Allpool ka veidi lisa sellele, sh 10. juuli tegevuste kava.
Mõned aastad tagasi sai traditsiooniks korraldada Paides oma vanalinnapäev. Seda nimetatakse kreisilinnapäevaks. Nimi on oma kõlalt ehk ootamatu. Asja mõte on aga selles, et ehkki Paide on üks vanimaid Eesti linnu (sel aastal saab 719 aasta vanuseks), ei ole keskaegsest linnast peaaegu midagi säilinud, ainult vanalinna tänavatevõrk, turuplats ning ordulinnuse varemed. Praegune vanalinn ehitati üles pärast põhjasõja laastamisi 18. sajandil ning kujunes oma täies ilus välja 20. sajandi alguspooleks. Sel ajal oli Paide tuntud kreisilinn Weissensteinina. Paide oli maakonnakeskus olnud muidugi alati, oma asutamisest peale. Ent kohtuvaidlused linnaõiguste üle, mis said alguse juba 17. sajandil ehk Rootsi ajal, viisid lõpuks nii kaugele, et linn allutati Mäo mõisale ja omas eriti Vene aja algusperioodil üsna segast linnaõiguslikku staatust. Keisrinna Katariina kubermangureformiga ja Balti asehalduskorra kehtestamisega said nii mõnedki Eesti ala linnad omale kreisilinna ehk maakonnalinna õigused. Ka Paidele anti Senati 3. juuli 1783. aasta korraldusega kreisilinna staatus. Samal aastal valiti ka Paide uus linnavalitus. Paide sai nii nagu ka kõik teised väikesed balti linnad kahest bürgermeistrist ja 4 raeliikmest koosneva linnavalitsuse, mida nimetati ka raekolleegiumiks. Arvestades tolleaegset linnakodanike arvu (440 + nn teenijarahvas), oli see Paidele tegelikult päris hea tulemus – kui Tallinnas oli 4 bürgermeistrit ja 14 raehärrat, siis Tartus, Narvas ja Pärnus 2 bürgermeistrit, Haapsalus ja Valgas üks ja Viljandis hoopis kaks vanemat, raeliikmeid oli Tartus 6, Pärnus 4.
Kogu kodanikkond jagunes kahte gildi (nn suur ja väikegildi). Linna esimesse raekolleegiumi kuulusid kaks bürgermeistrit ehk linnapead, kes olid valitud suurgildist: Cristian Adolph Wedell (apteeker, elas Tallinna tn 2, mille hiljem ostsid Brasched, ning mille sisustus asub praegu Järvamaa Muuseumis) ja Johan Gottfried Jencken. Raeliikmeteks valiti Johan Meckin, (elas Pikk 4, mille hiljem omandas dr. Karl Hermann Hesse), Jacob Johann Auerbach (elas Tallinna 4), Johan Peter Franck (elas Rüütli 2, 2a ja 5 ehk hilisem Bürgermusse ja selle kõrval asuv maja) ja Georg Otto Henning (kaupmees ja hõbesepp, elas Pikk 2).
Linnade kodanikkond jaguneski tol ajal kolme allseisusse, millest kõrgeima moodustasid raehärrad (magistraat). Järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid (neiks loeti akadeemilise hariduse saanud isikuid) ning kolmanda allseisusena väikegildi kuuluvad tsunftikäsitöömeistrid. Muusikud ja kunstnikud arvati muide käsitööliste hulka (nn kolmas seisus), seevastu hõbe- ja kullassepad aga esimesse seisusse (suurgildi). Nagu öeldud, uued raehärrad valiti ainult suurgildi liikmeskonnast – täpselt nagu ka keskajal moodustasid rae üksnes kaupmehed.
Paide linna 1786. aasta linnakodanike nimekirjas on 55 meeskodanikku ja 8 “linnakodaniku leske” – st igat perekond esindas üks nimi. Kuna samast aastast on olemas ka linnaplaan, siis me teame isegi kus need inimesed sel ajal elasid. Näiteks võib välja tuua, et sel aastal tegutses Paides 2 maalrit, 2 pagarit, 1 lihunik, 3 kuld- ja hõbeseppa (näiteks Georg-Otto Henning, elas Pikk 2), 4 kingseppa, 2 parkalit, 1 korstnapühkija, 2 pottseppa, 2 tõllasseppa, 7 rätsepat, 2 sadulmeistrit, 3 tislerit, 2 mütsimeistrit, 1 sepp (Johann Christian Proschewich, Rüütli 60), 2 lukusseppa, 2 vaskseppa, 9 kaupmeest, 1 apteeker (Wedell – Tallinna 2) ja 1 kirurg (David Alexander, elas Pikk 13, 15, 17). Paidest kujunes mõnus väike „meistrite linn“ nagu seda hiljem nimetas Paides pärit kunstnik Ants Viidalepp.
Paide linn ise arenes kreisilinnana samuti jõudsalt. 1786. aastal sai valmis uus kirik, 1789 ehitati nn kohustuslikud kreisilinna kivihooned nagu justiitshoone (Tallinna 12), kreisikool (Tallinna 6) ja magasiait (Tallinna 29). Sel ajal kujunes välja ka Paide turuplats, mis on oma keskse funktsiooni säilitanud siiani ja mida on nimetatud ilusaimaks Eesti väikelinnades. Ka kogu praeguseni säilinud Paide vanalinna puithoonestus pärineb sellestsamast kreisilinnaperioodist. Kahjuks on üle poole sellest aegade jooksul lammutatud. Muuseas, Rüütli tn 8, hiljuti maha lammutatud puitmaja, oli üks kreisilinna vanemaid hooneid. Väga vähe on säilinud tervikliku hooneansambliga ja veel vähem mantelkorstnaga hooneid. Üks selliseid haruldusi, mida kindlasti tuleks hoida, on näiteks Suur-Aia 5-7 hoonekompleks. Oluline on meeles pidada, et tegemist ei ole väärtusetute vanade lobudikega, vaid osaga kultuuripärandist, mis õige hooldamise korral taastaks vanalinna väärtelukeskkonnana.
Lisaks linnakeskkkonna arengule märgistab kreisilinnaperiood ka uutlaadi seltsielu algust. Kui keskaegsetes linnades (ka Paides) tegutsesid gildid ja tsunftid, siis nüüd hakkasid need tasapisi välja surema. 18. sajandi lõpul asutati kõikjal Eesti- ja Liivimaal nn lugemisklubisid (ajendatuna valgustusideedest ja tõenäoliselt mingil määral seotult vabamüürlastega). Paide esimene selts oli just sedalaadi nn lugemisklubi, selleks oli 1796. aastal asutatud Paide Kodanikkude Klubi (Bürgerliche Einigkeit, hiljem rahvasuus Bürgermusse). Klubi esimeseks asukohaks oli muide pottsepp Johann Löschi maja, mis asus praeguse Tallinna tn 9 ees. Tegu oli kivimajaga, mis kaob kaartidelt umbes 1845. aasta kirikupõlengu ajal. Bürgermusse kolis seejärel mitu korda, peatudes teatavasti lõpuks praeguse Rüütli 2 hoones.
Kreisilinna nimel on seega Paide linna jaoks oma tähendus – see viitab ühele olulisele osale linna ajaloost, mis on siiani meie elukeskkonnaks – Paide vanalinnale. Seepärast otsustas Ühenduse Weissenstein poolt kokku kutsutud nn Kodanike Klubi 2006. aasta alguses käivitada just peamiselt ajaloolisel turuplatsil kreisilinnapäeva, et anda vanalinna ja siinse kogukonna arengule uut hoogu juurde.
Aja jooksul on nn vanalinna-liikumisest kasvanud välja kogukonnaliikumine. See on ka loogiline asjade käik. Vanalinn ei ole kunagi olnud ega pea ka praegu olema surnud museaal. Selle on loonud inimesed, tegev linnakogukond. Kreisilinn Paide esimese seltsi asukohal (Tallinna tn 9 ja 11) on nüüdki käivitatud kogukonnakeskus. Kõige lihtsam on keskuse olemust taibata võibolla võrreldes seda külade seltsimajadega. Kogukonnakeskus koondab linnakogukonna aktiivseid inimesi, kes tahavad hea seista vanalinna säilimise ja elukeskkonnana arenemise eest, tegeleda käsitööoskuste ning kohaliku kunsti- ja kultuurielu arendamisega ning kes on oma vabatahtliku talgutööga aidanud keskust korrastada. Seepärast on loomulik, et just kreisilinnapäeval näitab kogukonnakeskus oma tegevusi avalikult. Osaleda saab õpitubades, vaadata ja osta käsitööd, tutvuda kõigega mis vajalik vanade majade säästvaks ennistamiseks, vaadata näituseid ja filmi, kuulata loengut, tulla lausa kolmele kontserdile jne. Muuhulgas saab kogukonnakeskuses kasutada Paide oma „raha“ – P.A.I.sid. Kogukonnakeskuse tegevused lähevad 10. juulil käima kell 10 hommikul. Täpsemad kavad leiab veebilehelt www.weissenstein.ee ja Tallinna 11 maja akendelt. Olete kõik oodatud!
KAVA
10. juulil 2010
alustame päevaga kell 10
Õpitoad
10.00 keeduvärvi valmistamine, võõpamine ja müük (Vahur Kõrbe, hoovis)
11.00 põhu-savi töötuba (Sven Aluste, hoovis)
12.00 roopilli õpituba (Indrek Roosi)
Näitused
- Kõhna Grete Galeriis uus kunstinäitus (Jaak Salmar)
- Tln 11 majas fotonäitus „Uraani tootmise tagajärjed Tšehhi Vabariigis“, tšehhi kunstniku 24 pildiline näitus tuumaenergeetika elutsüklist alates kaevandamisest kuni tuumajäätmeteni, WISE , Greenpeace (Argo Loo)
- Kadri Roosi EKA arhitektuuriosakonna magistritöö, uurimuse „Elu keset Eestit“ plakatid
Müük, käsitöö, muu tegevus
- avatud Paide SRIK, vana materjali ladu, Majatohtri kaubad
- lambavilla ketramine, kraasimine, müük (Kadri Roosi)
- käsitööalbumite müük ja portreede visandamine (Ingrid Kukk)
- Ökokaup (Ökotreff)
- käsitöö (Katrin Aesma jt)
- kogu päeva fotod ajaloolisest Paidest, film „Ajalooline Weissenstein“
Kell 13 film "In Transition“
Kell 14 loeng "Miks kreisilinn ja miks kogukonnakeskus?" (Rainer Eidemiller)
Avatud on meie väike kohvik
kontserdid:
Kadi Uibo ja Krista Joonas
"Sinu kõrval"
Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11 ärklikorrusel) kell 16:00
Kadi Uibo (Kirtana Rasa, Cloudspeak) laulab vaikselt otse Su kõrva sisse laule, milles on merd, tuuli, suvist suminat, soojust ja õrnust; 7-keelne kannel, harmoonium ja kalimba kõlavad saateks.
Krista Joonas toob Eestimaa südamesse maailma k6rgeimate mägede tippude värsket õhku - Šveitsi avarused ja Himaalaja salapära. Krista instrumendiks on bambusflööt - bansuri, mida ta viimastel aastatel õpib maailma nr 1 bansurimeistri Haripasad Chaurasia juures.
www.myspace.com/kadiuibo
Tiiu Kiik
Tallinna tn 9 boksis kell 18:00
Paide juurtega muusik, kes sundimatult askeldab nii klassikaliste kui ka modernsete kõrvu paitavate helide maailmas, mida ilmestavad ja täiendavad kaunikõlalised kaaslauljad. Laiema tuntuse saavutas Tiiu käesoleval aastal konkursil Eesti Laul 2010.
www.myspace.com/tiiukiik
Ans. Andur
Tallinna tn 9 boksis kell 20:00
2002 aastal Paide linnas alguse saanud muheda kitarripopi ansambel on 8 aasta jooksul välja andnud mitmeid plaate, võitnud enda poole nii muusikakriitikute kui lugematute inimeste südamed Eestimaa pinnal. Ans. Anduri muusikat ja esinemist iseloomustavad märksõnad on: lihtsus, ilu, romantika ning see kõik esitletud kodukootud vormis selle sõna parimas mõttes.
http://www.myspace.com/ansandur
Pärast kontserti Kõhna Grete Galeriis Kaido Kirikmäelt ambientmuusika varavalgeni - soe tee ja mõnus lesimine.
Kaido Kirikmäe on erinevates vormides muusika loomisega tegelenud viimased 20 aastat.
Pungi ning psühhedeelilise rocki juurte juurest eemaldudes liitunud südamele lähedasema elektroonilise orgaanika ja minimalismiga. Asutanud leibeleid (Kuurortrecords, Atom Om), toimetanud teemakohaseid raadiosaateid (R2, Klassikaraadio), korraldanud sügava muusika üritusi esinejatele siit ja sealt.
Esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal ja Islandil. Tähtsamaid esinemisi leiab sel suvel aset Ungaris kuulsal Szigeti festivalil.
www.myspace.com/kaidokirikmae
PILETIINFO:
Iga nelja muusikaürituse pilet eraldi kohapealt 40 kr.
Muu teabe saamiseks küsi: kogukonnakeskus@weissenstein.ee või telefonil 5087217
Ja veel, ärge ehmuga kui näete majal lehvimas kummalist lippu. Tegu on 1788. aastal kinnitatud Weissensteini vapivärvidega trikoloori kujul. See on Weissensteini ehk vanalinna lipp :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar