, sarnast näeb ka Rakveres). Tundub küll, et Pärnu 65 poleks sugugi ülemäära takistuseks saanud ka Paides:

Miljöö- või õdusala võiks areneda vast siiski pisut teistmoodi. Isegi siis kui parasjagu pole õiguslikult siduvat dokumenti. Vahel on abi ka (või eriti) heast tahtest. Huvitav on näha nüüd, et mis suunas liigub miljööalade teemaplaneering või kuidas ikkagi läheb praegu veel vanalinna piirkonnas asuvate asutustega nagu näiteks Paide Muusikakool jne. Loodetavasti on ajad muutunud ning linnaruumi säästlikum suhtumine muutub ka poliitiliselt kergema vastupanu teeks.

Terres à Terres

2011-07-18T21:54:00.001+03:00

Saime (Paide SRIK) hiljuti SA-lt Archimedes sellise toreda kirja:

Tere,

Hariduskoostöö keskusel on hea meel Teile teatada, et projekt „Terres à Terres“ on saanud välisekspertidelt väga head hinnangud ning leiab toetust.

Eesti täiskasvanuhariduse programmide nõukogu on kinnitanud projekti toetussummaks Teie asutusele 13500 EUR.
Teie koostööpartneriteks antud projektis on:

Laboratorio del Restauro di G. Gazzotti (Itaalia, koordinaator)
CPIPE Centro Provinciale Professionale Edile (Itaalia)
Devon Earth Building Association (Suurbritannia)
University of Plymouth (Suurbritannia)
Lycée Jean Guéhénno, support du GRETA Sud Normandie (Prantsusmaa)
Groupement d'intérêt économique formation continue et insertion professionnelle (Prantsusmaa)
CICCOPN - Centro de Formação Profissional da Indústria da Construção Civil e Obras Públicas do Norte (Portugal)

Projektitaotlust hinnanud Itaalia eksperdid andsid Teie projektile 84,86 punkti 100-st võimalikust.

Tegemist on saviehituse projektiga, kus Paide SRIKi partneriks on Sven Aluste ja tema MTÜ Equilibre. Õpireiside abil kogutakse partnerriikidest kogemusi ja jagatakse neid oma kodumaal. Projekti kirjutas tegelikult kokku Itaalia partner, meie täiendasime seda ainult Eesti osas. Kuna mina ja Sven sellega tegelesime, siis oodatakse ka osalema meid, kolmas osaleja saab olla Paide SRIKi liige või senine hea koostööpartner, mitu head kandidaati on selleks juba algusest peale olemas.
Nagu öeldud - projekti mõte on üle Euroopa kogemusi vahetada. Ehkki väga palju oskusteavet on Eestis kohapeal olemas, võib kindlasti palju uut ka mujalt juurde õppida. Lisaks luuakse projekti abil koostöövõrgustik, mis annab ühe lisavõimaluse Eesti saviehitusele ka mujal välja paista.

Kreisilinnapäev 2011

2011-07-12T11:17:00.005+03:00

Meeletu palavus, plats viimse piirini rahvast täis, müügilauad, taimetoidu valmistamine, tossav jötuli kamin ühe-kahe potiga, koroona, diivanid ja tugitoolid hoovis, Maailma paremaks muutmise buss, welopargi rattad, Sveni savi- ja põhunäidised, Kõhna Grete Galeriis Pusa näituse "Avastamata maailmad" ja samas fotonäituse avamine Arvo Pärdi ja Paide kohta (vt lähemalt galerii kodulehelt), loeng lubimördist ja õhtul Vallimäel Tiiu Kiige, Kaido Kirikmäe ja Kadi Uibo ning Mimicry kontserdid.
Neile, kes tundsid huvi Kaido kreisilinnamenüü vastu:
Kreisilinnasupp 2011 - kartul, tomat, paprika, porgand, suvikõrvits, porrulauk, soja, juust, maitseained
Bakora ehk õlis küpsetatud lillkapsas vürtsitatud taignas
Halavaa - manna, või, piim, suhkur, rosinad, india pähklid ...

Selline oligi 2011 kreisilinnapäev.
Aitäh kõigile, kes abiks olid ja lihtsalt kohapeal üritust nautisid!
Pilte allpool

9. juulil toimus aga veloparaad, kus osales u 50 ratturit ning welopargi avamine. Näha ja proovida sai Valdo Prausti antiikrattaid (vanim aastast 1913), ka welopargi welod olid pea kogu aeg välja laenutatud. Lähemalt vaata Welopargi veebist.

Veloparaad

2011-07-08T19:22:00.000+03:00

Homme on siis welopargi avamine ja veloparaad (http://welo.weissenstein.ee/2011/07/welopargi-avamine/)

Paraadile võib tulla oma rattaga. Kasutada võib ka welopargi rattaid (homme muidugi tasuta). Praegu on homseks broneeritud rattad 1 ja 10. Andke teada, kui keegi soovib ka mõnd welo homseks kinni panna (vt http://welo.weissenstein.ee/welod/ ).

Samuti ootab Valdo väntajaid oma restaureeritud antiikratastele, neid tuuakse homme kohale 12. Nende rataste pilte pole praegu näidata aga põhimõtteliselt saab ka nendel sõitmiseks registreeruda.

Andke siis teada:

rainer@weissenstein.ee

või telefonil 53 56 46 23.

Kahekõne Mäo kolmnurgas

2011-07-03T11:58:00.001+03:00

Juunikuu KoosOlekus ilmunud koomiks Kadrilt.
Mäo reisiterminal avatakse 5. juulil.

Kreisi- ja welopäevad

2011-06-23T19:49:00.006+03:00

Eelmise aasta juulis toimusid nii Paide linnas kui kogukonnakeskuse hoovis kreisilinnapäeva-nimelised üritused. Sellel nimel on põhjendus ka olemas – nimelt tähendas „kreisilinn“ omal ajal lihtsalt maakonnalinna („kreis“ = „maakond“). Kuna Paide vanem linnasüdamik on pärit just kreisilinna aegadest, siis saigi teoks mõte, et Paide vanalinna päev võiks kanda sellist nime.

Sel aastal Paide linn küll enam kreisilinnapäeva ei pea, selle asemel toimuvad siin paepäevad, ent kogukonnakeskuses jäädakse ikka selle noore traditsiooni juurde. Niisiis, Paide Paepäevade ajal, 8. juulil toimuvad Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 9 ja 11) ja pisut ka mujal järgmised kreisilinnapäeva ettevõtmised:

Kell 11 - 14 viib Paide oma rahumeelne anarhist, muusik ja veendunud taimetoitlane Kaido Kirikmäe läbi taimetoidu õpitoa. Osavõtt on tasuta ning õppida on palju – nii kohaliku kui idamaiste taimede ja juurikate kasutamist. Õpituba toimub Tallinna tn 9 sisehoovis, meie suure palgilao katuse all. Kuulatakse ja osaletakse ka ise toiduvalmistamises.

Kell 14 avab Kõhna Grete Galeriis (Tallinna 11 hubane ärklikorrus) Paidest pärit kunstnik ja muusik Leho Rubis uue kunstinäituse. Millise täpsemalt ning mida seal veel kuuleb ja näeb, sellest saab teada kohapeal.

Kell 15 toimub Tallinna 9 hoovis midagi töisemat – Andrus Uuetalu tuleb rääkima paepäevadele sobivalt lubimördist ning toimub ka lubimördi õpituba. Seda ettevõtmist korraldab Paide SRIK. Osavõtt 1 P.A.I. aga parema puudumisel kõlbab tasuda ka eurorahas (mis on siis 3 eurot).

Peale selle saab hoovis näha ja proovida Koordi küla savist segatud traditsioonilist savikrohvi. Seda kollase tooniga krohvi on kasutatud juba 1850 aastal nii Esna kui Vodja mõisas ja ka Koordi küla rehielamute palkseintel. Kohalik meister annab nõu, kuidas vanades majades ajaga lagunenud savikrohvi parandada ja milliseid töövõtteid ning materjale üldse tol ajal kasutati. Samuti saab näpunäiteid tänapäevase hoone sisekliima parandamiseks looduslikke materjale kasutades. Tule kohale, õpime looduselt ja püsime terved! Tutvustab Sven Aluste MTÜ-st Equilibre.

Sven Aluste korraldab looduslike materjalide alaseid ehituskoolitusi nii Eestis kui ka välisriikides, elab oma perega Koordis põhu-savi majas ja loomisel on koolituskeskus. Koht, kus nii looduse kui loomade abil õpitakse leidma teed iseenda olemuseni – tasakaalu meie sees ja meie ümber.

Kogu päeva kaubeldakse Tallinna 9 hoovis taaskasutuslaadal (kell11-18), mida korraldab MTÜ Käsitöö Katsikud. Eelkõige on oodatud tarbe- ja majapidamiskaubaga kauplejad. Laadapilet täiskasvanud müüjatele on 2.50 eurot, mille eest saab 2 meetrit lauapinda. Lapsed saavad osaleda laadal täiesti tasuta, mis on neile hea võimalus teenida suveks väikest taskuraha ja juurutada samas säästlikku mõtteviisi. Müüjatel tuleb registreeruda hiljemalt 6. juuliks telefonil 5216861.

Paide Kreisilinnapäevadele tulles külasta kindlasti ka maailma paremaks meisterdamine bussi. Bussis (ja bussi ümber) saad tutvuda järgmiste teemadega:

Energia säästmine – kuidas igapäevaste toimetuste käigus energiat säästa (Edgar)
Maailmaharidus – kuidas elavad inimesed üle kogu maailma ning kuidas nende elu ning nende keskkonda meie otsused mõjutavad (Tiina)
Õiglane kaubandus – mida saame teha, et kaupade tootjad saaks õiglast tasu oma toodete tootmise eest (Selene)
Fauna – kuidas meie teod mõjutavad teisi elusolendeid meie ümber (Evelyn)

Peale info ülal toodud teemade kohta saate maailma parandamise bussis läbida infotunneli kus omandate vajalikud teadmised et osaleda meie „Maailmameisterdaja“ viktoriinis ning võita erinevaid toredaid auhindu. Lisaks on võimalus meisterdada omale vahva rinnamärk ning kuuma ilma korral pakume ka jahedat morssi!

Tule meisterda koos meiega maailma paremaks! (Teie KesKonnad).

Mõnusat kehakinnitust pakub kauplejatele, kultuurinautlejatele ja kõigile teistele kogukonnakohvik. Maitsta saab taimetoidu õpitoas valmistatud suupisteid ja muid kõhtu rõõmustavaid palasid.

Ja päev lõpeb muusikaga. Algselt kogukonnakeskusse planeeritud muusikaüritused toimuvad Paide kultuurikeskuse kõiksugusel toel seekord Vallimäel.
Kell 18 esineb kunagise õigeusu kiriku vundamendi juures paeskulptuuri avamisel Tiiu Kiik ning kell 22 esinevad nn läänevärava varemetes kaks koosseisu:
Mimicry: Nende eesmärgiks on luua täiuslikku peomuusikat ja äratada emotsioone, mida varem tuntud pole. Agressiivne ja ülbe ning lummavalt hingeline Mimicry segab electroclashi psühhedeelse techno, etnobiitide ja garaažirokiga.
Mimicry on: Kene Vernik ja Paul Lepasson

Kadi Uibo (vokaal, harmoonium) & Kaido Kirikmäe (basskitarr, elektroonika) - kahe erineva näoga muusiku ühine koostööprojekt
Kadi muusika on väga intiimne ja vaikne, kõlab koduselt ja soojalt, samas on selles põhjamaist kargust ja sissepoolevaatamist. Kadi Uibo on laulja, instrumentalisti ja heliloojana tegutsenud 15 aastat, alustades indie - bändist Dreamphish. Lisaks kodumaistele ansamblitele Ragatmika, Cloudspeak ja Kirtana Rasa, on Kadi osalenud ka muusikaprojektides Venemaal, Norras ja Indias. Oma ansamblitega on Kadi välja andnud 4 albumit, lisaks on lugusid ilmunud CD-kogumikel.
Kaido Kirikmäe on peamiselt tuntud süvaelektroonilise muusika heliloojana. Alustanud 80-ndate lõpus psühhedeelilise punkrocki mõjutustega lugude kirjutamist, kuulus ta kitarristina ning bassimängijana erinevatesse kohalikus põrandaluses muusikaelus tooni andnud ansamblitesse ja projektidesse. Alates 1994 aastast on Kaido Kirikmäe enamjaolt keskendunud elektroonilise, kuid siiski orgaanilise kõlapildiga muusika loomisele, mida ta on kontsertide raames esitlenud nii Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas , Saksamaal, Shveitsis, Ungaris, Inglismaal ning Islandil.

Ent ka järgmisel päeval, 9. juulil leiab aset üks meie jaoks päris oluline sündmus:

Welopargi rajamine sai alguse umbes aasta tagasi. Seltskond kodanikke on vahepeal kogunud nii headelt inimestelt kui ka jäätmejaamadest vanu jalgrattaid, suure osa neist saanud ka politselt, EASi rahalisel toel tellinud Türi Rattapoelt rataste remondi ja nüüd on pisut tuunitud rattad valmis kasutamiseks – st welopark hakkab renoveeritud velosid välja laenutama! Welopark on kavas nüüd vähemalt kümne restaureeritud ja “tuunitud” rattaga avada 9. juulil, Paide Paepäevade ajal.

Welopargi avamisele tuleb appi ka Valdo Praust oma rikkaliku restaureeritud rattapargiga. Toimub ühine rattaparaad, milles võivad oma ratastega tulla kõik osalema.

Koguneme kell 10.30 kogukonnakeskuse hoovis (Tallinna tn 9), paraad algab kell 11 sealtsamast ning toimub läbi Paide linna (Tallinna 9, Lai tn, Ristiku, Pärnu tn), olulise vahepeatusega keskväljakul (u kell 11.30), kus keset turumelu ettevõtmist veidi tutvustatakse. Sealt sõidame tagasi kogukonnakeskuse hoovi, kus saab lähemalt näha Valdo Prausti rattakollektsiooni ning vaadata-proovida laenutamiseks valmistatud Welopargi welosid.

Kell 13 toimub kogukonnakeskuse hoovis meie heade naabrite, politseiametnike poolt läbiviidav infopäev uutest liikluseeskirjadest ja sellest, kuidas need rattureid alates 1. juulist puudutavad.

Pärast seda toimub sealsamas EASi toel jalgrataste remontimise õpituba, mille viib läbi Türi Rattapood. Osalemine õpitoas on tasuta. Oodatud on nii lihtsalt huvilised kui ka need, kel huvi welopargis kaasa lüüa.

Krohvikoolitus 2

2011-06-13T14:16:00.000+03:00

Juba sel nädalal jätkame oma savi- ja lubikrohvi koolitusega. Eelmisel korral panime seina rooplaadi ning savi- ja lubikrohvi esimese kihi, seekord jätkame savi- ja lubikrohvi viimistluskihtidega.

Teadmiseks: nüüdseks saab Paide SRIKist osta pillirooplaati (telefon 5 81 81 261).

KoosOlek kestab edasi

2011-05-24T22:34:00.002+03:00

Alates eelmise aasta novembrist hakkasime välja andma Järvamaa kogukondlikku ajalehte KoosOlek. Kuni maikuu numbrini (mis on seitsmes ja mille saab kätte 25. mail) toetas lehe väljaandmist Järvamaa Vabatahtlike Keskuse kaudu Kodanikuühiskonna Sihtkapital (ehk siis puhas Eesti raha), mille eest me oleme südamest ja väga tänulikud!

Täna sain kätte ametliku teate selle kohta, et alates juunikuust toetab 12 kuu jooksul KoosOleku väljaandmist KOP ehk EASi Kohaliku Omaalgatuse Programm (endiselt meie endi Eesti raha!). Lehe väljaandjaks on nüüdsest Ühendus Weissenstein. Suur tänu juba ette ka uuele rahastajale, loodetavasti nägemiseni KÜSKi logole ja teretulemast uuele, EASi logole KoosOlekus.

Tuletan jälle meelde, et väga tore oleks lehes näha väga erinevate inimesi lugusid ja lookesi, nii et kirjutage julgelt: ajaleht@weissenstein.ee.

Lõpu- ja avaüritused

2011-05-22T21:57:00.002+03:00

See on kutse teile kõigile.
Järvamaa Vabatahtlike Keskusest saab lähemalt lugeda siit: http://weissenstein.blogspot.com/p/vabatahtlikud.html
Projektist "Kogukondlik ja kestlik Paide" saab lähemalt lugeda siit: http://blogi.weissenstein.ee/

Uks!!!

2011-05-20T21:36:00.000+03:00

Nii! Lõpuks saime Tallinna 11 majale ette uue ukse!! :)
Sellega sai vist lausa aasta tagasi tegelemata hakatud, kui mitte rohkem. Esmalt tellisime Merike Kordemetsalt projekti. Seejärel tellisime Aivar Ilumäelt teostuse, furnituurid KAR-grupilt.
Põhimõtteliselt peaks nüüd Paide SRIKi ukseava välja nägema selline nagu üks vanalinna maja ukseava olema peab.
Vene ajal ette pandud uks oli lengide välisservas - seal kus tegelikult olid algselt olnud ukseluugid. Uks on nüüd tõstetud tagasi sinna, kus ta algselt oli - lengide siseserva. Kusjuures jätsime alles vanad lengid, need olid heas korras, ehkki aja jooksul igasugu sisselõikeid saanud. Ukse ette saavad kunagi taastatud ukseluugid. Päris täpset koopiat kunagisest uksest me teha ei saanud, see ei olnud lihtsalt teada. Võtsime aluseks vanad fotod, ehk selle kuidas üldiselt Paide äripindade uksed EW ajal välja nägid ja natuke ka selle, mida oli näha ühelt vanalt Tallinna 11 fotolt. Tahveluksed mõistagi aga suhteliselt suure, ühe ruuduga klaasipinnaga ühel uksepoolel. Klaasid on nö tavalised, st mitte paketid ning kititud (Margus Liiv), mitte liistutega kinnitatud. Uks on värvitud Uula linaõlivärviga, eri toonides.

Ukse kohale taastasime vana framuugi või valgmiku, mis on näha ka majast 1920-tel tehtud fotodel. Leidsime selle sisemise tamburi lae pealt, restaureerisime (Margus Liiv) ja nüüd on see ilusate gooti kaartega valgmikuaken oma vanal kohal tagasi.
Veidi töid on veel jäänud - näiteks uksepakk vajab samuti uuendamist.
Igatahes väljanägemine on kohe väga ehe, mõnus vaadata :)

Tahaks loota, et tasapisi hakkab hakkab maja seest ja väljast rohkemgi õige renoveerimise sõnumit kandma. Aga kuna kõik käib vabatahtliku töö korras (siinjuures suured tänud abiks olnud mitmetele väga asjalikele vabatahtlikele!), siis käib kõik omas mõnusas tempos.

21. mai - 23 aastat muinsuskaitset?

2011-05-19T13:55:00.002+03:00

Paar päeva tagasi oli Rene Viljati uue raamatu "Paide muutuste keerises" esitlus. Soetasin selle ka omale ja olen väga rahul. See on just "meie aja" raamat. Paide sellisena nagu ma teda mäletan kooliajast. Ehkki alates 1970-test on hävitatud u 50% kunagise vanalinna hoonestusest, olen ma täitsa nõus Renega, et tegelikult on väga raske hinnata, kas muudatused on olnud positiivsed või negatiivsed. Muidugi oleks linnapilt ääretult omanäolisem ja kodusem, kui need vanad hooned oleksid säilinud ja korda tehtud. Samas ei saa eitada, et üldine linnapilt on praegu oluliselt parem kui tol ajal. Igatahes selline kummaline veidi magusvalus tunne oli raamatut vaadata. Otsisin sealt tegelikult pilti ühest minu jaoks erilisest kohast - vana nö pesumajaparki, mis asus kunagi seal, kus praegu on Grossi parkla ja Suur-Aia punasest tellisest majad. Sealt läks läbi minu igapäevane koolitee. Mäletan, et oli selline üsna võssakasvanud park, palju rohelist, jalad said tihti poriseks. Mingi mängunurk oli ja vist midagi veel. Seal toimus mu elu esimene kaklus muuhulgas :) Aga sellist pilti ei leidnud kahjuks, on pilte hilisemast ajast, kui sinna hakati juba korrusmaju ehitama.
Igatahes ma soovitan seda raamatut kohe kindlasti!

Kummalise kokkusattumusena kohtusin mõni päev tagasi oma klassiõe Mallega, kes pakkus mulle vanu diapositiive. Seal olid fotod 1988. aastast, mida ma kunagi näinud polnudki. Tegemist oli 21. maiga 1988, mille kohta lipuselts.ee kirjutab nii: "21. mail, Paide kevade raames toimunud muinsuskaitsepäeva rongkäigus toodi Järvamaal välja rahvusvärvid. Esialgu küll kolm lipukangast, kantuna kolme kooliõpilase poolt rongkäigu ees." Üks neist kooliõpilastest olin mina. Veidi varem, 15. aprillil olid kolm eri värvi kangast toodud välja Tartus. Mäletan veel, kuidas Paides arutati, et kas oleks julge ja tooks välja trikoloori aga otsustati millegipärast seda siiski veel mitte teha. Kuum päev oli. Seisime lippudega Vallimäel, ehitatava Vallitorni vundamendil, üks klassivendadest minestas ja kukkus sirgelt nagu lipuvarras otse kõhuli. Sellised mälestused siis ...

Sellega seoses nüüd siis: et kas ma peaks oma muinsuskaitselist tegevust nüüd lugema 1988. aastast? 23-aastane staazh seega :)

Selle hooaja viimased JVK talgud

2011-05-16T22:35:00.000+03:00

Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (JVK) esimene projektiperiood hakkab otsi kokku tõmbama. Alustasime KÜSKi toel 2010 septembris ning oleme 9 kuu jooksul viinud Järvamaal läbi 8 koolitustalgu päeva, millel on osalenud kokku u 100 inimest. Selle projekti viimane talgupäev toimub sel laupäeval, 21. mail Paide kogukonnakeskuses. Jätkame Paide SRIKi taaskasutuslattu vanade tahveluste jaoks nö raami ehitamist, huviliste olemasolul alustame Tallinna 9 teise korruse akende klaasimisega ning võimalik, et ka sama hoone ühe väravaposti taastamise ettevalmistamist. Sellised toredad mehised tööd, ent samavõrd oodatud on abi ka heakorras ja toitlustamises.
Alustame kell 10.30. Nagu ikka - pärast talguid pisut suupisted ja P.A.I.sid.

17 ja 19 nädal

2011-05-14T21:58:00.002+03:00

Kõigis neis üritustes ja asjades osalemine, ettevalmistus jms tähendab et aina enam kuivab kokku nö kajastamisrubriik. Nüüd siis korraga mitu toimunud asja: jalutuskäik, TeemeÄra, krohvikoolitus.

JVK kohtumisest Paide pensionäridega sündinud jalutuskäikude mõte sai ära tehtud 29. aprillil, kusjuures osalejaid oli rohkem kui ma arvasin - kusagil 15 ringis.

Urve Schkiperov on ju väga hea giid, pealegi Paide ammune elanik, nii et lugusid tuli temalt ja teistelt jalutajatelt kolme mu märkmiku lehekülje jagu. Näiteks sellest, kuidas Tallinna 1 ja 5 vahel asunud Stalini kujule ühel ööl oli Paides tuntud figuur Maskevitsh koti pähe tõmmanud ja kuidas järgmisel hommikul kuju ümber miilitsad ümber sebisid. Või mida ma varem polnud märganud - kiriku läänepoolse värava ees on säilinud omaaegne klombitud maakivist rada. Kui Paide tänavate katmine looduskiviga peaks kunagi jätkuma, siis selle võiks eeskujuks võtta. Lood sellest, kuidas Pärnu ja Väike-Aia tänava ristis asus Korea kõrts, mis sai sellise nime nii põhjusel, et samal ajal käis Korea sõda kui ka seetõttu, et kõrtsis mitte palju vähemaid madinaid ei toimunud.

Ja Väike-Aia 42 pakub iga kord midagi - olgu see kunagise mantelkorstna ja hilisema korstna kooselu, laiad voodrilauad, vanad õhutusavad või omapärane "tuulekast".

Jalutuskäike võiks kindlasti jätkata. Sedasi kuuleb ehtsat elavat ajalugu.

Kuulsin samuti intrigeeriva loo sellest, kuidas paar aastat tagasi avati Pikk 2 hoovis asunud keldri sissekäik. Sees olnud paksu saepurukuhja alla suured jääkuubikud, mille sees omakorda külmunud seakoodid. Pärit ennesõjaaegsest ajast - sellest ajast alates ei olnud ruumis keegi käinud. Samuti olnud seal avamata piimamannergud. Päris huvitav - kui see tõsi on, siis kummaline et sellest pole midagi kuulda olnud. Ehk keegi teab sellest veel midagi?

7. mai TeemeÄra talgutel oli Paide kogukonnakeskuses ja Reopalu kalmistul kokku 28 inimest. Heakorrastus oli üks töid - Tallinna 9 tagant lehtede riisumine et maja ja bastioni vahele kõdu kogunema ei hakkaks, samuti Tallinna 13 - meie heade naabrite õue koristamine, Tallinna 11 väikese haljasala korrastamine ja Tallinna 9-st koormate kaupa sodi äravedamine, lisaks taaskasutuslao vanade uste aluse juppide valmislõikamine - hulga vajalikke töid tehti ära. Pärast sõime suppi, kuulasime lõõtsa ja vaatasime filmi permakultuurist. Maikuu alguseks on muide sellistele vabatahtlikele välja jagatud P.A.I.sid juba 3000 euro eest.

(osad fotod Janilt)

Üks võimalus P.A.I.de kasutamiseks oli täna. Toimus krohvikoolitus (osalustasu 1 P.A.I.). Panime seina rooplaati ja proovisime ära nii Sveni enda kokku segatud kollaka savikrohvi segu (Koortilt pärit) ja Majatohtri kuivsegu aga ka Jarkko valmistatud traditsioonilise lubikrohvi segu. Renofixi kuivsegu ununes seekord proovimata. Koolitus kestis 10st poole 3ni, osales 7 inimest - täpselt parasjagu, et igaüks käe külge sai panna. Samal ajal tegi Kaido teisel korrusel elektroonilise muusika seminari, mõnus sebimine oli kogu majas. Kuna täna sai seina nn sisseviskekiht, siis jätkukoolitus (viimistluskiht) toimub ilmselt kusagil juuni lõpus või juuli alguses.

Muid asju - peamiselt igasugu projektiarenguid ja ideid ei jõua praegu kirja panna. Vara ka veel võibolla.

Maikuu tantsutuba

2011-05-05T15:48:00.000+03:00

Selle hooaja üks viimaseid tantsutubasid Paide kogukonnakeskuses toimub 12. mail kell 18.

Lõõtsa mängivad: Silvi Tumanskaja ja Tõnu Ulla

Toreda kohtumiseni!
Indrek
51 907 977

TeemeÄra Paides

2011-05-03T21:40:00.000+03:00

Juba sel laupäeval toimuvad kogu Eestis TeemeÄra talgud. Paides on praegu registreeritud neli talgukohta.

Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 9 ja 11) algab talgupäev kell 10.30. Registreeruda saab aadressil http://talgud.teemeara.ee/events/talgud-paide-kogukonnakeskuses või e-kirjaga (rainer@weissenstein.ee) või helistage talgujuhile (Tiit Kanne, tel 53564623). Võib muidugi ka lihtsalt kohale tulla, ent registreerimine teeb talgute korraldamise lihtsamaks.
Töid on erinevaid. Hoonete ümbrus ja sisehoov on vaja peale talve korda teha: lehti riisuda, prahti koristada, kola jäätmejaama viia jms. Kui jõudu on piisavalt, siis lähme aitame ka kõrvalkrunti (Tallinna 13), kus asub Puuetega Inimeste Koda. Selle töö jaoks võiks kaasa võtta töökindad (kui ei ole, siis saab ka kohapealt) ja rehad. Ühe hea suure kühvli võiks ka võtta.
Teiseks tööks on Paide SRIKi vanamaterjali lao korrastamine. Asju tuleb koomale tõsta, samuti ehitame vanade uste jaoks nö riiuli, kus neid on mugavam eksponeerida. Joonis on tehtud, jupid tuleb valmis lõigata ning kui jõuab, siis ka kokku panna.
Ja kui veel jõudu üle on, siis oskajam mees saab tööd ka suure ketaslõikuriga.
Talgutöödega lõpetame umbes kella 14-15 paiku, siis sööme talgurooga, ajame juttu, imetleme P.A.I.sid, kuulame lõõtsalugusid. Vahepeal võib käia kodus riideid vahetamas (aga ei pea) ning kell 18 vaatame koos filmi:

Film on valminud Austraalias septembris 2010 ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Käesolev film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemideleevendamiseks. Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest filmist võimalik kindlasti õppida.
Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal.
Filmi kestus on 1 tund 8 minutit.

Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.

Filmi koduleht: http://www.foodforest.com.au/Design%20for%20Life.html
Filmi reklaamklipp: http://www.youtube.com/watch?v=-sDmbbqsGIg

Teine registreeritud talgukoht on Paide linna mälestusmärgid ja skulptuurid. Kogunemine kell 10.30 kogukonnakeskuses. Talguid viib läbi Valev Väljaots (vt lähemalt http://talgud.teemeara.ee/events/maelestusmaerkide-ja-skulptuuride-heakorrastus-paide-linnas). Pärast talgutööd tullakse sööma jm jätkule kogukonnakeskusse.

Kolmas talgukoht on Vallimäel Ajakeskuse juures, talgujuht on Piret Sapp (vt lähemalt http://talgud.teemeara.ee/events/maelestusmaerkide-ja-skulptuuride-heakorrastus-paide-linnas) ja neljas Paide Ühisgümnaasiumi juures, talgujuht on Maarika Männil (vt lähemalt http://talgud.teemeara.ee/events/heakorratoeoed-oma-kooli-vaeliklassis-ja-opperajal).

Ma tean küll, paljud on (reklaami)kampaaniast tüdinenud, ma ise ka kui aus olla :) Aga mõned asjad on tõesti vaja ära teha, ilm tuleb ka vist ilus :))

Kuidas on P.A.I.del läinud?

2011-04-30T21:38:00.002+03:00

Homme saab täpselt aasta P.A.I. väljaandmisest.
Värskes Hea Kodaniku numbris ilmus lugu P.A.I.st. Panen loo ka siia blogisse üles, nii on vist ka mugavam seda lugeda. Peab ära ütlema, et tegu on minu enda isiklike arvamustega. Selle, mismoodi P.A.I.dega asi edasi areneb, otsustab ikkagi P.A.I.de Pank ühiselt.

2010. aasta 1. mail hakati Paides arveldama P.A.I.des. Nüüd kui kroon on läinud, on see vist pea ainuke “oma raha” siinmail. Tegemist on tõepoolest sellise kohaliku või kogukondliku maksevahendiga, mida võib nimetada rahaks, ehkki sama hästi võiks teda võtta ka näiteks sooduskaardina. Lühidalt öeldes on P.A.I. paberile trükitud nn regioraha (paralleelraha), mis kehtib Järvamaal ning mida on võimalik teenida vabatahtliku tööga ja kulutada teatud kohalikke, säästvat eluviisi toetavaid tooteid või teenuseid ostes. P.A.I. anti käiku eelmise aasta TeemeÄra talgutel seitsme kohaliku poolt, kes asutasid selleks otstarbeks seltsingu P.A.I.de Pank ning on püüdnud sellest ajast alates seda maksevahendit eluvõimelisemaks muuta.

P.A.I. lansseerimisest on kohe möödas aasta. Tegelikult on päris keeruline isegi öelda, et kas kõik on läinud nii nagu planeeritud, sest ega see P.A.I. väljaandmine nüüd nii plaanipõhine polnudki. Uus asi ikkagi ja eestlaste ettevaatlikkus oli ootuspärane, pigem oli põnev näha et mis saab. Ausalt öeldes oli minu enda esimene reaktsioon kohalikest rahadest lugedes palju skeptilisem kui enamiku nende oma, kes esimest korda P.A.I.st kuulevad.

P.A.I. väljaandmine ei ole olnud mingiks probleemiks. Paide kogukonnakeskuses toimuvad regulaarselt talgud aga ka muud tegevused, mille eest on praeguseks vabatahtlikele P.A.I.sid väljastatud u 2500 euro eest, mis teeb üle 800 vabatahtliku töö tunni. Tegelikult on P.A.I.de nö emiteerimise vorm ka üheks põhjuseks, miks selle käibesse sattumine võtab veidi aega. P.A.I.sid ei ole võimalik võtta välja laenuna või vahetada eurode vastu, vaid need tuleb välja teenida. Ilmselt alles nüüd hakkab ringlusse jõudma piisav hulk P.A.I.sid et võiks mõelda laiema valiku kaupade ja teenuste peale, mida nende eest osta. Kuid oluline on siiski ka laiendada väljaandmise võimalusi. Selleks ei pea sugugi olema ainult Paide kogukonnakeskuses toimuvad ettevõtmised. Tegelikult on juba praegu P.A.I.sid väljastatud ka näiteks Järva-Jaani vabatahtlikele vetelpäästjatele, ent põhimõtteliselt võib P.A.I.de Pank otsustada P.A.I.sid välja anda mistahes ühenduse või isiku poolt korraldatud tööde eest, kui need on tehtud avalikes huvides. Ka näiteks TeemeÄra talgulised kogu Järvamaal võiksid soovi korral talgutundide eest saada P.A.I.sid. Nii et väljaandjate ringi laiendamine on kindlasti üks eesmärkidest.

Teine arengukoht on P.A.I.de realiseerimine. Praegu saab P.A.I.sid realiseerida Paide kogukonnakeskuses. Nende eest saab osta näiteks taaskasutuses vana ehitusmaterjali, rentide vana värvi eemaldamise vahendit Speedheater või tasuda koolituste eest. Käima on läinud ka P.A.I. kasutamine nö eraviisilises käibes – inimesed vahel tasuvad üksteisele kas mingi töö või toote eest sel moel. Minu arvates on aga oluline ja võibolla isegi otsustav kohaliku omavalitsuse kaasamine P.A.I. projekti. See tunduks õiglane ja samas oleks ka omavalitsusele heaks võimaluseks toetada kodanikuühiskonda ka siis kui majandusolud on kehvemad. P.A.I.sid väljastatakse ju töö eest, millega vabatahtlikud panustavad oma kogukonda. Selles osas hoiab omavalitsus raha kokku. Oleks mõistlik, et vastutasuks võimaldab omavalitsus mõnd oma kaupa või teenust sellistele vabatahtlikele saada soodsamalt, st võimaldab tasuda osaliselt P.A.I.de eest. Näiteks võiks olla võimalik 30-50% ulatuses tasuda P.A.I.des kas kohaliku spordihalli, ujula, kino, mõne kontserdi vms eest. See ei pruugi tähendada rahalist kaotust. Ka kauplusteketid ei kasuta sooduskaarte mitte selleks, et kahjumit teenida. P.A.I. muutub sellega omamoodi „kliendilojaalsusrahaks“, millega võidetakse kliente juurde ja kokkuvõttes võidakse isegi „pärisrahas“ võita. Igatahes oleks avaliku võimu kaasatulek väga oluline tõuge selleks, et ka erasektor P.A.I. omaks võtaks. Huvi on üles näidanud mitu omavalitsust aga konkreetsete otsusteni pole veel jõutud, sügis oleks neiks ilmseks paras aeg.

Erasektori kaasamine ei ole olnud seni lihte. Vaatamata mõnele üksikule algsele entusiastlikule pakkumisele ei ole väljaspool kogukonnakeskust P.A.I.d üheski kaupluses või toitlustuskohas veel kasutusele võetud. Teisest küljest ei olegi see väikeses kohas alati ka seepärast lihtne, et P.A.I. idee kohaselt peaks seda kasutama üksnes kohalike või siis nn mahekaupade/teenustega kauplemisel (kohaliku ja säästva arengu toetamise eesmärk). Ega selliseid kaupu või teenuseid ei olegi väga lihtne leida. Kui neid aga leiduks ja kauplemine P.A.I.des käivituks, aitaks see tegelikult kaardistada kohalikke ja „mahekauplejaid“, mis võiks olla heaks aluseks nö kohaliku toote brändingu loomisele (ja sealt edasi ka kohalikele tootjatele senisest suuremate soodustuste loomisele).

Kolmas eesmärk saab ilmselt olema „rahareform“. Üks probleem, mis on takistanud P.A.I. laiemat kasutamist eraviisiliselt või siis näiteks taaskasutuslaatadel, on selle kõrge kurss. Praegu on P.A.I. kursiks 3 eurot, mis vastab umbes ühe töötunni keskmisele brutopalgale Järvamaal. Tihtipeale on aga pakutavad kaubad või teenused odavamad ühest P.A.I.st, mis tähendab et ilmselt tuleb teha kas „rahareform“, st kas P.A.I.d „devalveerida“ või võtta kasutusele ... näiteks paikesed või P.A.I. seibid või kuidas iganes P.A.I. peenraha nimetada.

Tegelikult on taolised „reformid“ kohalike rahade puhul normaalne – kõike ei ole võimalik kohe ette näha või siis polegi muud võimalust, kui asi käivitada etapiviisiliselt. P.A.I. praegune kujundus sarnaneb tegelikult paberraha algusaastaile 18. sajandil, mil see oli osaliselt trükitud, osaliselt käsitsi täidetud. Ka praegu on P.A.I. trükitud, ent iga kord, selle väljaandmise ajal, täidetakse käsitsi väljaandmise aja, saaja ja põhjuse väljad P.A.I. tagaküljel. See koos seerianumbri ja allkirjaga on omamoodi turvaelement ning võimaldab ka aja jooksul saada ülevaate P.A.I. kasutamisest, sest samasuguseid andmeid võib P.A.I.le kanda selle edaspidi igakordsel kasutamisel. See kõik toimib hästi P.A.I.de suhteliselt vähesel hulgas väljaandmise puhul, ent muutub üsna tülikaks P.A.I.de suurema emiteerimise korral, kui huvi P.A.I.de vastu peaks järsku väga palju kasvama. Rahareform tähendakski ilmselt P.A.I. muutumist nii formaadilt kui väljanägemisel rohkem „tavaraha“ sarnaseks, mis tähendab ka „päris“ turvaelementide kasutusele võtmist. Ja see saab olema kindlasti kallim, kui senine P.A.I. väljaandmine, mis toimus puhtalt asutajate annetuste toel.

Nii et aasta möödudes on veel ilmselt vara öelda, kas P.A.I. on kuidagi kohalikku kogukonda majanduslikult toetanud. Sotsiaalselt aga ilmselt küll – ikkagi oma raha, ilus ka pealegi, mõnus näppude vahel hoida (erinevalt e-rahast). See kõik tähendab väikest lisamootorit vabatahtliku tegevuse toetamiseks ja üldise kokkukuuluvustunde tekitamiseks.

Tasuga või tasuta

Kuna P.A.I.sid jagatakse vabatahtliku töö eest, siis vahel võib tekkida tunne, et kas midagi ei ole valesti? Kas vabatahtlikku tööd ei peaks tegema täiesti tasuta? Ühest küljest ei tehta seda nagunii täiesti tasuta, pigem tehakse seda tasu ootamata. Vabatahtlikud võivad ju saada talgurooga, tasuta peo, kingituse, Töötukassa pakub vabatahtlikult tegutsevatale töötutele stipendiumi jne, kuid nad ei saa sellist “tasu” nõuda või eeldada. P.A.I.de Pank ei ole tegelikult kohustatud P.A.I.sid kellelegi välja andma (väljaandja ei ole vabatahtliku töö korraldaja ise), tegemist ei ole kahepoolselt võetud kohustusega (töö ja tasu), vaid Pank teeb seda tänutähena (millele ka sõna “pai” ju viitab). Ja võibolla ei peakski eesmärgiks olema nö veri ninast väljas just tasuta töö tegemine, vaid kogukonna arendamine. Ja siis on minu arvates mõistlik, et toimib ka mingisugune vastastikuste soodustuste süsteem. P.A.I. ongi sisuliselt ju võimalus kasutada kogukonda panustamise eest selleltsamalt kogukonnalt kaupade teenuste saamisel mingit vastuteenet, soodustust. Samas, võimatu pole see, et kui P.A.I. saab jalad alla ehtsa kogukondliku rahana, siis võibolla tulevikus tõesti ei ole tema peamiseks ülesandeks mitte vabatahtliku, vaid kogukondliku töö arendamine.

P.A.I.st lähemalt:
http://www.weissenstein.ee/news.php?cat=15
http://weissenstein.blogspot.com/search/label/kogukonnaraha

(m)ajalugu

2011-04-27T22:27:00.002+03:00

Jüripäeval sai Valevi ja Järvamaa Muuseumi eestvedamisel ning mitmete teiste abil üles pandud 12 tahvlit 12-le Paide vanalinna majale (Valevi artikkel näitusest asub siin). Eesmärgiks on rääkida nende majade lugu: kas arhitektuurset või üldiselt kultuuriloolist. Vanalinna majade väärtustamine algab ju teadmistest - siis ei paista nad enam mitte lagunevate lobudikena, vaid millegi palju enamana. Seepärast meeldib mulle endale mõelda sellest näitusest kui (m)ajaloost. Ühelt tahvlilt näeb ka "oleks" pilti - Pärnu 12 kunagine omanik, siin väga tuntud arhitekt Mühlenhausen kavatses sinna omal ajal ehitada täiesti teistsuguse hoone (mul endal on pisuke kahtlus, et päris teostama see tegelikult ei jäänud). Igatahes soovitan väga linnas ringi jalutada ja tahvlitega tutvuda. Need jäävad majade peale sügiseni, pärast seda pannakse näitus ilmselt kuhugi siseruumidesse üles. Iseenesest on taolise näituse idee eri vormides tiirelnud juba aastaid, ent nüüd sai ta Valevi eestvedamisel ära tehtud. Ja selle eest tuleks Valevit ka tõsiselt tunnustada!

Tahvlid ise asuvad järgmistel majadel:
Püha Risti Kirik, Tallinna 2, Tallinna 6, Tallinna 12, Lai 5, Pärnu 12, Suur-Aia 5/7, Pikk 1, Vee 1, Rüütli 10, Rüütli 2, Posti 12.
Võibolla just selles järjekorras võiks neid ka läbi käia.

Panen siia väikeseks abiks ka ühe kaardi, mis on koostatud 1848. aastal (seal on sel põhjusel puudu Posti 12), kuhu ma olen märkinud tahvlite asukohad ära ja ka soovitava marsruudi.
Ja allpool siis väike slaidisari. Tahvlite teksti piltidelt välja ei loe, tuleb ikka ise kohale tulla :)

Jalutuskäigud

2011-04-24T21:25:00.003+03:00

Eelmisel nädalal oli Järvamaa Vabatahtlike Keskusel tore kohtumine Paide Eakate Päevakeskuse ja Järvamaa Pensionäride Koondisega. Juba varem olime mõelnud, et ehk saame midagi ühiselt teha. Esiteks on tegu lihtsalt äärmiselt toredate inimestega, lisaks veel suure teadmiste ja kogemuste pagasiga. Ka eakamad meie hulgas tahavad olla vabatahtlikud.

Üks sooja kevadasse kenasti sobiv algatus saab alguse juba reedel, 29. aprillil. Tegemist on jalutuskäikudega Paide vanalinnas. See pole professionaalne giiditeenus. Lihtsad inimesed, kes on siin kaua elanud ja oskavad rääkida lugusid kohtadest, millest meie iga päev mööda jalutame - see on asja mõte. Peale selle värske õhk, ilus ilm ja mõnus seltskond.

Niisiis, esimene kogunemine toimub 29. aprillil kell 13 Paide kogukonnakeskuses (Tallinna 11). Esimest jalutuskäiku juhatab proua Urve Schkiperov. Koos jalutama võivad tulla kõik, kes soovivad. Jalutuskäik on mõistagi tasuta. Ei pea ainult kuulama, võib ka veidi oma lugusid juurde rääkida. Olete oodatud!

Elektriku töötuba

2011-04-18T12:47:00.001+03:00

27. aprillil kell 18 toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) “Elektriku töötuba”.

Juttu tuleb sellest, mida tavaelanik, oma korteri või maja remontija või renoveerija või ka ehitaja peaks elektriasjandusest teadma ning mida saab ja tohib ise teha.

Töötuba viib läbi Tiit Lumiste.

Osalustasu 1 P.A.I.

(Ja väike õiendus ka: jüripäevaks planeeritud krohvikoolitus lükkub edasi 14. maile)

KÜSK ja TransitionTowns

2011-04-14T22:34:00.001+03:00

Täna sain hea uudise. KÜSK otsustas toetada Ühendus Weissenstein projektitaotlust "Kogukondlik ja säästlik Paide".

Projekti sisu on sisuliselt TransitionTowns mudeli rakendamine. Eesmärgiks on muuta Paide senisest kogukondlikumaks - iseseisvamaks, säästva arengu printsiipe enam järgivaks, elujõulisemaks jne. Selleks koostatakse nn valdkonnagruppide abil (näiteks transport, ehitus, kultuur jt) ja vastava eriala spetsialistide abiga konkreetsed eesmärgid ja tegevused just Paide linna jaoks. Valdkonnagruppide kaudu kaasatakse kodanikualgatuse poolt linna arengusse linnakodanikud, eksperdid, avalik võim. Oluline on see, et ei koostata mitte üldist visiooni, vaid väga konkreetseid, rakendatavaid ja linna arenguks olulisi ettepanekuid erinevate tegevuste algatamiseks või edasiarendamiseks.

Projekt kestab selle aasta maist alates 12 kuud, toetussumma on 10 700 eurot.

Kes huvitatud kaasalöömisest, andke teada: rainer@weissenstein.ee

24 prelüüdi ühele fuugale

2011-04-14T21:12:00.001+03:00

21. aprillil kell 17 vaatame Paide kogukonnakeskuses dokumentaalfilmi Arvo Pärdist "24 prelüüdi ühele fuugale".

Režissöör Dorian Supin on lähedalt filminud stseene maailmakuulsa helilooja elust, kuhu kuuluvad proovid, esiettekanded, seminarid, kohtumised ja mälestused. Filmi "24 prelüüdi ühele fuugale" lähtenurgaks on Arvo Pärt inimesena. Fuuga on oma ehituselt sarnane inimeluga. Ka Arvo Pärdi elu võib vaadelda kui fuugat, millest on filmis esitatud vaid mõned noodid. Selle eest on prelüüde 24 või natuke rohkem. Prelüüdid on need harmooniad, mis peavad aitama mõnd fuuga nooti mõista. Pärt saab vaatajale läbi filmi lähedasemaks, sest ta on üdini rinimlik inimene - avaneb tema tagasihoidlik ja sügavmõtteline olemus.

Kuuleme minimaliseeritud, lõpuni avamata tundeid, mis sunnib meid neid lõpuni avama, mõtlema, välja ütlema. Küsida pole kelleltki ja vastuseid peab otsima ainult iseendas. Ka see film ei anna vastuseid, kuid kutsub tunnetama maailma, milles elab ja loob Arvo Pärt.

Filmi (kestab üks tund ja 26 minutit) vaatamine on kõigile tasuta.

Kogukonnakeskuses on tekkinud grupp inimesi, kes soovivad senisest enam Pärdi loomingut Paides väärtustada ning rohkem ka esile tõsta helilooja sidet Paidega. Pärast filmi arutamegi veidi neil teemadel ja teeme ka pisut juba üsna konkreetseks kujunevaid plaane. Kõigi huviliste osavõtt on oodatud.

ARCHE ja MajaValvurid - Leipzigi lood

2011-04-13T18:10:00.000+03:00

Paide SRIK liitus 2010 oktoobris ühe rahvusvahelise projektiga, mille nimetus on ARCHE. Projekti eesmärgiks on toetada arhitektuuripärandi säilitamist ja säästvat arengut. Lähemalt loe siit. Eestvedajaks on Saksamaal, Leipzigi lähedal Trebsenis tegutsev SRIKile analoogne keskus. Alates 1992. aastast on seal korraldatud restaureerimiskoolitusi (3a koolituse järel saab kogu riigis aktsepteeritud restaureerija kutse) ning kogutud ajaloolisi ehitusdetailie ja -materjale. Projekti mõte on samasugune tegevus käivitada ka teistes osalevates riikides. Kuna Eestis on SRIKid juba sama tööd tegemas, siis meie jaoks tähendab osalemine projektis peamiselt praeguse ehitusmaterjalide taaskasutuslao täiustamist: lisaks nende kogumisele ja jagamisele lisandub nende restaureerimise etapp. Lisaks saame oma ladu ja nn näidistesaali (kuhu tuleb ka kauplus) renoveerida.

Aprilli alguses käisime vaatamas, kuidas asi Saksamaal käib. Allpool sellest üks slaidisari (Silveri, Kareni ja ka minu fotod). Üks kokkusaamine oli Leipzigi Käsitöökojas (üksainuke pilt sarja lõpus), mis on lisaks Kaubandus- ja Tööstuskojale väiksemaid ja ka käsitöö või restaureerimisega tegelevaid ettevõtjad koondav esindusorganisatsioon ning üks nn Trebseni keskuse asutajatest.

Trebseni keskus ise oli meile muidugi täielik magustoit. Piltidelt näete isegi. Algselt tegutsesid nad kohalikus rüütlilossis, mis nüüd restaureerimise järel võetakse kasutusse hotelli ja restoranina. Keskus toimib nüüd teistes lossikompleksi hoonetes. Hoovis on püsti pandud üks vahvärk maja näidis, millelt näeb nii konstruktsioonilisi, soojustuse kui viimistluselemente. Erinevad pinnase- ehk savikrohvid, alusmatid pilliroost või kaigastest (rooplaate teevad nad kohapeal muide ise) jne. Peale selle olid hoovis veel kaks nö näidishoonet, mõlemad demonstreerimaks kuidas käib tellisvõlvide ladumine. Ühe hoone seinal oli paarikümne eri krohvi näidiseid. Siseruumides meistritöid - krohvimised, stukid, karniisid jms. Teises hoones peenemad meistritööd - krohvide ja maalingute restaureerimised, marmoreeringud, taastamisel olevad baroksed uksed, 17. sajandi maalingutega lagi, mille all talade plommimisnäidised. Aga see oli alles algus.

Mõnesaja meetri kaugusel asus keskuse ladu. Tegemist on vana paberivabrikuga, mille korrused olid täis sealsest piirkonnast kogutud ajaloolisi ehitusdetaile. Neid oli ikka meeletult palju. Paistab, et sellises rikkamas riigis visatakse igasuguste süümepiinadeta minema meie mõistes pärleid. Ainuüksi uksi oli lattu kogutud viis tuhat. Ja mitte ainult selliseid "tavalisi" tahveluksi nagu meil, ikka korraliku puitdekooriga, kohati mosaiikklaasidega, täiskomplektis metallosadega. Uksedetailid - alates 18. sajandist pärit restaureeritud, täiskomplektsed (võtmetega) karplukud, hinged, lingid, lukukatted jne jne. See võttis ikka tõeliselt silme eest kirjuks. Edasi tuli riiulite kaupa meie mõistes üliluksuslikke vanu glasuurahjupotte, paar malmahju, meeletu kogus trepielemente ja mõned terved trepid jne. Ja kõik see on müügiks. Kui soovite ostate selliselt nagu nad kogutud on, kui soovite siis restaureeritakse asi teie jaoks. See kõik mõjus nagu lapsele kommipoes käimine. Kaasa võtta ei saanud ju midagi :) Samas - hinnad ei olnudki üle mõistuse kallid. Eestimaised restaureerijad leiaksid sealt kindlasti väärt vana materjali.

Laol oli ka teine osa, kus esemeid ei müüdud. Rariteetsemad asjad on nö muuseumieksponaatidena välja pandud. Muuhulgas oli seal üks 18. sajandi palkmaja ja jälle uksed, talad, stukid, katusekivid (näiteks klaaskatusekivid sh). Muidugi on nad seal ka 20 aastat tegutsenud, et nii kaugele jõuda, igatahes kena pilt oli silme ees, kuhu võiks ka siin liikuda. ARCHE projekt kestab 2012. aasta oktoobrini, selle aja jooksul loodame siis oma ladu ja ka muud tegevust tublisti edasi arendada. Tänu Järvamaa Vabatahtlike Keskusele on Tallinna 9 ja 11 keskuses pea iga päev vabatahtlikke tööl. Nii et asjad liiguvad kenasti. Ma arvan, et suvel võite vaatama tulla :)

Reisi lõpus käisime külas ka ühes teisel võimalikul partneril Leipzigis, nn Majavalvurite organisatsioonil. Asja mõte on lihtne - Leipzigis on kümneid tuhandeid arhitektuurimälestisi, neist lausa 2000 on tühjad ja lagunevad. Samas on linnas noori ja muidu aktiivseid inimesi, kes vajaksid oma ideede teostamiseks taskukohaseid ruume. MajaValvurid on need kaks poolt kokku viinud: teinud majaomanikega 5-7 aastaks lepingu, et nn loovad üürnikud remondivad hoone vastavalt oma võimalustele ja hakkavad selles tegutsema. Vastutasuks ei nõua omanik neilt üüri. Nii saavad majad hädapäraselt korda, st ei lagune enam edasi ning asustatud, mis samuti aitab neid säilitada. Kasu on kahepoolne. Leipzigis on sedasi kasutusse võetud 15 suurt maja ja soovijaid tuleb aina juurde. Allpool mõned pildid neist. Kui hästi läheb, siis alustame samasuguse tegevusega juba sügisel ka Paides, taas siis ühe partnerina ühes LDV programmis, kus vedajaks ongi Leipzigi MajaValvurid. Aga sellest on praegu veel vara lähemalt rääkida.

Üks viimaseid MajaValvurite maju. Mh on majas selline raamatupood, kus müüakse laste enda kirjutatud ja illustreeritud raamatuid

Trepikoda oli ka kenasti korda tehtud

Arvestades seda väikest meeleavaldust ukse kohal ja aknast paistnud punamusta lippu, võib arvata et üürnikud on sellised .. toredad vabad inimesed :)

Sama maja trepikoda alt üles

See oli esimene MV maja, praegu on ta programmist nö välja kasvanud (5a on möödas) aga omanik on maja andnud edasigi pea samadel eesmärkidel üürile (v.a. et seekord ka elamispindadeks)

Siin on muide MV-te kogukondlik linna-aiamaa, permakultuurne mõistagi.

Ühe teise MV-te maja trepikoda

Kel huvi MajaValvurite projekti vastu - kas üürnikuna või omanikuna, andke teada: rainer@weissenstein.ee

Himaalaja õhtu

2011-04-10T16:14:00.000+03:00

19. aprillil kell 18 toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) "Himaalaja õhtu".

Ajalehe Postimees ja Tiibeti pagulasväljaande Tibet Sun kolumnist Roy Strider esitleb oma auhinnatud raamatu Himaalaja jutud (2008, Varrak; 2011, GO Reisiraamat) täiendatud uustrükki. Himaalaja õhtut täiendab idamaisel bambusflöödil Põhja-India raagadega Leho Rubis.

Ka ansambli Vennaskond kitarristina tuntud Roy on mitmeid aastaid elanud ja reisinud Himaalaja piirkonna maades, aga ka Mongoolias, Mehhikos jm. 2008. aastal pälvis tema Nepali, Sikkimi, Bhutani, Mustangi, Gorkhalandi, India ja Tiibeti sündmustest kõnelev reisiraamat Eesti reisikirjanduse peaauhinna. Mahukat uustrükis väljaannet väärtustavad nüüd ka lummav fotolisa ning lisapeatükk. Raamatut täidavad endiselt ka Dharamsalas elava Tiibeti pagulaskunstniku Druktse Gyali meeleolukad illustratsioonid.

Autor tutvustab samuti Himaalaja piirkonnast kaasa toodud meditatsiooni- ja muusikariistu ning esitlusel on võimalik soodushinnaga osta ka tema teisi raamatuid.

Osalemine on tasuta.

Jüripäeva krohvimine

2011-04-04T07:42:00.002+03:00

NB! Koolitus lükkub edasi 14. maile. Algus endiselt kell 10.

~~Jüripäeval, 23. aprillil~~ on kõik oodatud Paide SRIKi krohvikoolitusele. Paneme seina pillirooplaadid. Kasutame erinevaid lubi- ja savikrohvisegusid. Krohvitud pinnad jäävad tulevase Majatohtri ja käsitöökaupluse toa näidisseinaks.
Osalemise eest saab tasuda nii eurodes kui P.A.I.des.

Mänguring

2011-04-03T14:14:00.000+03:00

Alates aprillikuust alustab Paide kogukonnakeskuses teisipäeviti kell 11-13 tegevust väikelaste mänguring 1,5 - 4 aastastele.

Mänguringi võivad lapsevanemad tuua oma lapsed siis, kui soovivad ise kogukonnakeskuses tegeleda neile huvipakkuvaga (käsitöö, teabematerjalidega tutvumine, lihtsalt omavaheline suhtlemine). Lastega tegeleb sel ajal mänguringis kogenud juhendaja. Mänguring toimub keskuse teise korruse saalis, kus on lastele mänguasju ja palju liikumisruumi.

Ühe korra tasu on 1 euro, mis tuleb tasuda kohapeal sularahas.
Kontakt: 51934139

Talgutasu P.A.I. pürib rohkem rahaks

2011-04-01T18:42:00.000+03:00

TeemeÄra talgupäev muudkui läheneb, seega sobib ka siia eilne artikkel Maalehest:

Talgutasu P.A.I. pürib rohkem rahaks

Vabatahtliku töö tasuks oleva P.A.I. väljamõtleja Rainer Eidemiller soovib, et juba sügisest saaks selle eest ka väljaspool Paide kogukonnakeskust teenuseid osta.

Mullused “Teeme ära!” talgud läksid ajalukku ka selle poolest, et Paide linnas võeti sel puhul kasutusele oma raha, vabatahtliku töö tasu P.A.I.

P.A.I. aga ei sündinud vaid selleks päevaks ega olnud ühekordne ettevõtmine.

Pärast eelmise aasta 1. maid on seda omalaadset raha antud 815 vabatahtliku töötunni eest, olgu selleks talgutel osalemine (viimased neist toimusid Paides 19. ja 26. märtsil) või muu vabatahtlik töö.

Vabatahtliku töö näidetena nimetab Rainer Eidemiller Paide kogukonnakeskuse maja renoveerimist, kogukondliku ajalehe väljaandmist, abistamist transpordiga, aga ka Järva-Jaani vabatahtlikku vetelpäästet.

Tasu kiirkuumuti eest

Loomulikult antakse nimelise rahana vormistatavaid P.A.I.-sid välja ka 7. mail toimuval “Teeme ära!” talgupäeval.

Samas on P.A.I.-de kasutamine piiratud: ta on maksevahend vaid Paide kogukonnakeskuses, lisaks inimeste omavahelises käibes.

Põhimõtteliselt tähendab see, et vabatahtliku töö tundide eest saab Säästva Renoveerimise Infokeskuselt rendile võtta näiteks kiirkuumuti (ehk infrapunaseade puitpindadelt vana värvi mahavõtmiseks) või tasuda taaskasutamiseks minevate vanade palkide eest.

Põhjus, miks raha just sellel suunal käibib, on tõsiasi, et Paide kogukonnakeskus kasvas välja kohalikust Säästva Renoveerimise Infokeskusest, mille põhieesmärk on just vana ja väärtusliku väärikal moel korda tegemine.

Nüüd tahab Tallinnas Rainer Eidemiller viia P.A.I. laiemasse kasutusse.

See tähendab, et sügiseks püütakse vähemalt ühe Järvamaa omavalitsusega saavutada kokkulepe, mille põhjal vähemalt üht teenust oleks võimalik osta osaliselt P.A.I.-des. “Tõenäoliselt saab esimeseks partneriks Paide linn, kus ka kõige rohkem P.A.I.-sid välja antud,” lausub Eidemiller.

P.A.I. juba ka Järva-Jaanis

Võimalike teenustena, mida vabatahtliku töö eest osta saaks, võiksid kõne alla tulla spordihalli või ujula kasutamine.

“Tõenäoliselt saaks tegu olla kuupiletiga, sest P.A.I. kursiks on meie hinnangul 3 eurot,” nendib Eidemiller.

Tema teine idee on aga see, et ka teistes Järvamaa paikades võiks P.A.I.-sid välja jagada. Partnereid selleks veel leitud pole, küll on kogukonnakeskuse rajamise plaani peetud Järva-Jaanis, kus lisaks Paidele ainsana ka P.A.I.-sid jagatud.

Vabatahtliku töö raha on Rainer Eidemiller viinud üheks tänavusele talgukampaaniale kutsujaks. “Tule talgutele, leiad raha!” kõlab lause tema näoga reklaamplakatil.

Omade vahel võiks see kõlada aga hoopis “Tule talgutele, leiad P.A.I.!”.

Eidemilleri enda tänavune talgupaik pole aga tema varasemaid eelistusi arvestades üllatav – taas käärib ta käised üles Paide kogukonnakeskuses.

Lühikursus

2011-03-29T08:50:00.000+03:00

KoosOlek5

2011-03-25T18:32:00.000+02:00

Täna saabus trükist KoosOleku viies number.

On selline kultuuri- ja haridusteemaline, lisaks nagu ikka kuulutusi ja teateid.

Kes soovib lugeda, otsigu kohtadest, kus KO levib: http://weissenstein.blogspot.com/p/koosolek.html

Head lugemist!

Ja kel on mida öelda - saatke see meile, me avaldame ära, juba järgmises numbris :)

Fotolugu

2011-03-23T10:08:00.000+02:00

Kogu Weissensteini liikumine sai alguse vanade fotode vaatamisest. Seal on ikka mingi eriline võlu ja jõud. Enamus siinseid on Järvamaa Muuseumist, v.a. üks (raekojaga), mis pärit muinsuskaitseameti arhviivist.

Kunagine bürgermusse ajast, kui Posti 12 koolimaja veel polnud.

Rüütli 2 majal pole enam koda. Rääkimata sellest laternast.

Ajast kui Paides oli raudtee

Pärnu tn lammutatud majade hulgas oli ka sellise vägeva mantelkorstnaga maju

Ka see plaan on ühest Pärnu tn ääres olnud majast. Mantelkorstna läbilõige.

Huvitav, kas kusagilt oleks veel saada neid vanu telefonikabiine?

Aga kuulutustahvel samas kohas kuluks küll hädasti ära

Sellised ilusad aknad olid bürgermusse juurdeehitisel.

Nüüdseks on see hoone peale- ja külgeehitusega ära rikutud.

Lihtsalt teistsugune vaade Pärnu ja Suur-Aia ristmikule

Ajakeskuse poolesajanditagune versioon

Pole midagi petlikumat kui ilmne tõsiasi

2011-03-18T22:21:00.001+02:00

Seda ütles Sherlock Holmes. Muidu ka hea meeles pidada aga natuke haakub ka selle postitusega.
Esmalt, lugesin postcarbonist üht huvitavat artiklit kohaliku toidu eelistamise kohta. Tegemist siis mõtteviisiga, mis eelistab osta kohalikku, sh kohalikku toitu, et sellega kahandada ülemäärast välissõltuvust ning toetada kohalikku majandust ja nn kohalikku toidujulgeolekut. Lokavoorid, ehk siis need kes eelistavad süüa kohalikku, on põhjendanud seda mh väitega, et imporditud toidu puhul moodustavad suure osa tema maksumusest transpordikulud. Ja tõepoolest - see näib olevat ilmne. Aga tegelikult vist ikka pole. Vähemalt ühe eelmisel aastal sellise organisatsiooni nagu United States Department of Agriculture (USDA) poolt USAs tehtud uurimuse põhjal. USAs kulub toidule 15% kogu energiakulust ning keskmiselt rändab toiduaine üle 5000 km farmist kaupluseni. Ent see pilt näitab, kui väikese osa toidu kättesaamisega seotud energiakulust moodustab transport:

Transport on ainult 0,6%. Muidugi sõltub palju sellest, kuidas transporditakse. Kas odavalt nagu laeva või rongiga, kallilt nagu veokitega või superkallilt nagu lennukitega. Ent oluline on see, et isegi kui vähendada transpordi osakaalu (näiteks kohaliku eelistamisega), mõjutab see väga vähe nii toidu valmistamiseks kuluvat energiat kui ka selle hinda. (Siinjuures tuleb teha üks märkus, millele uuringus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud: transpordi puhul ei tule rääkida ainult otsesest kulust nagu bensiini liitri hind vaid ka kaudsest nagu nafta tegelik hind sh selle tarbimise laiem mõju keskkonnale). Palju olulisema osa hinnast moodustab toodangu töötlemine, sh pakendamine. Ja ühe teise arvestuse kohaselt sõltub toote tegelik hind ka toote olemusest, st kõige suurema energiakuluga tooted on näiteks õlid, suhkud, küpsetised, alkohol, siis liha, munad, siis puu- ja juurviljad ning siis teravili. Sedasi moodustub selline tagurpidi toidupüramiid:

Nii et põhjus, miks eelistada kohalikku, ei peitu peamiselt transpordis (ehkki pisut ikka), vaid pigem selles, et näiteks kohalik turukauplemine väldib töötlemist ja pakendamist, sest müüakse nn tooret. Kui sellele lisandub ka püramiidi arvestav toiduvalik, siis on mõju veel suurem.
See tähendab ka seda, et kui soovitakse tarbida nn mittesessoonseid kaupu, siis ilmselt on odavam neid importida, sest transpordile kuluv energia ja hind on oluliselt väiksem, kui näiteks kasvuhoone jms kuluga seotud hind ja energiakulu.

Aga nagu öeldud - kui arvesse võtta ka fossiilsete kütuste tegelik mõju keskkonnale, ehk hind mis tegelikult ei kajastu bensiini hinnas, siis hüppab transpordile vastav energiakulu tegelikult oluliselt kõrgamale.

Üks teine tavapärasest veidi kõrvale kalduv mõte jäi silma aga hoopis Konsumist ostetud toredast ajakirjast "Imeline teadus". Nimelt arutatakse seal selle üle, et ühe värske teadusuuringu järgi võib praeguse kliimajahenemise taga Põhja-Euroopas olla päikese aktiivsuse ebatavaline kahanemine. UV kiirgus neeldub stratosfääris seda soojendades, mis mõjutab ka troposfääris liikuvaid nn jugavoolusid. UV kiirguse vähenedes tekivad jugavooludes sellised muutused, mis takistavad Atlandi ookeani sooja mereõhu pääsemist mandrile, vabastades tee Siberist puhuvatele külmadele tuultele. Nii et kui mujal on palav, siis sel põhjusel on siin põhjas jälle erakordselt külm. Taolisi päikese madala aktiivsuse ehk siis Põhja-Euroopa külmi aastaid on varemgi regulaarselt olnud, näiteks 1415-1510, 1645-1715, 1795-1820, mida nimetatakse lausa "väikeseks jääajaks", mil näiteks Thamesi jõgi oli täiesti jäätunud. Järgmine selline "väike jääaeg" paistab päikese aktiivsuse erakordset langust silmas pidades nüüd kohe siis jälle tulevat. Huvitav on see, et üks asi, mis seda võib leevendada on CO2 suureb konsentratsioon atmosfääris, mille vastu me praegu kõvasti võitleme :) Muidugi seda ainult põhjamaa inimeste kasuks, mujal muutuks kuumus jällegi seda hullemaks.

Olgu nende kliimamuutuste ja fossiilsete kütustega nagu, selge on igatahes see, et nn kohalik energia-, rahandus- ja üldiselt majanduslik julgeoleks on oluline igal juhul. Mida rohkem kohalik kogukond endaga ise hakkama saab ja seejuures mida säästvamalt, seda kauem ta kestab.

Talguuputus

2011-03-15T20:42:00.002+02:00

Tulemas on jälle talgud! Ja lausa kahel laupäeval:

Põhiliselt ehitame ümber Tallinna 11 siseruume. Meil on juba käinud abiks vabatahtlik ehitusjärelevalve, vabatahtlik litsentseeritud elektrik, vabatahtlikud toiduvalmistajad, muidugi ka lammutajad ja ehitajad. Oma abi annavad vabatahtlik sisearhiteks ja arhitekt jne. Aga pakkuda on muudki. Tule ja käi meid vaatamas.
Vaata lähemalt siitsamast Järvamaa Vabatahtlike Keskuse lehelt - oleme muuhulgas alustanud koostööd Töötukassaga, mis võimaldab töötuteks registreerunuil saada vabatahtliku töö tegemisel riigil stipendiumi. Lehelt leiab ka infot selle kohta, millist väga erinevat rakendust JVK vabatahtlikele veel pakub.

Aga 7. mail on tulemas ju ka TeemeÄra talgupäev. Lähemalt saab lugeda siit: http://www.teemeara.ee/
Paide talgupäev pole veel registreeritud. Ootame ettepanekuid, mida võiks hea suure hulga heatahtlike talgulistega Paide linnas head ära teha. Ole hea ja kirjuta oma ettepanekust kas siia kommentaari või jarva@vabatahtlikud.ee aadressile või helista meie TeemeÄra numbritel 53 23 78 92 (TeemeÄra Järvamaa koordinaator) ja 53 56 46 23 (TeemeÄra Paide talgujuht).

Katuste langemise kuu

2011-03-14T19:22:00.000+02:00

Täna kukkus sisse Paide vanimaks majaks tituleeritud Tallinna 31 esiukse varikatus, mida kandis ilmselt 19. saj keskpaigast pärit sammasportikus. Maja ise muidugi ei ole Paide kõige vanem, ent ilmselt on tegu vanalinna hoonega, kus kõige rohkem säilinud algupärast. Üks väga oluline osa sellest algupärast on nüüd kadunud. Pilt on päris masendav.
Sel aastal taastub kuuldavasti ka Paide linna poolt restaureerimistoetuste andmine. Soovitan soojalt seda kasutada, sest taoline häving on tegelikult vähemalt teatud mõttes korvamatu.

JVK talgud Paides

2011-03-09T20:05:00.000+02:00

Irina Ošleja näituse “Veneetsia unelm” avamine

2011-03-06T22:16:00.001+02:00

Täna oli Kõhna Grete Galeriis tore näituse avamine. Vaadake pilte KGG kodulehelt:

Märtsikuu tantsutuba

2011-03-04T22:26:00.001+02:00

Kolmapäeval, 9 urbekuud (märts) kell 18

Ootame kõiki jälle
TANTSUTUPPA
Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn.11)

Lõõtsa mängib Silvi Tumanskaja + mõned lood kanneldel

Tule ise ja võta kaasa pere, sõbrad, vahetusjalanõud, mõni suupiste
ühisele teelauale ja võimalusel väike toetus (1 EUR/ täiskasvanu)
tantsutoale, et saaksime häid pillimehi kutsuda.

Tantsutuba on koht, kus saame ennast liigutada mugavalt ja
seltskondlikult: õpime ja tantsime lõõtsa ja kannelde saatel tantse,
mis on meieni jõudnud vanavanemate ajast. Reinlender, aleksandra
valss, sterni polka jt tantsud on õpitavad koha peal, mõningaste
näpunäidete abil.

Lähem info Indrek Roosilt
telefonil 51907977

Kutsume üles ka kutset sõpradele edasi saatma:)

Märtsikuu taaskasutuslaat

2011-03-04T22:01:00.000+02:00

2011-03-02T09:46:00.000+02:00

Võimalus kohtuda Riigikogu kandidaatidega ja

küsida küsimusi

neljapäeval 3. märtsil kell 18.00 Paide kogukonnakeskuses

(Tallinna tn 11, Politsei vastas)

Kohal on: Allan Anniste, Erakond Eestimaa rohelised

Valdeko Kalma, Eestimaa Rahvaliit

Valdo Paddar, üksikkandidaat

Hannes Vanaküla, Eesti Iseseisvuspartei

Kulno Klein, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Andres Jalak (või keegi teine), Isamaa ja Res Publica Liit

Võimaluse korral osalevad ka üksikkandidaadid Andreas Reinberg, Kalle Hiob ning Keskerakonna ja Reformierakonna esindajad.

Sõnavõtuks on 10 minutit ja u 7 minutit küsimustele vastamiseks.

Kogukonnakeskuse rahvas ootab säästvust, loodushoidlikkust ja kogukonna kokkukuuluvust parendavaid mõtteid.

Korraldaja: Argo Loo, 5824 7775

Kalevipoja juurest

2011-02-23T22:39:00.000+02:00

Punnitan siin juba mitu päeva, et saada kokku Vanalinna konverentsi ülevaadet ja ühes sellega nimetada ära ka paar muud vahepealset huvitavat seika aga nii kui käisin ära täna Kalevipoja vastuvõtul, tekkis kohe vajalik pauer et klahvidele pähe taguda ja emotsioon üles riputada.

See oli väga mõnusa "õhuga" õhtu. Kuidagi õige tundus kõik. Kohe algusest peale. Teistmoodi kui on olnud mujal ja varem. Natuke nagu sellist tunnet, et äkki oldi ja tunti umbes samamoodi need 93 aastat tagasi. Iseseisvuse puhul on vist loomulik, et asi on ise tehtud ja kohal ongi sellised ... ise tegijad. Paides lõpetas kontserdi Bonzo, kes oli suur soe punkt vabariigiemotsioonile.

Muud polegi vaja kirjutada. Tänu ja suisa kummardus sulle Arlet, kes sa vähemalt Paides vahepeal nagu Jumalapoeg suurel ekraanil keset poolt sõna lakke tõusid. Päriselt ka - hästi tehtud (st mitte see tõusmine, vaid kogu Kalevipoja vastuvõtt)!!!

Homme siis järgmisele üritusele ja loodetavasti varsti tuleb lugu ka konverentsist, lipust ja usaldusmehest. Päris mitmed muud asjad jätaks veel pikemaks ajaks saladuseks.

Pisut haridusteemast

2011-02-15T12:21:00.001+02:00

Ammu pole olnud aega kajastada toimunud asju.
11. veebruaril pandi lõpuks Vee tn 1 majale mälestustahvel A.W.Hupelile. Avamisel oli päris palju inimesi, oma 20 vast ikka. Mõni küsis, et milleks see tahvel, kui Reopalu kalmistul juba on üks. Tegemist on tegelikult Hupeli teo mälestamisega - kooli asutamise ja maja linnale kinkimise meelespidamisega. Kuna 1902. aastal avaldas tolleaegne linnapea Brasche plaani majale Hupeli mälestuseks tahvel panna, siis nüüd on see mõte siis lõpuks ellu viidud. Teine asi on see, et Paide vanalinnas võiks majade arhitektuuri- või kultuuriajalooline väärtus senisest rohkem silma torgata. Taolised tahvlid on üks viis seda teha.
Suur tänu OÜ-le KÜ Kujundus, tahvli kujundusega jäid kõik väga rahule ja Järvamaa Pärandi Sihtkapitalile, mis on puhtalt kodanikualgatuslik ettevõtmine, tahvli avamise rahalise toetamise eest, samuti kõigile kes kohal olid ja ettevõtmist nii toredasti toetasid!
(pildid läbisegi Jan Vutilt, Alo Aasmalt ja Tiiu Saaristilt):

Milline on järgmine plaan? Jällegi üks pikalt meeles mõlkunud asi - paigaldada Vallimäele või selle lähistele mälestusmärk Liivi sõjas kannatanud paidelasele, sh 1572/73 linna kaitsnud (eesti soost) landsknehtidele, võibolla ka Oldenbockumile. See on selline suuremat sorti ettevõtmine, mille üle peaks pikemalt mõtlema ja nõu pidama.

11. veebruari õhtul toimunud nn vabaharidusteemaline loeng tõi kokku umbes 25 inimest. Oli elav arutelu koos põhjaliku ülevaatega waldorfpedagoogikale tuginevast erakoolist Keilas. Suur tänu Urmas Kellerile loengu eest ja Indrek Roosile abi eest loengu korraldamisel!
Kas Paides võiks ka käima saada erakool? Lapsevanemate endi algatatud ja suunatud. Kohe tikub silme ette pilt nn vanast koolimajast Posti tn ääres eks ... See on jälle üks tõsine ja päris vastutusrikas ettevõtmine, eks näis kui palju huvilisi see kokku toob. Loodetavasti saab sellest teemast lugeda ka mõnes järgmises KoosOlekus.

See nädal läheb siis Vanalinna konverentsi ettevalmistades. Tulge ka kuulama.

Vanalinna konverents 2011 ja Kolmkõla

2011-02-08T21:44:00.004+02:00

Ka sel aastal toimub Paides juba traditsiooniks saanud Vanalinna konverents.
Sellise konservatiivse nimetusega ürituse idee sai alguse 2005. aastal. Kui algne mõte oli koondada Eesti väikelinnad, kelle vanalinnad on sarnases olukorras ning rääkida ühistest muredest ja eesmärkidest, siis aja jooksul on vanalinna-liikumisele ehk puhtalt ajaloo ja muinsuskaitse teemadele lisandunud sellised märksõnad nagu linnakogukond, säästev areng ja vabatahtlik töö.

Seekordsel konverentsil on juttu kolme valdkonna koosmõjust: muinsuskaitse, vabatahtlikud ja linnakogukonna säästev areng.

Kas muinsuskaitse peab olema ainult riigi või omavalitsuse mure? Kuidas saavad vabatahtlikud panustada muinsuskaitsesse? Millises suunas liigub Eesti muinsuskaitse? Sellest tuleb kõnelema Riigikogu liige, Eesti Muinsuskaitse Seltsi au-esimees Trivimi Velliste.

Kas muinsuskaitse ja säästev areng liiguvad alati käsikäes või juhtub ka vahel nii, et need kaks edumeelselt põhimõtet võivad vastanduda ning kuidas seda siis lahendada? Kas on võimalik tagada energiasääst ka vanades majades, ilma et mindaks vastuollu muinsuskaitseliste põhimõtetega? Niisugusel teemal räägib Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

Millisteks ülemaailmseteks arenguteks loodus- ja inimkeskkonnas peaksime valmis olema? Kuidas need arengud võivad mõjutada meid siin Eestis? Kas linnakogukond saaks midagi ette võtta, et neiks muutusteks paremini valmis olla? Hardo Aasmäe, kõigile tuntud asjatundja paljudel elualadel, seekord Rooma klubi esindaja, teeb ülevaate sellest.

Lisaks tuleb juttu heategevusest kogukonna heaks (Valev Väljaots, Järvamaa kogukonnafond) ning vabatahtlikust tööst Järvamaal ja linnakogukonna arendamisest (Rainer Eidemiller).
Kava lõppu on planeeritud nn "vaba lava" - umbes tunni ulatuses võivad oma ideede või küsimustega üles astuda kõik, kel soovi. Üheks esinejaks on kindlasti Eesti SRIKid - Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Paidest.

Vanalinna konverents toimub Paide kogukonnakeskuses18. veebruaril algusega kell 11 ning kestab umbes kella 16ni.
Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK, Järvamaa Vabatahtlike Keskus ning toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo: rainer@weissenstein.ee
www.weissenstein.ee

Kohe pärast Vanalinn konverentsi jätkub traditsiooniliselt:

Festival „KOLMKÕLA“

Paide Raekojas:

18.30 Kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal - Manodž Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis

Piletid 7.-/5.-

Kõhna Grete Galeriis

21.00 LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad

tasuta

Mälestustahvel A.W.Hupelile ning vabahariduse loeng

2011-01-31T12:10:00.002+02:00

2005. aastal ilmus Järva Teatajas lugu selle kohta, et Ühendus Weissenstein on leidnud, et A.W.Hupelile kuulunud maja Paides oli see maja, mis praegu asub aadressil Vee tn 1 (kohvik). Ehkki mitte kõik ei olnud kohe selle järeldusega nõus, on praeguseks muidugi päris selge, et tegemist oli tõesti Hupelile kuulunud majaga. Seda oli mainitud isegi juba 1970-te aastate Restaureerimisvalitsuse töödes, lähemalt võib lugeda ühest varasemast postitusest selles blogis: http://weissenstein.blogspot.com/2009/01/hupel-190.html (teksti sees asub ka viide pdf failile, kus on lähemalt kirjas maja asukohaga seonduv).

Juba 1902. a Paide Teatajas kirjutas tolleaegne Paide ajaloouurija, ajalehetoimetaja ja linnapea Oskar Brasche:

(Remondi)tööd uues tütarlastekoolis on peaaegu lõpetatud ja juba lähematel päevadel peaks kolimine uude majasse aset leidma. Senistes ruumides oli kool tegev oma kaheksa aastakümmet, alates aastast 1820. Kool sai need ruumid endale tänu ajaloolase August Wilhelm Hupel´i pärandusele. Linnavalitsus võiks panna nüüd sellele majale mälestustahvli Hupelile, tänu kellele ju kool oli need ruumid saanud. Selle ajaloolise seiga tõttu on omamoodi raske neist ruumidest lahkudagi, kuid teisalt on tore, et on tekkinud vajadus suuremate ruumide järele. Senistel ruumidel paistab olevat Hupeli õnnistus. Juba korra on olnud vajadus pärandatud ruume Wasserstrassel (Vee tänaval) suure juurdeehituse abil laiendada ja nüüd on seal jälle kitsaks jäänud. Kooli külastatavus on aastakümnelt kümnele kasvanud, vaid 90-ndate aastate suurte muudatuste ajal, kui üks kord asendus teisega, oli selles osas tagasilööke. Kuid pärast uuendustega harjumist on uuel sajandil kooliskäijate arv jälle suurenenud ja sellele tuli nüüd ka ruumide osas reageerida. Uus tütarlastekool endises Hoffmanni villas vastab kõigile uue aja vajadustele.

Tänu Järvamaa Pärandi Sihtkapitalilt saadud toetusele on nüüd Ühenduse Weissenstein eestvedamisel lõpuks teostumas ka Hupeli kunagisel majal mälestustahvli avamise plaan. Tahvli on valmistanud OÜ KÜ Kujundus.
Kuna Hupelile kuulunud majas avati tütarlastekool 11. veebruaril 1818. aastal, siis toimub A.W.Hupeli mälestustahvli avamine Vee 1 hoonel, kohviku sissepääsu juures selle aasta 11. veebruaril kell 12.
Olete kõik oodatud!

Samal päeval, õhtul kell 18 toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) Hupeli poolt rajatud kooli teemaga seonduv loeng vabaharidusest. Kõnelema tuleb Urmas Keller erakoolist Läte.
Erakool Läte on 2008. a septembris Keilas lastevanemate poolt asutatud vabahariduskool, mis rajaneb waldorfpedagoogikal.
Kuuleme nii erakoolist kui ka haridus- ja kultuuriseltsist Läte ning võime arutada selliste koolide asutamise võimaluste üle.
Kuulama on oodatud kõik, loeng on tasuta.

Info: rainer@weissenstein.ee
(plakatil foto Rene Viljatilt)

Zeitgeist3

2011-01-27T11:50:00.001+02:00

Eile esilinastus siis ülemaailmselt “Zeitgeist3” ehk “Moving forward”. Esimesed osad kõlasid omal ajal uudsetena, kolmas millegi sellisega väga ei lajata. Filmi algus ja päris lõpp on nagu teise osa lõpp – mingil põhjusel matrixlik lavastus “revolutsioonist” (The revolution is now). Animatsioonilõik vahepeal on samas jälle päris huvitav. Aga muidu … ma panen siia lihtsalt mingid märksõnad, mitte tingimata sõnasõnalt filmis kõlanud aga sellised, mis filmi vaadates tekkisid. Teemad on tõsised aga film on ju film.

Geenid versus keskkond. Geneetilise suundumuse ületähtsustamine. Otsustavam mõju on keskkonnal. Inimene ei vaja olelusvõitlust, vaid sotsiaalseid suhteid, toetavat keskkonda, et tunda end edukana.
Suurem osa sõltuvustest või vägivaldsest käitumisest ei tulene geenidest, vaid keskkonnas valitsevast stressist.
Majandus. SKP versus kapitalism. SKP on seda suurem, mida suuremad on rahalist lahendust vajavad probleemid (sh haigused, kuritegevus). See ei ole jätkusuutlik majandus.
Praegune majandus- või finantssüsteem on otsekui teine reaalsus, see ei arvesta päriseluga, elukeskkonnaga, mida ei saa sellisel moel lõputult ekspluateerida. Majandusteadlased mõjuvad seetõttu pigem propagandistidena. Valitseb virtuaalsus – suurema osa toote hinnast moodustab mitte tootmismaksumus, vaid reklaam.

Finantsmaailm, kapitalism, suurkorporatsioonid jne, see on tegelikult omamoodi sõltuvushaigus, sõltuvus pidevast kasvust, kus inimesed on lihtsalt vahendid raha juurde tootmiseks.
Raha=krediit+intressid. Kuna maailmas ei ole nii palju raha, et kõiki intresse tagasi maksta, on inflatsioon ja pankrotid hädavajalikud. Laenu% on tänapäeva parim kubjas. Börs on selle süsteemi äärmus – raha toodetakse rahast, reaalset väärtust ei looda üldse. Parim börsimaakler on kerge ajukahjustusega maakler, kel puudub empaatiavõime.
Praegu toimub Kreeka, Islandi, Iirimaa, Portugali “väljaostmine”. Kes ostab välja planeedi?
Riikide suur sisevõlg.
USAs peaks üksikisiku tulumaksu määra tõstma 65%ni, et katta lähituleviku intressimaksed.
Aastaks 2050 on USA sisevõlg kasvanud 415%ni. 50 aastaga on 60% maailma riikidest sisevõla tõttu pankrotis.
Kannatavad päriselud. Samas 1% elanikkonnast omab 40% maailma rikkustest.
Kuid kõik see toimub mingite väljamõeldud mängureeglite pärast, võlg ei ole ju tegelik reaalsus.
Edutaotluse taga on soov olla parem, omada rohkem, mitte lasta endale ülalt alla vaadata.
Samad põhjused on kuritegevuse taga. Samas kui on näiteid, et võrdsus vähendab kuritegevust, rahulolematust.
See kõik tekitab “sotsiopsühholoogilist stressi”.
Viga pole ühes inimesed, korporatsioonis, riigis, “vabamüürlastes” vms – viga on praeguses majandussüsteemis.
Milton Friedman saab ka oma koosa.
Mis on jätkusuutlikkuse saavutamiseks õige meetod? Poliitika? Religioon? Kas lennuki lendama panemiseks saab olla demokraatlikku või vabariiklikku meetodit? Kõige praktilisem ja erapooletum metoodika on teadus.
Global Resource Management System – kogu planeedi ressursside kaardistamine ning nende kasutamise monitoorimine
Global Production Management System – toodete kestvuse tagamine, taaskasutus, uuendusvalmidus (standardiseerimine, universaalselt asendatavad osad)
Global Demand and Distribution Tracking System – maksimaalne lokaliseerimine (transpordikulude minimeerimine), omandi asemel kasutus (raamatukogu taolised spetsialiseerunud kasutuskeskused)
Kokku on see Global Economy – ressursipõhine majandus.
Aluseks tõdemus, et “Loodus on diktatuur” – me kas kuuletume sellele või kaome.
Venus Project.
Teaduse areng viib aina suurema mehhaniseerimise suunas, mis tuleb pöörata inimkonna kasuks. Olemas on materiaalsete 3D esemete “printimise” tehnoloogia. Printida saab põhimõtteliselt tööriistu, masinaid, autosid, maju.
Praegune mehhaniseerumise probleem on see, et tulemuseks on tööpuuduse kasv, see aga kahandab ostujõudu. Ehk mehaaniseerimine (tootmiskulude kokkuhoid) võib viia pankrotti. See ongi kaasaegne majandus versus säästev eluviis.
Probleemiks on seega raha. Sel põhjusel ei ole praegu tehnoloogilised lahendused viidud oma maksimaalsete võimalusteni.
Ressursipõhine majandus ei vaja nn vaba turgu, sest raha pole tegelikult üldse vaja.
Ei ole nii, et inimestel on tegutsemiseks vaja välist survet, pigem soodustab praegune surverohke süsteem laiskust. Ainus millele ollakse keskendunud algusest peale on: kuidas teha raha. See tapab loomingulisust. Tõeline looming (kunstis või teaduses) pole kunagi olnud ajendatud rahast. Loomingulisuseks on vaja vabadust. Nagu laps, kes mängib, otsib ja areneb.
On see marksism või kommunism?
Kas äkki hoopis kapitalism, vaba turumajandus on muutunud enamiku jaoks müstiliseks “Pühaks Graaliks”?
Tegelikult pole marksism või kommunism ainsad alternatiivid, need on minevikus võibolla mõneti vajalikud arenguetapid.
Lahendus polegi üks või teine poliitiline koolkond.
Poliitika on äri nagu iga teinegi äri (illusiooni andmine valikuvabadusest).
Ühiskonna progressi aluseks pole olnud raha ega poliitika, vaid teadus ja nafta. Raha on pigem põhjuseks, miks neid ressursse pole mõistlikult ega võrdselt tarbitud.
Lahendus on teadus, tehnoloogia. Ülejäänu on ballast.
Ohud: peak oil, peak water, peak food (topsoil) jne.
Aastaks 2030 vajame oma vajaduste katmiseks kaht planeeti.
Töökohad ei tule enam tagasi.
Et vältida üldisest usalduse kaotusest tekkivad katastroofi tuleb tegutseda kiiresti.
Great Transition.

Ja lõpus siis matrixilavastus rahvamasside poolt rahatähtede tagasitoomisest keskpanga uste ette (natuke naljakas tegelikult).
The revolution is now.
Lõpp.

Selline see film ongi.
Kaasaegne.
Nagu iga film ka pisut manipuleeriv. Tegelikult natuke vähem manipuleeriv ja selgem kui esimesed.
Ega teistmoodi mõtlemine pole paha. Küsimus on pigem väga lihtne: mida siis ikkagi teha tuleks teie, filmitegijate arvates? Mingit revolutsiooni me ju tegelikult tegema ei hakka. Või hakkame?

Veebruar 2011

2011-01-26T18:10:00.004+02:00

Selle aasta veebruari kalender on kogukonnakeskuses juba päris tihe. Siin tuleb ülevaade ettevõtmistest. Mõnede kohta on täpsem info alles tulemas:

3, 10, 17. ja 24. veebruaril kell 10-11.30 väikelaste loovusring 1-4 aastastele.
Vaata lähemalt siit.
Eelregistreerimine tel 5216861 (Katrin)

4. veebruaril vabatahtlike õppepäev lükkub edasi 4. märtsile.

5. veebruaril kell 11 Paide SRIKi puidutöö töötuba.
Vaata lähemalt siit.
Registreerimine: tel 5 81 81 261 või e-mail-il: paide@srik.ee
Osalemistasu: 1,5 eurot
Osalemissoovi korral registreeru kindlasti! Osavõtjate vähesuse tõttu võib koolitus ära jääda.

11. veebruaril kell 12 Hupeli mälestustahvli avamine Vee 1 maja (kohvik) seinal.

Õhtul kell 18 toimub kogukonnakeskuses vabaridusteemaline loeng. Kõnelema tuleb Urmas Keller erakoolist Lätte.
Vaata lähemalt siit.

12. ja 19. veebruaril loeng "Oma kodu kujundamine - kuidas ja millest alustada?"
Vaata lähemalt siit.
Eelregistreerimine tel 5216861 või katsik6@hot.ee (Katrin)

18. veebruaril kell 11-16 Vanalinna konverents.
Rohkem teavet lähiajal.

18. veebruaril "Kolmkõla" festival.
Rohkem teavet lähiajal.

Kui soovid olla pidevalt kursis sellega, mis toimub, siis satu meie meililisti :)
Kirjuta rainer@weissenstein.ee

Otsitakse juhti Wittensteinile!

2011-01-20T22:29:00.000+02:00

Paide linna kodulehel on teade, mis ürituse võimalikult parema õnnestumise huvides väärib ka võimalikult paremat kajastamist, seepärast lihtsalt kordan paide.ee avaldatud teadet:

Paide linnavalitsus otsib konkursi kaudu juhti ajakeskusele

SA Ajakeskus Wittenstein on 2010.a Paide Linnavolikogu poolt asutatud sihtasutus.
Sihtasutuse eesmärgiks on Paide Vallitornis paikneva ajakeskuse „Wittenstein“ arendamine ja juhtimine.

Paide Linnavalitsus kuulutab välja konkursi sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein juhatuse liikme ametikoha täitmiseks, kelle peamisteks tööülesanneteks on asutuse majanduselu edukas juhtimine, asutusega seotud arendustegevuste ja projektide algatamine ja juhtimine (sh eelarve ja tegevuskavade koostamine) ning turismiobjektide turundamine.

Kandidaadilt eeldame:

kõrgharidust
juhtimisalast töökogemust
organiseerimisvõimet
algatus- ja analüüsimisvõimet

Kasuks tuleb eelnev töökogemus turismi-või turundusvaldkonnas, ajaloo-alased teadmised ja kahe võõrkeele oskus.

Pakume:

huvitavat tööd uue organisatsiooni loomisel ja töölerakendamisel
kaasaegseid töötingimusi
eneseteostust
täiendkoolitust
konkurentsivõimelist palka.

Sooviavaldus koos elulookirjelduse ja palgasooviga palume esitada hiljemalt 7. veebruariks k.a (ümbrikul märkega „Wittenstein“) Paide Linnavalitsusse aadressil Pärnu tn 3, Paide 72712 või e-posti aadressile info@wittenstein.ee

Lisainfo mob 509 3811 ja www.wittenstein.ee.

Tantsutuba

2011-01-14T15:45:00.004+02:00

Reedel, 21. südakuud (jaanuar)
Kell 18

Ootame kõiki!
TANTSUTUPPA
Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn.11)

Lõõtsa mängib Silvi Tumanskaja + mõned lood kanneldel

Tule ise ja võta kaasa pere, sõbrad, vahetusjalanõud, mõni suupiste ühisele teelauale ja võimalusel väike toetus (u 1 euro täiskasvanu) tantsutoale, et saaksime häid pillimehi kutsuda.

Tantsutuba on koht, kus saame ennast liigutada mugavalt ja seltskondlikult: proovime lõõtsa ja kannelde saatel tantse, mis on meieni jõudnud vanavanemate ajast. Reinlender, aleksandra valss, stern polka jt tantsud on õpitavad koha peal, mõningaste näpunäidete abil.

Lähem info Indrek Roosilt
telefonil 51907977

mid(E)st

2011-01-12T21:57:00.000+02:00

Mõtlesin siin, et kuhu meil pärast eurot veel liikuda on. Keel on veel jäänud. Niisiis, tänasest saagu kogu weissensteini, sriki ja kogukonnavärk olema inglises. Ma poleks muide esimene. Juhan on sellega juba ammu algust teinud.

Tegelikult on muidugi nii, et weissenstein ja srik on ammu vajanud mingit ingliskeelset tõlkeversiooni. Mõned inimesed on siitkandist väljamaale rännanud, eesti keele ära unustanud aga loeksid ja täiendaksid kohalikke asju hea meelega. Mõni seejuures, nagu näiteks kunagised baltisakslased, pole muidugi eesti keelt tipptasemel ka varem osanud. Siis on jälle neid, kes on mujalt siiakanti tulnud ja pole veel eesti keelt piisavalt selgeks saanud aga kellel on sama huvi. Ja siis on niisama väljamaa sõpru, projektipartnereid ja teisi, kes tahaksid ka täpsemalt aru saada, millega me siin tegeleme. Lõpuks veel on ametlikumat laadi institutsioone, kuhu näiteks projektitaotlusi kirjutada ning kes samuti eesti keelt ei valda aga teada tahaksid.

Kunagi ma üritasin weissenstein.eesse tekitada tõlkelehti aga see mul ei õnnestunud. Esiteks ei olnud piisavalt oskust ja aega head tõlget tega. Teiseks oli sellest meeletust inforägastikust keeruline tõlkimiseks vajalikku välja valida. Kolmandaks selgus, et taolise vabavara põhjale tehtud lehele polegi tehniliselt kuigi lihtne midagi sellist aretada.

Juhani algatus oli oma lihtsuses geniaalne. Blogi on ju palju vähempretensioonikas. Mis siis, kui minu inglise keel pole täiuslik (vaadake mismoodi need hispaania või prantsuse euroametnikud inglist panevad) - seda nimetatakse pigem isikupäraks. Vähemalt blogis. Vist. Lisaks ei kohusta blogivorm 1:1-le tõlkima, vaid olema nö loomingulisem (mis on eriti mugav, kui 1:1-le ei oskagi eriti tõlkida). Kolmandaks .. saab end ka natuke sedalaadi vormis hoida.

No ja nii see tekkis:
Weissensteini veebi ja siinse blogi ingliskeelne versioon asukohaga http://midest.blogspot.com/

PS: abi - märkused, parandused, täiendused, miks ka mitte kirjutised jms on alati põhimõtteliselt lubatud.

Doomsday 2210

2011-01-11T19:27:00.000+02:00

Sel pühapäeval võis näha National Geographicus uuesti uut dokki “Doomsday 2210”. Tänapäeva inimühiskonda ähvardavatest kriisidest räägiti nö arheoloogia pilgu läbi. Et mida võiksid 2210. aasta teadlased avastada kunagise suure tsivilisatsiooni (ehk siis meie maailma) huku põhjustest. Samas toodi paralleele varasemate kadunud tsivilisatsioonidega, mis mu arust andis filmile olulise mõõtme juurde. Nii et lihtsalt vahendaks emotsioone, mitte ei targutaks:

Filmist tekkis selge seos ajaloo ja tuleviku vahel – ajaloost saab tegelikult ka õppida, et teha praegu õigeid valikuid. Õppida ei saa ilmselt nö tehnilist informatsiooni (seda annavad tänapäeva teadmised), vaid omandada saab kogemust, et panna asjad õigesse perspektiivi ning et teha ratsionaalsete ent lühiajaliste otsuste asemel pikaajalisi strateegilisi otsuseid. Väga hästi tuntud näited muidugi aga filmis esitatud omamoodi nüanssidega.

Näiteks: Anasazi indiaanlased. Tegu oli paar tuhat aastat tagasi praeguse USA territooriumile, kõrbesse rajatud linn-tsivilisatsiooniga (muljetavaldavate kõrghoonetega muide). Nagu ikka – kasvamisega tekkisid raskused. Sellises piirkonnas toimib kõik hästi, kui kõik on hästi. Piisas ebatavaliselt pikast põuaperioodist (50 aastat), kui tsivilisatsioon lagunes. Tänapäevane saabuv magevee kriis ei pruugiks osutuda nii fataalseks, kui suurlinnu poleks rajatud piirkondadesse, kus vee kättesaamiseks on vaja meeletult energiat. Eestis on meil suht hästi – magedat vett seisab hoovides hangunult tonnide viisi, ümberringi on sood ja rabad. Janusse siin otseselt ei jää, ent ilmselt ei ole ka siinkandis just mugav elada, kui suur osa maailmast võitleb ellujäämise nimel lihtsalt vee pärast.

Maajad – sama lugu, suurlinnade kasv ja ressursside ületarbimine, mis tegi nad omaenda edu ohvriteks. Järk-järgult vähenes ja lõpuks kadus viljakas maapind, metsade hävitamine (sh puidu põletamine selleks, et tseremoniaalsete hiigelehitiste tarvis lupja põletada). Lähenev tänapäevane toidukriis saab alguse nn top soil probleemist ehk selle viljaka mullakihi kadumisest, millest sõltub toidu kasvatamine. Ja kaob see top soil muidugi intensiivpõllunduse, pestitsiididega ületarvitamise (ehk põhim nafta maassa valamise) jms tõttu. Lahendus oleks kohalik, orgaaniline toit. Mõneti võib praegu olla saabumas mahetootjate võimalus. Juba ainuüksi toiduainete hinna tõttu. Järvamaal on mahetoodangu turg ülihõre. Viimane aeg oleks midagi ette võtta.

Rooma. Selle tsivilisatsiooni huku üheks põhjuseks olid tegelikult energiasõjad (tolleaegne energia oli muidugi orjatööjõud). Sellega kaasnes ressursside raiskamine (luksus), suure hulga inimeste põhivajaduste katmata jätmisega samal ajal. Lõpuks kulus jõud lihtsalt status quo säilitamisele. Tehti lühiajalisi väga ratsionaalseid otsuseid, ent puudus pikema perskeptiiviga vaade. Tänapäeva energiakriis, nafta ületarbimine, juba ilmselt kätte jõudnud peak-oil on tegelikult seesama. Naftapõhise elulaadi osatähtsuse vähendamine oleks selgelt vajalik suund. Ja muidugi tarbimisel kõige kohaliku eelistamine, mille tarbijani jõudmisel on vähem naftat kulutatud. Mitte üksnes selleks, et tõelist naftakriisi edasi lükata, vaid et luua võimekust selle ajal ka toime tulla.

Lisaks räägiti kliimamuutustest – olgu see inimesest või mitte, mingi tsükkel on igatahes jälle käes. Oht võib järsult suureneda näiteks siis kui poolusjää sulamise korral selle alt vallandub metaan, mis kasvatab väga järsult nn kasvohooneefekti. Ja muidugi kannatab sellisel juhul väga suur osa inimkonnast, kes end liialt ranniku lähedale elama sättinud on.
Finantskriis toob kaasa usalduse kadumise, usaldus on aga ühiskonna sh valitsuste alus.

Nii et silmas pidades meie järjekordset valimistsüklit - lisaks tarkadele lühiajalistele ratsionaalsetele otsustele on väga vaja ka pikaajalist strateegiat, mis mh taolisi vältimatuid arenguid arvestaks.

Teine asi on see, et kaasaegne esindusdemokraatia ei soosi võibolla pikaajalise strateegia arendamist, sest valijatele meeldimiseks tuleb ikka meelitada võimalikult kohe saabuvate hüvedega.

Kui kohapeale, kui kogukondlikuks siis sellist pikaajalist strateegiat teha? Maakonna tasemele? Linna tasemele? Sõltub vist kohalike võimekusest. Igatahes on selge, et nö suureks kasvamine muutub alati probleemiks – aja jooksul muutub peaeesmärgiks institutsioonide enesesäilitamine. Kas parem lahendus oleks suuremaks kasvades pidev pooldumine väikesteks kogukondadeks, mis teevad omavahel funktsionaalselt koostööd? Nagu elav organism. Ei tea. Aga sellised alternatiivid levivad küll jõudsalt.

Mingi poliitikaväline strateegiline mõtteviis oleks küll vajalik. Roheline mõtteviis võiks ju selline olla. Või noh “roheline” on ka vist juba pisut ülepolitiseerunud. Üks rohkem ratsionaalne või majandsteoreetiline käsitlus on nn natural capitalism – tõlkida võiks siis nii loodus- kui loomulikult kapitalismiks. Ehk viitsin sellest ka ükskord üht-teist kirja panna. Seniks kõik.

Manifest

2011-01-08T00:00:00.000+02:00

See lugu saab alguse poliitikast.

Täna ilmus uudis selle kohta, et rohelised ühes "vabatmeestega" on allkirjastanud nn elurikkuse manifesti. Tegelikult on manifesti hästikirjutatud teksti autor Kaarel Tarand, kes ei kuulu roheliste erakonda. Aga asja taga on rohelised, kes esmakordselt meie valimiste ajaloos on andnud võimaluse oma erakonna nimekirjas kandideerida Riigikogu valimistel nn vabatmeestel, ehk sõltumatutel kandidaatidel, kes erakonda ei kuulu. Uudises on otsitud veidi ka mingit seost kunagise "40 kirjaga" aga ma ei usu, et seda tegelikult otsima peaks. Nagu ikka pritsivad kommentaatorid uudise peale suure kaarega sappi ja s...a, ilma et nad ilmselt vähegi tunneks inimesi, kes manifestile allkirja andsid ning nende motiive.

Ka mina andsin oma allkirja nende enam kui 40 hulgas ja tahan selgitada ka et miks. Sest minu jaoks ei asu manifest täiega valimiste kontekstis, nagu see paljudele paistab. Ei ole nii, et need kes manifestile alla kirjutasid, otsustasid valimistel kandideerida (ehkki mitmed ilmselgelt tegid ka seda). Ka minule esitati kutse valimistel kandideerimiseks, kuid manifestile allakirjutamisega ei andnud ma selleks veel nõusolekut. Minu jaoks oli selline ettepanek väga üllatav aga ma siiski läksin eilsele kokkusaamisele .. paljus vist huvi pärast - et kes ja mida seal asjast räägib. Mh avastasin end ootamatult väärikast seltskonnast, nagu allakirjutanute nimedest näha on.

Tõsi, kohapeal peamiselt vist roheliste suust kuuldud jutt sellest, kuidas praegune poliitiline elukorraldus kaldub autoritaarsuse suunas, ei kõlanud minu jaoks millegipärast väga veenvalt aga ma tunnistan et ma olen poliitikas ka võhik. Ma olen igasugu organisatsiooniliste kuritarvituste ja leebete manipulatsioonivõtetega suht palju kokku puutunud, nii et ka süümepiinadele apelleerimine (et kui juba räägite mis peab teisiti olema, siis peaksite ka kandideerima ehk vastutuse võtma) ei mõjunud just väga sümpaatselt. Pealegi - on ju selge, et kui tegemist on roheliste erakonna nimekirjaga, siis isegi kui rohelised ja "vabad" reastatakse seal kasvõi vaheldumisi ei võimalda praegune valimisseadus lõppvalikut teha mitte saadud häälte, vaid just enne reastatud nimekirja järgi. Kas eespool asuvad ning vähem hääli saanud rohelised oleksid valmis oma koha loovutama tagapool asuvatele, kuid rohkem hääli saanud "vabadele"? Võibolla oleks, aga seda ei saa ühegi leppega garanteerida.

Aga see selleks, need polnudki teab mis olulised asjad. Iseenesest on mu arust "vabade" osavõtt väga õige ja vajalik samm ja rohelisi tuleks tunnustada, mitte tänitada (eks ta võib pisut hirmu mõnedele tekitada, ma saan aru). Muidugi on siin omad ohud. Riiki võiksid juhtida ikkagi inimesed, kes omavad teatud pädevust. Kui "vabatmees" on olnud ikka seni nii vaba, et väga ettekujutust ei oma riigi juhtimiseks vajalikest asjadest, siis vabandust .. ma parem ei tahaks sellist veidi peibutuspardihäälset siiski parlamenti. Olgu ta siis parem juba mõne erakonna sõdur - seal vähemalt ütleb keegi ette, kuidas hääletada. Pealegi - mida see "vaba" oma ühe häälega peale hakkab? Teine asi on see, kui too "vabatmees" on tõesti tuntud ja kaalukas. Siis on tal piltlikult 2, 5 või 10 häält. Nii et minu arvamus on - kui juba "vabu" nimekirja võtta, siis sellel kõigel on mõtet ainult siis, kui neil inimestel on ühiskonnas ja valijate hulgas tõesti suur (ikka väga suur) kaal. Ja mitte ainult valijate, ka poliitikute hulgas. Siis on neil ka reaalne võimalus valituks saada ning ka olulisi otsuseid mõjutada. Siis ehk ei "sööda neid ära". Nii et minu osalemine oleks igal juhul mõttetu. Millega ma ei taha kaugeltki seada kahtluse alla teiste osalust.

Aga manifest on pisut midagi muud. Vähemalt minu silmis. Kui ma seda esimest korda lugesin, siis ilmselt nagu paljud teisedki, natuke muigasin selle huntide ja siilide jutu peale. Võibolla nii see oligi mõeldud. Selge on see, et jutt ise on ju õige. Mitmekesisus ongi oluline. Maailm muutubki liialt ühetaoliseks. Ja see on tõesti ohtlik. Kasvõi kriiside üleelamisel - ühetaolisus kannatab kindlasti rohkem, kui mitmekesisus. Aga minu jaoks tähendab see mitmekesisus enamast, kui manifesti keskosas põgusalt nimetatud riigikogu teema. Muus osas räägib manifest just mitmekesisusest laiemas mõttes. Võibolla on mitmekesisusega vastuolus ka see, kui arvame, et kui tahame midagi tõeliselt ära teha, siis saab seda teha ainult Riigikogus või linnavolikogus? Muidugi saab seal väga palju ära teha ja minu arust on nõme see, et aina enam tundub nagu valimiskandidaadid astuksid mingisse häbiposti, kus võidab see, kes rohkem mädamune üle elab. Poliitikute demoniseerimine on primitiivne. Aga ehk pole väga mitmekesisust soosiv ka poliitika ainsaks ärategemise teeks pidamine?

Mu arust tähendab mitmekesisus just seda, et ühiskonnas toimib ka "kolmas tee". Olgu see siis ärisektor või puhtjuhuslikult nimelises kokkulangevuses "kolmas sektor" ehk vabasektor. Mitte kõik ei sõltu seadustest, palju sõltub ka kohalikust elujõulisusest. Tore, kui meil on pädevaid inimesi Riigikogus aga tore on, kui neid on ka kohapeal asju ellu viimas. See oli mu jaoks manifesti sõnum - laske asjadel minna nagu nad lähevad, mitmekesiselt, ettemääramatult, etteütlemata-et-kuidas, nii nagu vabad inimesed ise tahavad lasta neil minna. Mitmekesisus kujuneb paljuski just ... metsas, nagu manifest ütleb, eks! Pisut metsikutes oludes. Pisut ... ma julgeks öelda anarhiamaigulises julguses. Nõuab omajalgu julgust lubada areneda mõtetel, liikumistel, initsiatiividel, mis ei ole surutuvad mingisse institutsioneeritud raami. Nii et las ka see mittepoliitiline osa ühiskonna mitmekesisusest jääb alles. Ja ilma süümepiinadeta, justnagu seal ei juleta võtta vastutust. Vägagi võetakse.
Lihtsalt öeldes: minu jaoks tähendas manifestile alla kirjutamine paljuski vabaühiskonna toetamist, kus poliitika pole ainus tee. Ja seejuures sallivust. Mõlemapidist. Natuke on sellest saanud juba varem kirjutada siin: http://weissenstein.blogspot.com/2010/11/ei-asi-pole-valimistes.html

Nii et - ma loodan manifesti palju laiemale mõjule, kui ainult Riigikogu valimised või mõju poliitilises elukorralduses. Samas ma soovin siiralt edu rohelistele ja vabatmeestele - see on hea algatus, olge tugevad et see ka hästi ellu viia!

Hulgilõdvestumine?

2011-01-03T23:14:00.003+02:00

Eee ... see on nüüd selline pealkiri, mis on minu enda päris vaba tõlge ühest pea kogu viimase finantskriisi ajal käibinud võõrkeelsest fraasist "quantitative easing" (tavapäraselt lühendatakse QE). Kuna QE on olnud viimasel ajal moesõna, isegi ETVs mõne korra läbi vilksatanud H. Pajula vahendusel, siis ei taha ju lollina paista, vaid peaks ka nagu sõna võtma :) Pealegi - rahateema sobib vist raha-aasta algusse küll.
Mida QE tähendab siis?

Tegu on finantskriisi nn viimase päästerõngaga, vahendiga mida siiani on kasutanud Zimambwe-taolised arengumaad (tõsi küll, ka Jaapan, ehkki vaieldavate tulemustega).
Nn krediidipõhise rahasüsteemiga on ju selline lugu, et ta toimib ainult siis kui .. on krediiti ehk kui antakse laenu. Sest pea kogu raha, mis meil on kunagi kellelgi poolt laenuna pangast kätte saadud. Kui laenu enam ei saa, siis raha juurde ei tule ja majandus kärbub. Ainus tee seda turgutada, on leida võimalus uuteks laenudeks.
Üks võimalus selleks on alandada laenuintresside määrasid. Seda on kõvasti ja pikalt tehtud. Kohati on nad nullile nii lähedal, et enam lähemale minna ei anna (sest millestki peavad ju pangad näiteks hoiustajatele intresse maksma). Nii et nn krediidihinna mõjutamine keskpanga poolt intressimäärade langetamise läbi enam ei toimi (nn kvalitatiivne mõjutamine).
No ja siis jääbki see kvantitatiivne mõjutamine - ehk lihtsalt raha juurde trükkimine samaaegaselt pankadelt pinge mahavõtmisega, mis takistab praegu laenuda väljaandmist. See on "quantitative easing" ehk siis miks mitte - hulgilõdvestumine.

Teoreetiliselt peaks tõesti meie tore laenuühiskond hakkama kergemalt hingama - raha pumbatakse süsteemi juurde, pangad annavad seda jälle välja, raha läheb jälle liikuma, majandus kosub, käes on uued toredad buumid ja kõik on õnnelikud, lausa hulgi lõdvestunud võiks öelda.

Siin on omad nüansid, kuidas see tänapäevases keerulises krediidisüsteemis toimib, kes viitsib, uurib neid ise. Aga põhimõtteliselt ei toimu muidugi labast trükimasina käivitamist (kasvõi seepärast, et raha on tänapäeval tegelikult virtuaalne), vaid keskpank ehk valitsus ostab juurdeloodud rahaga ühest küljest välja pankade pahad tagatised, samas ostab kokku väärtpaberiturul ringlevat kaupa (kuhu praegu pangad laenamise asemel pigem investeerivad, et pisutki teenida), nii et pankadel ei tohiks teoreetiliselt muud üle jääda kui saadud raha välja laenata.

Et aimu saada QE2 ulatusest (st see toimub USAs juba teist korda): järgneva 8 kuu jooksul luuakse sedasi juurde 600 miljardit USDi. Päris kõva hunnik raha, mis kahtlemata jõuab ka EUsse ja mõjutab siinsetki elu. Mh väiksema või suurema uue buumi või mulli loomisega - võibolla kevadel, võibolla suvel, tont seda täpselt teab.

Aga milles siis probleem on?
Tegelikult selles, et mitte keegi ei suuda ette ennustada, kuidas QE tegelikult arenenud ühiskonnas toimib. Kui see laenubuumi ei tekita, siis tekitab hoopis raha devalveerumise, mis on tõsine oht. Kui uus raha siiski muundub laenudeks ja karboniseerub taas õnnelikus ületarbimisühiskonnas, siis on oht et kui raha juurdevool täpselt õigel hetkel ei peatu (ja seda hetke on praktiliselt võimatu kindlaks määrata - ehk tegu on õnnemänguga), siis loodetud nn positiivse inflatsiooni asemel võib tekkida hüperinflatsioon - põhimõtteliselt kaos, kus paberraha ainus väärtus on tema kütteväärtus (nagu 1930-te Saksamaal), digiraha puhul on teist rakendust ilmselt keerulisem välja mõelda.

Ega keegi ei teagi, et mida siis teha. Selge on see, et QE kaudu vähemalt üritatakse august välja saada, ent vahendid on kahjuks just need, mis sinna auku meid viisid. Tõsi - uute mullidega võidetakse aega juurde ja vahepeal tekitatakse ka lühiajalisi tarbimispidusid, ent see kõik ainult süvendab probleemi ja uusi kriise.

Ses mõttes on eesolevad valimised Eestis ilmselt päris huvitavad. Täna teatas meie rahandusminister tõsiseltvõetava homo economicsina, et miks peakski meil olema üldse mingeid suuri eesmärke - tuleb säilitada status quo, sellest piisab. Tõsi ta on - pole enam ju kuhugi sisse trügidagi eriti. Samas - kas selline pooleldi augus/pooleldi väljas staatuse säilitamine on ikka tore eesmärk? Seda enam, et ressursid ju kahanevad - aeg töötab meie kahjuks. Ei, ma ei vastandu siin kuidagi Reformierakonnale (reformide lõppemise tõttu peaks erakond ilmselt nime muutma), võibolla oli rahandusminister lihtsalt väsinud, lihtsalt mõtlen, et mis siin on kevadiste kandidaatide platvormid. Keskerakonnast ei tahaks üldse rääkida, sest ausalt öeldes - nn idarahaskandaal paneb mõtlema, et kas nn kodanikuühiskond ei peaks ka teatud boikotiga ühinema. Aga see selleks. Mis ikkagi on uue Riigikogu eesmärgiks? Selline roomaklubilik küsimus (Eesti roomaklubilased muide pakuvad juba omi visioone). Saab näha. Vististi tuleks hakata senisest palju rohkem mõtlema, kuidas toetada piirkondade suuremat iseseisvumist - ikka sedasama kogukondade elujõulisust.

Seniks aga nautigem - lõdvestugem ja lausa hulgi, vähemalt korrakski :)
Või siis nautige seda toredat QE animatsiooni:

Kogukonnaaasta

2010-12-29T17:03:00.001+02:00

Jah, 2010. aasta on mu jaoks olnud kogukonnaaasta. Aasta alguseks oli Ühendus Weissenstein omadega nagu pisut puntras - st mitmed asjad, mis olid eesmärgiks võetud olid tehtud ja mitmed asjad, mida ei osanud planeeridagi, samuti. Samas ei olnud tunne just selline, et võiks rahul olla. Sest vaatamata linna ajaloos tuhnimisele ja vanalinna arendamiseks ette võetud asjadele, oli tegu justnagu .. raamiga vist. Ehk siis teisisõnu - teadmised sellest, kuidas kunagi oli siin elatud, mida üles ehitatud ja mida väärtuslikku alles jäänud (palju rohkem mõistagi kadunud) ei omanud nagu eriti puutumust tänapäevaga - väga pikaks läks alati seletamine, et mida kogu selle teadmisega siis õieti pihta hakata, ehk milleks see kõik.
2010 veebruari vanalinna konverents aitas mitu justkui eraldi kulgenud asja kokku viia. Vanalinn ei pea olema surnud museaal, vaid eelkõige see, mis ta kunagi on olnud - elus linnakogukond. Sest just siin elanud inimesed kujundasid ta selliseks nagu ta välja kujunes. Linnakogukondlikud liikumised mujal maailmas ja Eestiski andsid ajendi teha sama ka Paides - panna käima tegevusi, mis võiksid elustada ja eluvõimelisemaks muutuda linnakogukonda tervikuna. Nii ongi järjest käima saanud asjad mis allpool pildil näha.

2011 algab ilmselt põhiküsimusega: kas kogukonnakeskus saab ka edaspidi kasutada sama hoonekompleksi (Tallinna 9 ja 11)? Paide linn on seni olnud väga lahke ja võimaldanud meil hooneid kasutada, lisaks rahastanud kogukonnakeskuse nö võtmeisikut - Paide SRIKi. Nii et päris siiralt tahaks seepärast tänada Paide linnavalitsust ja loota et sama hea koostöö edasigi jätkuks.
Paide SRIK on saanud käima oma esimesed projektitegevused. Üheks suuremaks ja huvitavamaks on ilmselt koostöö 3 riigi partneritega ARCHE projektis, mis võib uue hoo anda sisse vanade ehitusmaterjalide väärindamisele ja taaskasutamisele (vt lähemalt siit).
Rahalise toetuse on KOPist saanud ka Welopark, nii et kevadest alates on kogukonnakeskusest loodetavasti võimalik rentida vähemalt kümmet taaskasutusse võetud ja kenasti ära "tuunitud" jalgratast.
Käsitöökeskus kogub tuure, Järvamaa Vabatahtlike Keskus tegutseb vähemalt suveni, sama kaua kindlasti ka uus ajaleht KoosOlek ning tulemas on ka vähemalt üks trükis vabatahtlike töö ja kogukonnakeskuse kohta.
Ja kuidagi hakkavad otsad kokku jooksma ka nn kogukondlikus arenguvisioonis - ehk neis edasistes tegevustes, mis aitavad liikuda majanduslikult ja kultuuriliselt elujõulisema ja iseseisvama linnakogukonna suunas.

Küsimus on ka selles, et kaua inimesed jaksavad seda kõike vabatahtlikult vedada.Siiani on suutnud, mille eest kõigile ülisuur tänu!!!

Nii et - see oli tõeliselt huvitav aasta. Veel huvitavamat ja head uut aastat kõigile!

Kogukondlik maksevahend P.A.I.

2010-12-22T20:08:00.000+02:00

Eesti krooni viimastel päevadel anti Paides välja kohalikku kogukondlikku maksevahendit P.A.I. tutvustav trükis.

P.A.I. on õiguslikult sooduskaart, ent samas kasutuses Järvamaal nn lepingulise maksevahendina ehk "kohaliku rahana" alates 1. maist 2010. P.A.I.d ei saa pangas muu valuuta vastu vahetades, seda saab ainult kohalikku kogukonda vabatahtliku tööga panustades või siis P.A.I.dega kaubeldes. Pärast rahvusliku valuuta kadumist 2011. aastal jääb P.A.I. euro kõrval ringlema kohaliku "oma rahana".

Selles 16-leheküljelises trükises tutvustatakse P.A.I.d lähemalt aga samuti antakse väike ülevaade sellest, mille poolest kogukondlikud maksevahendid erinevad nn tavarahast ja milliseid kohalikke rahasid maailmas veel ringleb.

Brošüür on trükitud taaskasutatud paberile (samale, millele on trükitud ka P.A.I.) kohalikus, Kuma trükikojas 400 eksemplaris ning trükise väljaandmist rahastas Järvamaa Vabatahtlike Keskuse kaudu Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Brošüüri "Kogukondlik maksevahend P.A.I." saab Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide), ent seda on kavas pakkuda ka Järvamaa omavalitsustele, kohalikele äridele ja mittetulunduslikele ühendustele.

Lisateave: pank@weissenstein.ee

"In Transition"

2010-12-15T23:48:00.003+02:00

Sel laupäeval (18. detsembril) kell 15 näidatakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11 galeriis) dokumentaalfilmi "In Transition".

Film on nn Transition Towns (üleminekulinnad) võrgustikust - sellest, kuidas taastada toimiv linnakogukond, kes suudab end ise majandada ja teha seda seejuures
elu- ja looduskeskkonda säästvalt.

Film on inglise keeles, ilma eestikeelste subtiitriteta.
Filmi juurde kuulub ka väike arutelu - räägime veidi lähemalt sellest, mis liikumisega on tegu ning kas midagi oleks sellisest tegevusest ka siin üle võtta.

Osalemine on tasuta.

KoosOlek

2010-11-24T07:05:00.006+02:00

Eile anti Järvamaa Kodanikeühenduste Konverentsil Koigis välja uus ajaleht, Järvamaa kogukonnaleht KoosOlek.
Leht ilmub paberkandjal, kord kuus, tiraazhiga 700 eksemplari ning esialgu üsna väikeses mahus - kõigest nelja leheküljelisena.
KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu - vabaühenduste, üksiktegijate aga miks ka mitte kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.
Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK).
KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov saada aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile ootame ka KoosOleku tellimusi.

KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.
Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel).
Kui sa ei ole saanud endale KoosOlekut juba mujalt, siis tule võta see Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11).

Head lugemist!

4. detsembri laat kogukonnakeskuses

2010-11-15T18:24:00.003+02:00

4. detsembril toimub Paide linnas jõululaat.
Tavapäraselt on kogukonnakeskuseski korraldatud samal ajal sarnaseid ettevõtmisi.
Seekord on meil kavas:

kell 10 alustame taaskasustuslaadaga, mis seekord on pisut teise formaadiga. Palume mitte tuua müügiks riideid ega tavapärast nn kirbuturu kaupa. Seekord ootame asju, mis sobiksid kingitusteks. Võibolla oled saanud toreda kingi, mida sa ise aga miskipärast pole kunagi vajanud? Või on sul lihtsalt mõni kena seisma jäänud asi, mis sobiks kingituseks? Samuti ootame taaskasutuses jõuluehteid. Laat toimub seekord toas, Tallinna 11 majas. Kuna ruumi on piiratult, siis seekord maksab 1 lauameeter 35 krooni. Osalemiseks võta ühendust Katriniga (5216861)
Koos taaskasutuslaadaga pakume siseruumides võimalust oma toodangut müüa ka käsitöömeistritel. Piiratud ruumi tõttu saame pakkuda ainult 1m müügipinda, ent see eest tasuta. Osalemissoovist teata palun aadressil kogukonnakeskus@weissenstein.ee.

isevalmistatud mobiilikottide ja ehete müük (Stella-Mai Rebas)
lõnga ja villa müük (Kadri Roosi)

kell 10 alustavad ka meie käsitöötoad - praeguseseks on teada, et

erinevates tehnikates saab valmistada jõulukaarte ja kinkekaarte (mõlemas töötoas osalemistasu on 15 krooni)
samuti osaleda süüterooside õpitoas (tasuta).

kell 12 saab teise korruse kunstigaleriis kuulata lõõtsalugusid Silvi Tumanskajalt ja osaleda tantsutoas, mida viivad läbi külalised Vodja mõisakoolist.
kella 10-15ni on galeriis avatud ka väike kogukonnakohvik

Jälgi teated, tegevusi võib lisanduda.

Päikeseküttesüsteemi loengust

2010-11-13T19:43:00.001+02:00

12.novembril Paide kogukonnakeskuses toimunud Tiit Kanne ettekanne "Teeme ise päikeseküttesüsteemi" osutus tõeliselt menukaks, osales ligi 30 inimest, küsiti palju ja mu arust oldi väga hea tasemel esitlusega ka väga rahul.

Tegemist oli kunagi PSRIKi poolt algatatud nn ise-ehitaja õppepäeva formaadiga, mil ei esine mitte professionaalid, vaid inimesed räägivad oma kogemustest. Kui kellelgi on veel head ideed millegi taolise korraldamiseks, siis andke palun teada.

Tiidu loal avaldan siin ka tema ettekande slaidid:

Mis toimub Suur-Aias?

2010-11-11T19:19:00.002+02:00

Kuna küsimusi Suur-Aia 5/7 hoonekompleksi saatuse kohta on hakanud viimasel ajal aina enam tulema (ilmselt seetõttu, et hoone seinale on juba mõni aeg tagasi pandud uue detailplaneeringu plaan), oleks vist õige teha korraks teemast ülevaade. Kuna tekst tuleb pikk, siis kiirema ülevaate saamise kergendamiseks boldin olulisema ära.

Esmalt: milles üldse asi on?

2006. aasta kevadel hakkas levima kuuldus, et Suur-Aia 5/7 omanik tahab hooned lammutada, et rajada sinna K-Keskuse hotelli laiendus. Selleks ajaks ei olnud need majad enam muinsuskaitseala koosseisus, sest 1995. aastal kehtima hakanud uus Paide muinsuskaitseala põhimäärus tõmbas kaitseala piiri koomale – kui enne jäi selle sisse ka Suur-Aia tänava läänekülg, siis nüüd enam mitte (mingit põhjendust seejuures vastava eelnõu seletuskirjas ei olnud; seejuures oli määrus ka vastuoluline, sest ehkki lisatud plaani järgi oli läänekülg kaitsealast väljas, oli teksti järgi ta veel sees, alles 2005. a uues põhimääruses oli tänava läänekülg üheselt kaitsealast välja jäetud). Ka ei olnud see piirkond tol ajal Paide linna ehitusmääruses määratletud miljööväärtusliku ehituspiirkonnana (ehkki nagu me teame, ei tohigi sellise piirkonna regulatsioon tegelikult asuda mitte ehitusmääruses, vaid planeeringus). Nii et tegelikult polnud olemas ühtegi õiguslikku takistust nende hoonete lammutamiseks.

Ma pean tunnistama, et minu jaoks tekitas see pisut keerulise olukorra. Ühest küljest on arusaadav, et lobudikud linnaruumi ei kaunista ega pane ka elama ning et Paide vajab kohe hädasti head hotelli, mis suudaks ka suuremate ürituste ajal külalisi majutada. Teisest küljest oli just 2006 talvel Paides toimunud esimene Vanalinna Konverents, kus me kõik rõõmsalt kinnitasime kui väga me vanalinna hoida tahame ja traditsioonilistest asumitest hoolime. Samuti oli Ühendus Weissenstein saanud 2006. aasta alguseks valmis nn Vanalinna Visiooni ning esitanud selle Paide linnavalitsusele (täiesti igasugust tasu saamata ja tahtmata mõistagi), kus samuti rõhutati väga linna jäänud väheste ajalooliste hoonete säilitamise tähtsust. See visioon sai muide suures osas aluseks praegusele Paide linna arengukavale. Ja üleüldse – oleks ikka äärmiselt kummaline, kui vanalinna kaitseks ja arendamiseks asutatud Ühendus Weissenstein vait oleks, kui lammutamisele on minemas jälle üks ajalooline hoone. Mu arust oleks see kohe äärmisel kummaline või koguni kahtlusttekitav. Seepärast esitasin Ühenduse nimel 2006 aprillis Paide linnavalitsusele (ärakirjaga Muinsuskaitseametile) kirja, milles püüdsin rõhutada, et tegemist on väärtusliku hoonekompleksiga ning pakkusin, et muinsuskaitseala tuleks suurendada, õigemini taastada 1995. aasta eelne olukord ja haarata kaitsealasse jälle Suur-Aia tänava läänekülg – st avaldasin arvamust, et linnavalitsus võiks seda Muinsuskaitseameti kaudu taotlema hakata. Alternatiivinina pakkusin võimalust võtta see piirkond ka nö nõrgema kaitse alla ehk kinnitata see miljööväärtuslikuks ehituspiirkonnaks.

Veebis avaldasin ka ülevaate nende hoonete ajaloolisest väärtusest (milles on küll alguses paar asjasse mittepuutuvat tänava vana nimetust puudutavat pisiviga ). Kokkuvõtvalt võiks öelda, et praegune hoonestus hakkas tekkima Suur-Aia 5/7 kruntidele 18. sajandi lõpul ning sai oma praeguse kuju hiljemalt 19. sajandi keskpaigaks (vt ülalpoolt väljavõtet 1848. a Paide kaardist, Suur-Aia 5/7 punase ringi sees, Ajalooarhiiv 2072.2.44). Hoonekompleksi väärtus seisneb selles, et tegemist on sellest ajast kuni praeguseni praktiliselt muutumatuna püsinud hooneansambliga, milletaolisi leiab Paides väga vähe. Lisaks on majas säilinud vana mantelkorsten, mis Paides on veel suurem haruldus. Hoone ajaloost tuleks märkida, et Elisabeth Stackelberg, Palu mõisaomaniku tütar (kes oli selle krundi omanik), kes oli 1872. aastal asutanud Paide esimese lasteaia, tõi 1888. aastal lasteaia just sellesse majja. Selle mälestuseks oli veel enne K-Keskuse püstitamist majale pandud ka mälestustahvel, mis hiljem seinalt kadus ning 2005. aastal leiti katkisena endise kivimurru tööstuse hoovis (praegu on tahvli tükid hoiul Järvamaa muuseumis).

Vahepeal, 2006 juunis kinnitas Paide linnavolikogu Suur-Aia 5/7 detailplaneeringu, mis põhimõttelielt andis loa hoonete lammutamiseks. Seejärel ilmusid ajakirjandusse mõned uudised, kus kinnistu omanik kinnitas, et mingi lauslammutamise plaani siiski ei ole, vaid et vanu hooneid tuleb püüda maksimaalselt säilitada:
http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=452
http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=500
http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=512

Asi kulges edasi nii, et Muinsuskaitseametis menetleti kirja kuni 2010. aastani (aegajalt mind ka teavitati protsessist, korra käisime isegi ametnikega koos maja vaatamas), misjärel tehti 2010 juulis selline otsus:

„Väljavõte Muinsuskaitseameti kooskõlastuskomisjoni otsusest seoses Paide Suur-Aia tn. 5 ja 7 hoonete tehnilise seisukorra kohta.
Komisjon kuulanud omaniku Arva Sarapuu, arhitekt Annes Arro ja insener Ants Teppe selgitused otsustas:
Võtta informatsioon teadmiseks. Hooned paiknevad väljaspool Paide vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndit.“

See tähendas, et hooneid ega ka tänava läänekülge ei taastata enam muinsuskaitseala koosseisu, mistõttu Muinsuskaitseametil sisuliselt sõnaõigust asjas ei ole.

Mis sai teisest ideest – haarata hooned miljööväärtuslikku ehituspiirkonda? Põhimõtteliselt kajastus see ühes suures töös, mida tutvustati 2009. aasta vanalinna konverentsil – selleks oli uus ja väga põhjalik „Paide miljööväärtuslike alade teemaplaneering“. See oli tõesti suur asi – esiteks oli planeeringut hädasti vaja, sest nagu öeldud ehitusmäärusest siin ei piisanud. Teiseks oli planeeringu taga tõeliselt suur ja põhjalik töö. Linnavolikogu otsustas 2008 aprillis ka planeeringu algatamise aga praeguseks on planeeringu menetlemine peatatud. Miks?

Milline on praegune olukord?

Selle aasta 19. juulil tegi Paide linnavalitsus korralduse, millega kinnitas Pärnu tn 6 ja Suur-Aia tn 5 ja 7 kinnistute detailplaneeringu lähteülesande. Selles dokumendis ei otsustata veel, et kas hooned lammutatakse või mitte, vaid seatakse tingimused omaniku poolt koostatavale planeeringule. Muuhulgas on need järgmised:

„3 Planeerimine ja ehitusõigus
3.1 Hoonestamine ja planeerimine:
3.1.1 planeeringuala piir on näidatud Lisas 2;
3.1.2 suurim lubatud hoonete arv Pärnu tn 6 krundil on kaks , Suur-Aia 5,7 krundil kolm;
3.1.3 näidata suurimat lubatud ehitusalust pindala, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse paiknemise krundil;
3.1.4 säilitatavad ehitised ja rajatised näidata detailplaneeringu projektis.
3.2 Asukoha- ja arhitektuurinõuded:
3.2.1 projekteeritava hoone suurim lubatud korruselisus – kaks kuni kolm ;
3.2.2 projekteeritava hoone kõrgus ei tohi ületada Pärnu tn 6 asuva hoone kõrgust;
3.2.3 projekteeritavale hoonele peab olema tagatud korruselisuse astmeline üleminek Suur-Aia tn 5 hoonelt;
3.2.4 uus- ja säilitatav hoonestus peab sulanduma arhitektuurselt ja mahuliselt olemasolevasse linnaruumi ja moodustama ühtse terviku naaberhoonetega kuna planeeritav ala asub Paide linna muinsuskaitseala vahetus läheduses, hoonete välisfassaadilahenduse põhimõtted anda planeeringus, keelates imiteerivate materjalide kasutamist välisviimistluses, detailne lahendus anda koos hoonete põhiprojektiga;
3.2.5 arvestada ehitiste vaheliste kujadega vastavalt normatiivdokumentidele;
3.2.6 näidata piirete vajadused, asukohad, tüübid ja kõrgused.“

Nii et kõik sõltub nüüd koostatavast planeeringust ja projektist, alles seejärel saame teada, kas hooned säilivad ning kui jah, siis millises mahus.

Mida võiks teha?

Minu arvamus on, et hoonete säilitamine ei tuleks hotelli laiendamisplaanidele sugugi kahjuks. Kui see ajalooline kompleks korralikult renoveerida, säilitades seejuures Paide linna jaoks traditsioonilist puitasumit linna südames väga kenasti tutvustava ühe vaatamisväärsuse, oleks võimalik need hooned muuta hotelli jaoks pigem suuremaks tuluobjektiks kui seda oleks uue kolossi ehitamine. Ajaloopärandit väärtustatakse kogu maailmas aina enam. Turistidki on tüdinenud samanäolistest kohtadest ja ehitistest, ükskõik kas reisid Ameerikas, Euroopas või Aasias. Otsitakse eripära, oma nägu ja seejuures mitte võltsi vaid just ehedat – midagi mis on kohale omane. Kui säilitada ja renoveerida praegused hooned ja õueala, siis jääb tegelikult veel piisavalt ruumi ka nn üleminekuehitise rajamiseks nende ja praeguse hotelli vahale, ilma et keegi peaks kannatama.

Paide linnas on tegutseb muuseas üks Eesti aktiivsemaid SRIKke (Säästva Renoveerimise Infokeskus, mille asutajateks on Eesti Muinsuskaitse Selts, Paide linnavalitsus ja Ühendus Weissenstein). Tegemist on tegelikult üle-eestilise võrgustikuga, kes on valmis osutama kinnistuomanikule abi renoveerimisvõtete valimisel ning sobivate spetsialistide leidmisel. Olulist abi saaks kindlasti ka näiteks ühelt meie healt partnerilt – Eesti Vabaõhumuuseumilt, kelle teadurid tegelevad taolistele hoonetele eksperthinnangute andmisega. Lisaks leiab muidugi taolisi vana ja uue sulandamise häid valmisnäiteid juba Eestistki küllalt.

Nii et minu üleskutse on: Paide on teinud vanalinna ja ajaloo väärtustamisel varasemaga võrreldes väga häid ja suuri samme. Läheme samas sihis edasi ja püüame koostöös leida parima lahenduse sellele hoonekompleksile. Õigest lahendusest võib sõltuda väga palju selles, mis suunas teised vanalinna või miljööalade majaomanikud linnas mõtlema hakkavad ning kuidas nad nende kätte sattunud arhitektuuripärandit edaspidi kohtlevad.

Poliitilise manipulatsiooni hoiatus

KOP-KOP Welopark

2010-11-08T17:19:00.003+02:00

Nüüd on asi siis niikaugel, et meie poolt KOPile (Kohaliku Omaalgatuse Programm) esitatud taotlus Welopargi rajamiseks sai täies mahus toetatud!

Sel suvel alustasime welopargi ettevalmistusi sellega, et kogusime kokku mõned kasutatud jalgrattad ja tegime ühe nö teabepäeva. Pärast toetuse saamist on plaanis hakata kogutud rattaid korda tegema ja neid nö tuunima (kõik welopargi rattad võiksid saada näiteks samasuguse värvilahenduse ja/või numbrid), samuti teha spetsialistide abiga mõned avalikud koolituspäevad. Ja siis kevadel on kavas welopark avada - laenutada välja kordatehtud rattaid ning pakkuda ka ruumi ja vahendeid isiklike rataste kordategemiseks.

Welopargi märksõnad on: taaskasutus, isetegemine, tervislik liikumine, autovabam Paide.

Aeg näitab, kas kunagi jõuame ka nn welopunktide võrgustikuni, mis tähendaks et näiteks laenutades ratta Paides võib selle jätta järgmisse punkti (Mäo? Vodja? Esna? Põhjaka? ....) ja vastupidi. Tekiks selline tore welotuur pisut rohelisemat laadi toetavate tegijate vahel.

Igatahes on tegu ühe järjekordse kogukonnakeskuse edasiseks käivitamiseks mõeldud projektiga, mis nüüdsest ka reaalselt jalgu alla hakkab saama.

Suur tänu kõigile, kes abiks olid ja asja vedanud on (nimeliselt tunnevad nad ennast ise kõige paremini seejuures ära aga Alo ei saa siiski jätta nimetamata :)) ja muidugi ka headele KOPi inimestele !!

Üledoos

2010-11-05T12:53:00.001+02:00

Valimismanipulatsioonidest oli korraks juba juttu. Pisitülid on ehk küll jõukohasemad läbi hammustada ning neis on kergem "pooli valida" aga nende miinuseks on see, et aega või energiat ei jätku enam selleks, millele tuleks tegelikult tähelepanu pöörata.
Praeguse finants- ja majandusmudeli jätkusuutlikkust on ka siin saanud korraks puudutada. Nüüd kui kõigile tundub nagu majandus kosuks ja pidu on jälle meie õuele tulemas, oleks ehk hea kuulata neid, keda enne 2007. aastat ei kuulatud.

Ma soovitan vaadata dokki meie aja võibolla suurimast majanduskriisist. Sellest, mis on veel ees.
"Overdose: The Next Financial Crisis"
Kes asjaga kursis, neile pole vaja teemat lähemalt selgitada, teiste jaoks .. ma kardan et filmist jääb asjast arusaamiseks väheks.
Võibolla siin mõned märksõnad ja -teesid ülevaate saamiseks. Ja silmas tuleb pidada, et vaadata ei tule ainult selle peale, mida tehakse Eestis. Sellest ei sõltu suurt midagi. Näha tuleb seda, mis toimub palju globaalsemas mõõtmes.

Mulle meeldib praeguse majanduskäitumise kirjeldus: steroidipõhine majandus. Liikusime mullist kriisi ja kriisist stiimulpakettide ehk steroidide abil liigume praegu uude mulli. Ehk kui väike kapitalismibeebi nutab - siis anname kommi (mitte et ma antikapitalist oleksin).
"Solution is the problem" - tõepoolest, sest lahendustena pakutakse tegelikult asju, mis ongi probleemi peapõhjuseks. Järgmine kriis kui kättemaks eelkõige avalikule võimule liialt lühinägelike "lahenduste" kasutamise eest.

Sest mis oli kriisi peapõhjuseks. Mitte "likviidsuskriis", vaid "krediidikriis" - ühiskonnal on liiga suur laenukoorem. Ja lahenduseks on sammud, mis laenukoormat veel kasvatavad: üleskutse rohkem tarbida (kui selle jaoks raha pole, siis on seda vaja ju laenata), intressimäärade madaldamine et rohkem laenataks, riiklikud "stiimulpaketid" pankade päästmiseks (et nood suudaksid rohkem laene välja anda).

Võib ju näida, et asjad edenevad - Wall Streedil on kõik jälle peaaegu nagu enne 2007. aastat, pankade kasumid tõusevad, finantsturud kerkivad jne. Aga kui mõelda asjade peale, mis selle taga on: madalad intressimärad, massiivsed laenud, "finantspäästerõngad", siis just needsamad eelmisse kriisi ju viisidki.
Ja küsimus ei ole enam USAs. Bushi ajal tekitatud USA sisevõlg oli suurem kui kõigi eelmiste presidentide aegne kokku ning Obama ilmselt ületab oma "abipakettidega" ka Bushi. Aga on arvestatud, et 2011. aastal jõuab lisaks USAle paljude nn rikaste riikide sisevõlg 100%ni SKP-st!!! (juba praegu, st oktoobris on see analüütikute hinnangul USAs u 94% SKP-st).

Probleem on seega selles, et viimasest finantskriisist pääsemiseks on kasutatud just neidsamu "steroide", mis kriisi tekitasd, kusjuures sel moel on potentsiaalseid kriisikoldeid külvatud juba kogu maailma.
Tasub mõelda, kui tundlikuks on laenukoorem teinud finantsolukorra - kui praegune meeletu sisevõla kasv toimub madalate intressimäärade juures, siis kui intressimäärad tõuseksid ainult 1% võrra, tõuseksid ainult USAs intressimaksed 1 miljardi USD võrra aastas. Ehkki USA finantsreiting on superkõrge, olid seda enne eelmist kriisi ka hüpoteegireitingud ning on hästi teada, kui kiiresti need langesid. Ühe maailma rikkaima rahva - islandlaste kogemus on hea näide, kus pangad lihtsalt jätsid oma laenukoorma ühiskonna kanda. Kreeka oma 135%-se sisevõlaga teine. Ja endiselt nähakse lahendust ... uutes laenudes! Dokis räägitakse isegi Rootsi majanduse olulisest nõrkusest - liigsest sõltuvusest ekspordist (mis muudab globaalsete kriiside eest vähem kaitstuks).

Kogu küsimus on seega usalduses. Credo (usaldus) on ju see, millele krediidipõhine maailm toetub. Tegelikult ainus, millele ta toetub.

Uue mulli lõhkemist ei oska tegelikult keegi ette näha, ent kuna eelmisele ei ole tegelikke lahendus seni leitud, siis lõhkemine ise on vältimatu. Eriti keeruliseks ei tee asja mitte üksnes see, et mull on eelmisest globaalsem, vaid see et endised lahendused enam ei aita - intressimäärasid ei ole võimalik rohkem langetada, uute laenude võtmine muutub aina raskemaks sest sisevõlg aina kasvab, valitsustel saab lihtsalt raha otsa pankade päästmiseks (või paljuski raiskamiseks kujunenud tarbimise kasvatamiseks).
Ehk - valitsused on suutnud küll päästa pangad, ent kes päästab valitsused?

Kui "Overdose" tundub kellelegi liialt ajakirjanduslik, siis võib kuulata ka üht Duke'i ülikooli helgete peade samasisulist ettekannet finantskriisist.

Dokis jäävad muidugi vastamata küsimused sellele, et mis siis saab.

Ilmselt keegi väga hästi ei teagi mis saab (100 erineva stsenaariumi ennustaja hulgas võib samas muidugi mõnel ka täppi minna aga kahjuks ei tea keegi ette, et kellel just).

Mõned räägivad vajadusest pöörduda tagasi nn "kullastandardi" poole, teised nn "senjoraazhipõhise finantssüsteemi" vajalikkusest. Võibolla on kõik need teooriad liialt keerulised ning võibolla on kriisist väljatulemuseks vaja muud kui finantsteadmisi. Näib, et pigem tuleb kasvatada nö individuaalset valimisolekut ning võibolla polegi globaliseerumisvastased päris hullud (no mõned ikka natuke on ka :)). Võibolla on kõige võtmeks just kohaliku kogukonna elujõulisuse ning kohaliku hakkamasaamisvõime kasvatamine. Ning algusse tagasi tulles - mind huvitaks lahtilaskmisskandaalide asemel, et mida tulevasteks valimisteks valmistuvad isandad nimetatud asja parandamiseks kavatsevad ära teha.

Tantsutuba

2010-11-03T09:43:00.001+02:00

Ootame kõiki

Esmaspäeval, 15. mardikuu päeval,

kell 18

TANTSUTUPPA

Paide kogukonnakeskusesse (Tallinna tn.11)

Tantsutuba on koht, kus saame ennast liigutada mugavalt ja seltskondlikult: proovime lõõtsa ja kannelde saatel tantse, mis on meieni jõudnud vanavanemate ajast. Reinlender, aleksandra valss, stern polka jt tantsud on õpitavad koha peal, mõningaste näpunäidete abil.

Tule ise ja võta kaasa pere, sõbrad, vahetusjalanõud, mõni suupiste ühisele teelauale ja võimalusel väike toetus (10-20 kr/ täiskasvanu) tantsutoale, et saaksime häid pillimehi kutsuda.

Lähem info Indrek Roosilt

telefonil 51907977

Ei, asi pole valimistes

2010-11-02T14:54:00.006+02:00

Pole vist raske olnud märgata, kuidas viimase aja kohalikeski uudistes kerkib üles üks skandaal teise järel. Muidugi pole tegemist päriselt välja mõeldud probleemidega aga samas pole raske näha ka peasüüdlast - lähenevaid valimisi. Kogu see jant tekitab tegelikult veidi keerulise olukorra. Ei Weissenstein ega kogukonnakeskus pole poliitilised ettevõtmised. Mina ise ja minu teada praktiliselt kõik teised, kes seda asja ajavad, ei kuulu ühtegi erakonda ega ole huvitatud ka sellekohastest pakkumistest. Samas ei tahaks ma ise küll kuidagi poliitikutele vastanduda ega meeldi mulle ka praegu moes olev poliitikute demoniseerimine. Põhimõtteliselt on ju erakonnadki loodud kodanikualgatuse korras, seal rügab nende teiste hulgas ilmselt ka suur hulk vabatahtlikke ja paljudel on ilusad ideaalid ning visioonid. Peaprobleem on ilmselt ikkagi selles, et erakondade mõju või võim on kasvanud liiga suureks. Nii nagu mina aru saan, on nö puhta kodanikualgatuse moto võimu osas pigem mitte võimu haaramine, vaid .. eesti keeles on raske väga head vastet leida, inglise keeles kõlaks see "to empower the people" - ehk siis mingi kodanikualgatusliku asja ajamise eesmärk ei ole saada võimu enda kätte, vaid selle tegevuse kaudu anda inimestele rohkem võimu, võimalusi, jõudu vms.

Ses mõttes pole vajagi tõstatada küsimust, kas poliitilist, riiklikku aktiivsust on vaja või mitte ning kas puhast, poliitikat mittegevat kodanikualgatust on vaja või mitte. Mõlemat on vaja - need peavad toimima kõrvuti, üksteist toetades (aegajalt ilmselt ka pisut materdades, mis on ju täitsa loomulik). Aga kui keegi teeb midagi ja teeb tulemuslikult, siis see ei pea kohe tähendama seda, et selline inimene peaks olema vallavanem, linnapea, president või erakonna häältepüüdja (kuigi muidugi sama hästi ta ka võib seda olla). Ka mujal saab suurepäraselt oma ideid teostada. Ühiskonnal ongi vaja pigem mitmekesisust, see see tegelikult hoiab nn ühiskondlikku ökosüsteemi elujõulisena ning eriti just kriiside ajal.

Aga algusse tagasi. Keset seda valimismöllu on kodanikualgatuslikel ettevõtmistel seetõttu raske, et kõike üritatakse politiseerida. Elu läheb edasi ju ka valimiste ajal, ka siis on vaja millelegi tähelepanu juhtida või midagi soovitada, või midagi lihtsalt teha. Trend on aga selline, et kõige selle taga otsitakse seost valimistega - ahaa, keskerakondlik projekt ei meeldi - oled reformar või (ja vastupidi)? tahad ka kandideerida kusagil vä? jne. Muidugi ei ole võimalik ilmselt kõigile nagunii selgeks teha, et mõned teevadki asju ja ütlevad asju välja ka muudel põhjustel aga sel teemal polegi mõtet eriti pikalt halada.

Mõte on selles, et keeruline on leida tasakaalu. Sest on selge, et igasuguse probleemi tõstatamine on valimiste ajal koheselt ka mingi erakonna huvides. Teatavasti toimib valimisteaegne manipuleerimine ju järgmiselt:
1. probleem on selles, et inimesi üldiselt ei huvita, mis asja erakonnad ajavad, tavapärase kampaaniaga seda huvi eriti ei kasvata ka.
2. küll aga huvitavad inimesi igasugused väikesed elulised teemad, seal on tegelikult puht emotsionaalselt ka lihtsam seisukoht võtta.
3. seepärast ei ole midagi halba selles, kui avalikkuse ette kerkib mingi, kasvõi imepisikese tähtsusega skandaal. Inimestel on kergem kaasa mõelda, sõna võtta ja pooli valida. Seejuures on eriti oluline see, et asjas ei kannata ükski erakond - ei skandaali sattunud ega sellele osutanud erakond või kandidaat või niisama liige, sest mõlemad saavad võrdselt tähelepanu ja mõlematele tekib poolehoidjaid juurde (no samamoodi nagu siis kui kaks hakkavad kaklema, siis tuleb ühele, siis teisele toetajaid ja lõpuks käib korralik sõda).
4. nüüd on enne valimisi inimestel tekkinud nn emotsionaalsed poolt- või vastuhääled. Ehkki need pole teab mis maailmavaatelised, aitavad need siiski teha valikut.
5. seepärast ei ole tohi valimisedu huvides jätta kasutamata ükskõik mis skandaali, isegi ennast puudutavat.
Nii et meediakampaaniad on nii või teisiti rakendatud valimisvankri ette.

Sama asi võib juhtuda ka selle blogi või teiste taolistega. Igat asja saab valimiste ajal ära kasutada, ehkki algselt polnud sel üldse mitte mingit seost mitte mingisuguste poliitilise küsimuse või eelistusega.

Kogu seda juttu kirjutan ma lihtsalt seepärast, et lähiajal on kavas kirjutada mitmetest asjadest, mis on olulised kas siis vanalinna või kogukonna arengu seisukohalt. Palun ärge neid politiseerige eks.
Ja teiseks, mida te arvate ideest kutsuda kodanikualgatuse korras valimiskandidaate näiteks kogukonnakeskusse oma ideedest ja eesmärkidest rääkima, samuti selleks et saaksime neilt asjalikke, meid huvitavaid küsimusi küsida?

Talgupäev Roosna-Alliku vallas

2010-11-02T12:15:00.003+02:00

Tulemas on järjekordne Järvamaa Vabatahtlike Keskuse korraldatav talgupäev. Seekord toimub see 13. novembril Roosna-Alliku vallas.
Plaanis on teha talgute korras jälle läbitavaks Vodja-Öötla raudteetammi lõik.

Vana kitsarööpmelise tammi korrastamine aitab kaasa selle kui pärandkultuuri ühe objekti säilitamisele, lisaks võimaldab see tammi jätkuvalt kohaliku kogukonna ühendusteena kasutada. Talgutel osalevad ka inimesed, kes tammi kõrval elavad ja kelle tee samuti sel moel puhtaks saab. Lisaks tööle värskes õhus saab kuulata mälestusi ja niisama mõnusalt suhelda.

Talgutele kogunemine toimub kell 11 Vodja mõisa ees, kus saab kuulda raudteetammi kohta väikest tutvustavat lugu.

Talgute teine pool on plaanis veeta lõkke ümber Sven Aluste ja MTÜ Equilibre savimajade vahel, kus jagatakse talgusuppi ja räägitakse veel võimalikest puidu kasutamise võimalustest nagu pakkudest põrand või maja!

Talgute eesmärk on näidata, et koostöös on ka muidu tüütuna tunduv töö kerge ja lõbus, samuti õpitakse koos leidma lisaväärtust tormis murdunud puudele (peale kütteväärtuse).

Talgulistel palutakse kaasa võtta töökindad ning kui on, siis oksakäärid, kirves või mootorsaag.
Kütus saagide jaoks ja supp töötegijatele on korraldajate poolt!
Talgulistele jagatakse samuti P.A.I.sid.

info:

jarva@vabatahtlikud.ee

sven@equilibre.ee

Novembri ettevõtmised

2010-10-26T11:48:00.006+03:00

Novembris toimuvad kogukonnakeskuses sellised ettevõtmised:

2. novembril kell (teisipäeval) 13-15 annab kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) P.A.I.de eest õigusabi jurist Eha Pehk.
P.A.I.des kauplemise reegel on: 1 tund tööd/teenust vastab ühele P.A.I.-le.
Valdkonnad: lepingud, juriidiliste isikute asutamised ja lõpetamised, perekonnaõigus.

12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne ettekande "Teeme ise päikeseküttesüsteemi":
"Hilissügis või talve algus on viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.
Näitan pilte ja räägin, miks ma otsustasin katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitasin, mis materjale ja seadmeid kasutasin, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused."
Üritus on tasuta.

Ettekanne on muide kirjas ka energiasäästunädala kavas.

15. novembril algusega kell 18 toimub Paide kogukonnakeskuses teist korda tantsutuba. Soovitan väga kohale tulla :) Lähem info Indrekult (indrek.roosi@mail.ee).

27. novembril toimub Paide SRIKis puidukoolitus (lähemalt lähiajal).

SA Ajakeskus Wittenstein

2010-10-22T11:58:00.001+03:00

Vahendan Järva Teatajast:

Paide linnavolikogu otsustas eilsel istungil luua sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein, mis hakkab korraldama Vallitorni ja Vallimäe tegevust.

Paide linnapea Kersti Sarapuu ütles volikogule, et ajakeskusest peab kujunema maakonna üheks turismikeskuseks.

Sarapuu selgitas, et kuni sihtasutusele juhi leidmiseni täidab neid ülesandeid tasuta linnavalitsuse arendusnõunik Elena Sapp. Sarapuu loodab, et sihtasutuse juht on ametis uueks aastaks.

Volinikud palusid Sarapuul selgitada, milline peaks sihtasutuse juht olema. «Sära peab tal silmis olema. Ta peab tulema siia oma mõtetega ja tahtma tööd teha,» sõnas ta.

Sarapuu lisas, et töö nõuab pühendumust ja tema soovib, et uuel juhil oleks ajaloolisiteadmisi, kõrgharidus, juhikogemusi ja keelteoskust. «Teiste omavalitsustega tuleb koostööd teha,» märkis ta veel.

Sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein nõukokku kuuluvad Janno Lehemets, Janno Viilup, Peeter Saldre, Kulno Klein ja Ants Hiiemaa. (JT)

Nii et palun - kes kandideeriks? :)
Või kandideeriks üldse ise? :D

Negelini kroonika

2010-10-17T11:55:00.004+03:00

Negelini kroonika on üks raamat, mille ma kirjutasin 4 aastat tagasi. Tegemist on esimese osaga, mis kirjeldab peamiselt Liivi sõja aegseid sündmusi Paidekandis. Välja on käidud ka lubadus teine kirjutada, mille järele ka aegajalt küsitud on. Küll ta ükskord tuleb, lihtsalt enne kui kõik võimalik, just 17. sajandit puudutav arhiivimaterjal on läbi sõelutud, ei raatsi ma seda päriselt valmissaanuks lugeda.

Nüüdseks on NK esimene osa ka weissensteini veebis üleval.

Aga põhjus, mis ajendas seda teemat järsku üles võtma oli hoopis selline. Sain eile kingiks ühe raamatu, "Suvesõda Järvamaal 1941", autoriks lugupeetud õigusteadlane Herbert Lindmäe. Ehkki peamiselt on seal juttu muidugi 1941. aastast ja selle ümber toimunust, tehakse venelaste rüüsteretke traditsioonile viidates ka põikeid minevikku. Mh on lk 134 mainitud 1572/73 toimunud Ivan Julma sõjakäiku Paide vastu, kus hukkus, nagu raamatus öeldud "Lavrenti Beria eelkäija" Maljuta Skuratov. Lisaks üldtunnustatud faktile öeldakse raamatus "Ei ole välistatud, et see duuma-aadlik leidis oma otsa Järva talupoja käe läbi".

Selle peale mõtlesin ma: ohhooooo! kas tõesti??? Asi, mida ma ise olen nö fantaasiana mõlgutanud ongi kusagil veel kinnitust leidnud?? Lugesin edasi, aina süveneva kahtlusega, järgmist lõiku:

"Kell oli nüüd juba kaks tundi pääle lõunat, kindlusele torma jooksmine oli juba rohkem kui kuus tundi kestnud, palju wenelasi oli surma saanud aga kindlus ikka weel wõtmata oli. Nüüd hakati jälle kõwasti laskma põhjamüüri pihta, mis oli juba palju kannatada saanud ja kus palju kaitsjaid oli surma saanud kuni suur osa müüri järsku maha langes, nii et palju inimesi selle alla jäi. ... Nüüd jooksis see Maljuta, kes suurwürsti suur sõber oli, piirajate ette ja tormas, oma musta kuue hõlmad lehwimas, wäga suure hulgaga selle mahalangenud müüri pääle, sest nüüd selge oli, et kindlus peab langema. Müürile oli jäänud weel üks wäiksem suurtükk, millest üks järwalaste rooduülem oma kahe mehega püüdis weel ründajaile tuld anda ja tegi seda nii täpselt, et Maljutale sellest kuulist pihta sai, nii et ta kohe surnuna müüri wastu peaga kukkus"

Vot ja selles asi ongi. Nimelt too lugupeetud raamatus tsiteeritud lõik pärineb Negelini kroonikast :)
Ma väga vabandan, aga nagu ma NK eessõnas hoiatasin, on tegemist siiski pooleldi ilukirjandusliku looga. Ehkki suur osa pärineb kroonikatest, teine suur osa muudest ajaloolistest allikatest ning veidi tõesti ka legendidest, on lugu Skuratovi hukkumisest Järva talupoja läbi siiski 100% minu fantaasia :) Tõsi on see, et väga suure tõenäosusega kaitsesid siis Paidet tõesti Järva talupojad, aga mingeid lõplikke tõendeid selle kohta siiski pole. Veel vähem on mõistagi tõendeid selle kohta, et Skuratovit sihtis just eestlasest rooduülem koos oma kaaslastega. Ehkki jah - välistada seda ilmselt ka päriselt ei saa.

Nii et ühest küljest on tore olla ootamatult tsiteeritud, teisest küljest ei tahaks, et ilukirjandus muutuks ajalooallikaks :)
Ja just seepärast, et see nö allikas nüüd paremini kättesaadav oleks, ongi ta ka e-kujul nüüdsest ilmumas.

Talgud Järva-Jaanis

2010-10-15T11:48:00.001+03:00

23. oktoobril toimuvad Järvamaa Vabatahtlike Keskuse korraldatavad koolitustalgud Järva-Jaani rajatavas kogukonnakeskuses (Pikk tn 45).
Korrastame kogukonnakeskuse maja ja saame hoone ajaloolise väärtuse ning peamiste ennistusreeglite kohta ülevaate Eesti Vabaõhumuusemi teadurilt Joosep Metslangilt.

Talgud algavad kell 10.30, töötame umbes kella 14ni, seejärel pakutakse talgurooga ja räägitakse lähemalt vabatahtlike tööst Järvamaal, kogukondlikust maksevahendist P.A.I. ning vabatahtlike töö ja kogukondliku liikumise korraldamisest Järva-Jaanis.
Oodatud on kõik!
Lähem teave: Arto Saar

Järvamaa Vabatahtlike Keskust toeavad SA Kodanikuühenduse Sihtkapital ja Paide SRIK.

Elu keset Eestit

2010-10-14T12:09:00.000+03:00

22. oktoobril (reedel) kell 18 toimub Paide Kogukonnakeskuses (Tallinn tn. 11) Kadri Roosi ettekanne "Elu keset Eestit"

Ettekandele tuleb 2009/2010 aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseosakonnas valminud magistritöö, mille planšetid on suvest saadik vaatamiseks väljas olnud Paide Kogukonnakeskuse esimesel korrusel.

Töö käsitleb linnastumise protsessi peegeldusi maamaastikus, jätkusuutlikuse mõistet maaasustuses ning visioneerib lõpuks linna ja maa vahelist koostööd soodustava süsteemi „Maapark“.

Rohket kuulajaskonda oodates,
Kadri Roosi

Põhja-India muusika kontsert

2010-10-07T14:35:00.000+03:00

Leho Rubiselt üks väga huvitav teade:

12. oktoober kell 19.00

Paide Raekoda

Põhja-India muusika kontsert

Esinevad:

Dr Mustafa Raza – (keelpill vichitra viina)

Rafiuddin Sabri – (rütmiinstrument tabla)

Ravi Shanker Upadhay - (rütmiinstrument pakhawadž)

Mansoor Ali – (swarmandal)

Amaan Raza – (saatev keelpill tanpura)

Põhja-India klassikalise muusika absoluutsed tipud esinevad Eestis India Kultuurisuhete Nõukogu poolt organiseeritud Euroopa turnee raames. Kuna enamasti esinevad nad suuremates linnades, on võimalus neid muusikuid Paide suguses väikelinnas kuulata haruldane ja meeldiv. Näiteid nende muusikute esituses kõlavaist pillidest saab kuulata järgmistel interneti aadressidel – http://www.vichiterveena.com/, http://www.rafiuddinsabritabla.com/, http://www.youtube.com/watch?v=0EIKwYSo9qY&feature=related

Kontsert toimub koostöös Tartu Vanamuusikafestivaliga „Orient & Occident“, mis see aasta toimub 7. - 10. oktoober. Täpsem info www.festivitas.ee

Piletid hinnaga 75.-/50.- on müügil tund enne kontserdi algust Raekojas.

JVK talgud

2010-10-07T08:55:00.000+03:00

Kalev ja Paide

2010-10-06T11:55:00.000+03:00

Tegin petitsioon.ee-sse nö võrgumeeleavalduse Kalevi kohviku toetuseks. Nagu teada, on Kalevil plaanis oma kohvik Paide kesklinnast ära viia. Ärilised kaalutlused on ju väga arusaadavad. Samas pole Paides just palju korralikke mahaistumise kohti, kus käia tahaks. Kui vaadata kesklinna piirkonda, siis peale Kalevi nagu õieti polegi. Muidugi on neil kõigil ühiseid puudusi, sh ei ole lahtiolekuajad just need, mis parimal moel haakuksid klientide soovidega. Aga hea et seegi on. Kalev on kunagise Hupelilie ja tema rajatud tütarlastekoolile kuulunud maja kenasti korda teinud. Maja sobib kohvikuks (mingit suvalist poodi küll sinna ei tahaks). Korralik sisustus, hea teenindus (istekohti küll natuke vähe) - kui kõik see kaoks, siis kesklinn ja vanalinna piirkond jääks taaskraadivõrra elutumaks.

Nii et - kui keegi tahab avaldada oma meelt selle toetuseks, et Kalevi kohvik jääks edasigi Paide kesklinna, siis kasutage näiteks seda petitsioonikeskkonda (muidugi ei teeks sugugi paha, kui keegi ka analoogse pabervesiooni kohvikus käima paneks):