08 aprill 2010

Linnaareng

Vaatasin üht vana, 2002. aastast pärinevat Eesti linnaregioonide uuringut. Kuigi palju on praeguseks muutunud, tasub mõned tabelid ja soovitused välja noppida ja mõelda, et millised peaksid siis olema Paide arengusuunad.
Ühesõnaga tavalise pika jutupidamatuse asemel lihtsalt vahepeale natuke pilte ja lühikesi lauseid (tegelikult, kui postitus valmis sai, siis selgus, et see ei õnnestunud jälle).






Siia ka üks väljavõte uuringust:


6. Ettepanekud linnaregioonide arengupotentsiaali tõstmiseks ja mitmekesistamiseks ning
arengukobarate spetsialiseerumiseks

Uurimuse tulemusena on võimalik esitada ettepanekuid Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali tõstmiseks ja mitmekesistamiseks ning kobarate arendamiseks ja spetsialiseerumiseks. Järgnevad ettepanekud on suhteliselt üldised ning nende realiseerimiseks on vaja konkreetseid arenguprojekte ning kohapealset edasiarendamist. Iga linnaregiooni kohta on esitatud arengupotentsiaali seisukohast kaks positiivset (+) ja kaks negatiivset (-) nähtust selles linnaregioonis ning kolm ettepanekut arengupotentsiaali tõstmiseks. Üldistades võib märkida, et Eesti linnaregioonide sees toimub suhteliselt vähe arengualast koostööd ning seetõttu on nende institutsionaalne suutlikkus tervikuna väike. Linnaregioonide sisesed institutsionaalsed võrgud ja kobarad on nõrgad. Kõikidel linnaregioonidel on vaja toetada multifunktsionaalseid horisontaalseid institutsionaalseid võrgustikke linnaregioonides. Mitmetel omavalitsustel puudub põhjalik ülevaade oma arengutegevusest, mis raskendab arengupotentsiaali hindamist ja soovituste tegemist. Samuti on linnaregioonides puudulik oma tugevuste ja nõrkuste hindamine ja uute lahenduste otsimine.

Enamus Eesti linnaregioonidest on väiksed või keskmise suurusega. See tähendab, et neil on suhteliselt raske konkureerida globaalses majanduses. Linnaregioonide territooriume puudutavad arengukavad näitavad, et linnaregioone hõlmav majandus- ja tööhõivepoliitika on üldiselt nõrk või puudub üldse. Peamine tähelepanu on linnaregioonides suunatud pigem sotsiaalsfääri arendamisele ja suhteliselt abstraktse “soodsa elu- ja majanduskeskkonna loomisele”. Soovitav oleks teadlikumalt tegeleda majanduspoliitikaga. Kui vaadelda üliõpilaste arvu linnaregioonides võib öelda, et Eesti linnaregioonides on väga nõrk oskamise tase (v.a. Tallinna ja Tartu linnaregioonides). Kõrgharidust omandavate inimeste osakaal on alla 4% Eesti rahvastikust. Näiteks Soomes on kõrgharidust omandavate inimeste osakaal kogu rahvastikust kolmandiku võrra suurem kui Eestis. Lisaks kaitstakse doktori väitekirju Soomes ühe aasta jooksul kümme korda rohkem kui Eestis. See tähendab, et väitekirja kaitsjate osakaal Soome rahvastikust on 2,5 korda suurem kui Eestis vastav osakaal. Eestis kõrgkoolide õpilased on peamiselt kontsentreerunud Tallinna ja Tartu linnaregioonidesse, mis tähendab, et ülejäänud linnaregioonide arendamine on nõrga oskuste baasi tõttu raskendatud.

Kõrgharidust omandavate inimeste miinimumarv linnaregioonis peab olema vähemalt 5% kogu linnaregiooni rahvaarvust, kuid soovitatav miinimumarv tugevate linnaregioonide jaoks on 10%. Kuna enamus kõrgkoolidest Eestis on väiksed, on nende vahel vaja arendada intensiivset koostööd. Üldse peaks Eesti kõrgkoolivõrgustik olema detsentraliseeritum ja piisavalt spetsialiseerunud.

Linnaregioonid, kus küll antakse kõrgharidust, kuid kus kultuuriteenindus ja meelelahutus ning üldine sotsiaalne elukvaliteet on nõrgalt arenenud, kaotavad suure osa oma oskustega tööjõust ja selles regioonis kõrghariduse saanud elanikest, kuna viimased siirduvad eelmainitud valdkondades arenenumatesse linnaregioonidesse. Soomes tehtud uurimused näitavad, et kaks kolmandikku madala sotsiaalse ja kultuurilise elukvaliteediga linnaregioonides kõrghariduse saanud inimestest kolib mujale. Linnaregioon kaotab niisiis suure osa kohaliku kontekstiga kursis olevast heade oskustega tööjõust. Hea kultuuriteeninduse, meelelahutuse ning sotsiaalse elukvaliteediga linnaregioonidest kolib ainult kolmandik seal regioonis kõrghariduse omandanud inimestest (pealinnaregioonis alla neljandiku) mujale. Linnaregioonide kultuurilise ja sotsiaalse kvaliteedi arendamine on väga vajalik investeering tuleviku seisukohast.

Oskuste arendamine linnaregioonis peaks spetsialiseeruma konkreetse linnaregiooni peamistele tugevustele ja suurimatele nõrkustele, mitte hõlmama ulatuslikult samu valdkondi igas linnaregioonis. Tugevustele ja nõrkustele spetsialiseerumise abil luuakse ka nõudlust oskustega tööjõu ja spetsialiseerunud töökohtade järele ka väikestes ja keskmise suurusega linnaregioonides. Oskamise koostöö arendamiseks linnaregiooni sees on vaja luua erilisi oskamiskeskuseid (arengukobaraid), kus erinevad arendamisega seotud huvigrupid teevad koostööd ning kuhu on kogutud linnaregiooni arendamisega seotud tulevikule orienteerunud oskused (vt. peatükk 7).

6.10. Paide linnaregioon
Linnaregiooni kuuluvad keskuslinn Paide, Türi linn ja vallad Paide, Türi ja Väätsa.
+ soodne asukoht Tallinna läheduses
+ suhteliselt head inimressursid
- väike linnaregioon
- nõrk sotsiaalne elukvaliteet

> spetsialiseerunud oskamisbaasi juurutamine: kõrgkooliõpilaste arvu kasvatamine (lisada 500
õpilast; nt keskkonna planeerimise ja arendamise mõjude hindamisega seotud erialad) ning tihe
koostöö Tartu Ülikooliga ning alternatiivse põllumajanduse valdkonnas Rakvere linnaregiooniga
> linnaregiooni kultuuriteeninduse ja meelelahutuse infrastruktuuri arendamine (nt kino, teater,
restoranid, hotellid, internet)
> tihedam avalik transport Tallinnasse, Tartusse ja Rakverre ning tihedama kohaliku koostöövõrgu arendamine Türiga ja linnaregiooni tagamaaga"


Nii, et kultuur ja oskusteave, sh kohaliku majanduse areng, samuti transport oleks peamised märksõnad.

Galerii avamine on seega asi, mille üle tasub rõõmustada. See toob linna inimesi, kellest siin praegu väga suur puudus on. Kontserdimaja ja teised suured plaanid? Ma arvan, et on väga oluline linna (head) kultuuri ka importida, kuid kohaliku kultuuri arendamine ei tohiks ka ära ununeda. Selleks on vaja aga õdusat, "oma kohta". Kuhu see tekiks pärast Kontserdimaja valmimist?

Oskusteave - JKHK areneb, see on hea, võtab suundi aina rohkem ökoehitusele ja taastab restaureerimis/renoveerimiskompetentsi.
SRIK üritab arendada säästva renoveerimise oskusi, aina rohkem just JKHKga kööstöös. Kogukonnakeskus koos käsitöökeskusega oleks samuti abiks. Kohalikku mahetootmist aitaks kindlasti hoogustada korraliku (mahe)turu rajamine näiteks praeguse Tallinn 9/11 territooriumile - hea asukoht, ruumi nii õues kui hoonetes piisavalt, hooned on veel linna käes. Ühesõnaga - kui kogu maailma hakkab minema säästva arengu teed (osalt sunnitult), siis tuleks selle võimalused ka ettevõtluses üles leida.

Kuid ikkagi, ilma kõrgkoolita ei toimu Paides olulist arengut. See on tore, et Paide gümnaasiumid teevad aina enam koostööd kõrgkoolidega, kuid veel toredam oleks, kui kõrgkooli ei peaks minema mujale, vaid saaks jääda siia. Mingisugunegi kohaliku intelligentsi kihike saaks sedasi tekkida ehk.
Posti tn vana koolimaja seisab ja laguneb. Linn andis selle omal ajal odavalt käest, kuid uus omanik ei ole võetud investeerimiskohustusi täitnud. Vana jutt, aga tasuks mõelda, kuidas maja linnale tagasi saada ja koolina käiku anda. TÜ humanitaarkolledž võiks olla üks idee. Võibolla on aga palju paremaid ideid ..

Teeks ühe siinse linnakogukonna arengu teemalise ajurünnaku, näiteks kogukonnakeskuses, juba lähiajal? Või on kõigil juba mõttetalgutest ja visioniseerimistest kõrini saanud? :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar