Pole vist raske olnud märgata, kuidas viimase aja kohalikeski uudistes kerkib üles üks skandaal teise järel. Muidugi pole tegemist päriselt välja mõeldud probleemidega aga samas pole raske näha ka peasüüdlast - lähenevaid valimisi. Kogu see jant tekitab tegelikult veidi keerulise olukorra. Ei Weissenstein ega kogukonnakeskus pole poliitilised ettevõtmised. Mina ise ja minu teada praktiliselt kõik teised, kes seda asja ajavad, ei kuulu ühtegi erakonda ega ole huvitatud ka sellekohastest pakkumistest. Samas ei tahaks ma ise küll kuidagi poliitikutele vastanduda ega meeldi mulle ka praegu moes olev poliitikute demoniseerimine. Põhimõtteliselt on ju erakonnadki loodud kodanikualgatuse korras, seal rügab nende teiste hulgas ilmselt ka suur hulk vabatahtlikke ja paljudel on ilusad ideaalid ning visioonid. Peaprobleem on ilmselt ikkagi selles, et erakondade mõju või võim on kasvanud liiga suureks. Nii nagu mina aru saan, on nö puhta kodanikualgatuse moto võimu osas pigem mitte võimu haaramine, vaid .. eesti keeles on raske väga head vastet leida, inglise keeles kõlaks see "to empower the people" - ehk siis mingi kodanikualgatusliku asja ajamise eesmärk ei ole saada võimu enda kätte, vaid selle tegevuse kaudu anda inimestele rohkem võimu, võimalusi, jõudu vms.
Ses mõttes pole vajagi tõstatada küsimust, kas poliitilist, riiklikku aktiivsust on vaja või mitte ning kas puhast, poliitikat mittegevat kodanikualgatust on vaja või mitte. Mõlemat on vaja - need peavad toimima kõrvuti, üksteist toetades (aegajalt ilmselt ka pisut materdades, mis on ju täitsa loomulik). Aga kui keegi teeb midagi ja teeb tulemuslikult, siis see ei pea kohe tähendama seda, et selline inimene peaks olema vallavanem, linnapea, president või erakonna häältepüüdja (kuigi muidugi sama hästi ta ka võib seda olla). Ka mujal saab suurepäraselt oma ideid teostada. Ühiskonnal ongi vaja pigem mitmekesisust, see see tegelikult hoiab nn ühiskondlikku ökosüsteemi elujõulisena ning eriti just kriiside ajal.
Aga algusse tagasi. Keset seda valimismöllu on kodanikualgatuslikel ettevõtmistel seetõttu raske, et kõike üritatakse politiseerida. Elu läheb edasi ju ka valimiste ajal, ka siis on vaja millelegi tähelepanu juhtida või midagi soovitada, või midagi lihtsalt teha. Trend on aga selline, et kõige selle taga otsitakse seost valimistega - ahaa, keskerakondlik projekt ei meeldi - oled reformar või (ja vastupidi)? tahad ka kandideerida kusagil vä? jne. Muidugi ei ole võimalik ilmselt kõigile nagunii selgeks teha, et mõned teevadki asju ja ütlevad asju välja ka muudel põhjustel aga sel teemal polegi mõtet eriti pikalt halada.
Mõte on selles, et keeruline on leida tasakaalu. Sest on selge, et igasuguse probleemi tõstatamine on valimiste ajal koheselt ka mingi erakonna huvides. Teatavasti toimib valimisteaegne manipuleerimine ju järgmiselt:
1. probleem on selles, et inimesi üldiselt ei huvita, mis asja erakonnad ajavad, tavapärase kampaaniaga seda huvi eriti ei kasvata ka.
2. küll aga huvitavad inimesi igasugused väikesed elulised teemad, seal on tegelikult puht emotsionaalselt ka lihtsam seisukoht võtta.
3. seepärast ei ole midagi halba selles, kui avalikkuse ette kerkib mingi, kasvõi imepisikese tähtsusega skandaal. Inimestel on kergem kaasa mõelda, sõna võtta ja pooli valida. Seejuures on eriti oluline see, et asjas ei kannata ükski erakond - ei skandaali sattunud ega sellele osutanud erakond või kandidaat või niisama liige, sest mõlemad saavad võrdselt tähelepanu ja mõlematele tekib poolehoidjaid juurde (no samamoodi nagu siis kui kaks hakkavad kaklema, siis tuleb ühele, siis teisele toetajaid ja lõpuks käib korralik sõda).
4. nüüd on enne valimisi inimestel tekkinud nn emotsionaalsed poolt- või vastuhääled. Ehkki need pole teab mis maailmavaatelised, aitavad need siiski teha valikut.
5. seepärast ei ole tohi valimisedu huvides jätta kasutamata ükskõik mis skandaali, isegi ennast puudutavat.
Nii et meediakampaaniad on nii või teisiti rakendatud valimisvankri ette.
Sama asi võib juhtuda ka selle blogi või teiste taolistega. Igat asja saab valimiste ajal ära kasutada, ehkki algselt polnud sel üldse mitte mingit seost mitte mingisuguste poliitilise küsimuse või eelistusega.
Kogu seda juttu kirjutan ma lihtsalt seepärast, et lähiajal on kavas kirjutada mitmetest asjadest, mis on olulised kas siis vanalinna või kogukonna arengu seisukohalt. Palun ärge neid politiseerige eks.
Ja teiseks, mida te arvate ideest kutsuda kodanikualgatuse korras valimiskandidaate näiteks kogukonnakeskusse oma ideedest ja eesmärkidest rääkima, samuti selleks et saaksime neilt asjalikke, meid huvitavaid küsimusi küsida?
6 kommentaari:
Tuleb loota, et kõigil osapooltel on piisavalt tahet meie kõigi ühise Paide nimel jõuda parima lahendini. Puithooned S-Aia alguses peavad säilima !!! Edu kõigile!!!
Kas asi pole ikkagi selles, et linnas on eesotsas isikud keda ei huvita kogukonna areng.Kui vaadata, siis nende isikute juhtimisel ei ole võimalik rääkida mingitest kompromissidest vaid kindel raha on vaja sealt maatükkidest välja pigistada.Nagu aru saan siis linnvalitsus toetab vabatahlike projektides ju siis tuleb nüüd vabatahlikel ka vastu tulla. Käsi peseb kätt. Minu teada ei ole Sarapuu oma tegutsemis aastatel tasuta lõunaid kunagi pakkunud. S-Aia tänavat puudutav on juba käima lükatud, kuigi heasusus tuleb ju loota, et neid maju ei hakata seal ümber lükama. Kahjuks on see karm reaalsus ja poliitika vastu ei saa.
Mis mõttes käsi peseb kätt? Pole me siiani veel kellegi käsi pesnud, oleks tahtnud, oleks jätnud ju kogu teema üles tõstmata.
On ikka kaks eri asja, kas küsimus on linna rahades (avalik huvi) või eraomandis. Neid asju peaks ikka üksteisest lahus hoidma.
Vaadates Paide linnas toimuvat ei saa märkimata jätta, et need asjad ei ole mitte nii. Tavakodanikuna saan ma aru, et see peaks olema nii. Hakasin lihtsalt mõtlema, et see töö mis tehtud Weissesteini poolt vanalinna säilitamiseks meeletu ja väga tänuväärt. Linnavalitsus peaks ju sellest arusaama ja mõistma seda.Usun, et kui linnapea ütleks kodus oma mehele, et me võiks selle maatükki miljöö väärtuse säilitada, siis see ka säiliks. Või mis?
Miks peaks olema mulle tähtis kodanikuühiskond ja sellega kaasnevad algatused? Igavus, tähelepanu vajadus või tunda ennast kellegina või millegi osana?
No ma ise arvan, et ega ei "peakski". St kui ei ole tähtis, siis pole ka kellegi asi seda tähtsaks tegema hakata. Taoline pealesunnitud propaganda pole asja mõttega kooskõlas. On ka teisi asju millega tegeleda. Nn vabasektor peabki jääma neile, keda pole vaja veenda sellega tegelema.
Postita kommentaar