Negelini kroonika on üks raamat, mille ma kirjutasin 4 aastat tagasi. Tegemist on esimese osaga, mis kirjeldab peamiselt Liivi sõja aegseid sündmusi Paidekandis. Välja on käidud ka lubadus teine kirjutada, mille järele ka aegajalt küsitud on. Küll ta ükskord tuleb, lihtsalt enne kui kõik võimalik, just 17. sajandit puudutav arhiivimaterjal on läbi sõelutud, ei raatsi ma seda päriselt valmissaanuks lugeda.
Nüüdseks on NK esimene osa ka weissensteini veebis üleval.
Aga põhjus, mis ajendas seda teemat järsku üles võtma oli hoopis selline. Sain eile kingiks ühe raamatu, "Suvesõda Järvamaal 1941", autoriks lugupeetud õigusteadlane Herbert Lindmäe. Ehkki peamiselt on seal juttu muidugi 1941. aastast ja selle ümber toimunust, tehakse venelaste rüüsteretke traditsioonile viidates ka põikeid minevikku. Mh on lk 134 mainitud 1572/73 toimunud Ivan Julma sõjakäiku Paide vastu, kus hukkus, nagu raamatus öeldud "Lavrenti Beria eelkäija" Maljuta Skuratov. Lisaks üldtunnustatud faktile öeldakse raamatus "Ei ole välistatud, et see duuma-aadlik leidis oma otsa Järva talupoja käe läbi".
Selle peale mõtlesin ma: ohhooooo! kas tõesti??? Asi, mida ma ise olen nö fantaasiana mõlgutanud ongi kusagil veel kinnitust leidnud?? Lugesin edasi, aina süveneva kahtlusega, järgmist lõiku:
"Kell oli nüüd juba kaks tundi pääle lõunat, kindlusele torma jooksmine oli juba rohkem kui kuus tundi kestnud, palju wenelasi oli surma saanud aga kindlus ikka weel wõtmata oli. Nüüd hakati jälle kõwasti laskma põhjamüüri pihta, mis oli juba palju kannatada saanud ja kus palju kaitsjaid oli surma saanud kuni suur osa müüri järsku maha langes, nii et palju inimesi selle alla jäi. ... Nüüd jooksis see Maljuta, kes suurwürsti suur sõber oli, piirajate ette ja tormas, oma musta kuue hõlmad lehwimas, wäga suure hulgaga selle mahalangenud müüri pääle, sest nüüd selge oli, et kindlus peab langema. Müürile oli jäänud weel üks wäiksem suurtükk, millest üks järwalaste rooduülem oma kahe mehega püüdis weel ründajaile tuld anda ja tegi seda nii täpselt, et Maljutale sellest kuulist pihta sai, nii et ta kohe surnuna müüri wastu peaga kukkus"
Vot ja selles asi ongi. Nimelt too lugupeetud raamatus tsiteeritud lõik pärineb Negelini kroonikast :)
Ma väga vabandan, aga nagu ma NK eessõnas hoiatasin, on tegemist siiski pooleldi ilukirjandusliku looga. Ehkki suur osa pärineb kroonikatest, teine suur osa muudest ajaloolistest allikatest ning veidi tõesti ka legendidest, on lugu Skuratovi hukkumisest Järva talupoja läbi siiski 100% minu fantaasia :) Tõsi on see, et väga suure tõenäosusega kaitsesid siis Paidet tõesti Järva talupojad, aga mingeid lõplikke tõendeid selle kohta siiski pole. Veel vähem on mõistagi tõendeid selle kohta, et Skuratovit sihtis just eestlasest rooduülem koos oma kaaslastega. Ehkki jah - välistada seda ilmselt ka päriselt ei saa.
Nii et ühest küljest on tore olla ootamatult tsiteeritud, teisest küljest ei tahaks, et ilukirjandus muutuks ajalooallikaks :)
Ja just seepärast, et see nö allikas nüüd paremini kättesaadav oleks, ongi ta ka e-kujul nüüdsest ilmumas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar