Esmalt, lugesin postcarbonist üht huvitavat artiklit kohaliku toidu eelistamise kohta. Tegemist siis mõtteviisiga, mis eelistab osta kohalikku, sh kohalikku toitu, et sellega kahandada ülemäärast välissõltuvust ning toetada kohalikku majandust ja nn kohalikku toidujulgeolekut. Lokavoorid, ehk siis need kes eelistavad süüa kohalikku, on põhjendanud seda mh väitega, et imporditud toidu puhul moodustavad suure osa tema maksumusest transpordikulud. Ja tõepoolest - see näib olevat ilmne. Aga tegelikult vist ikka pole. Vähemalt ühe eelmisel aastal sellise organisatsiooni nagu United States Department of Agriculture (USDA) poolt USAs tehtud uurimuse põhjal. USAs kulub toidule 15% kogu energiakulust ning keskmiselt rändab toiduaine üle 5000 km farmist kaupluseni. Ent see pilt näitab, kui väikese osa toidu kättesaamisega seotud energiakulust moodustab transport:
Transport on ainult 0,6%. Muidugi sõltub palju sellest, kuidas transporditakse. Kas odavalt nagu laeva või rongiga, kallilt nagu veokitega või superkallilt nagu lennukitega. Ent oluline on see, et isegi kui vähendada transpordi osakaalu (näiteks kohaliku eelistamisega), mõjutab see väga vähe nii toidu valmistamiseks kuluvat energiat kui ka selle hinda. (Siinjuures tuleb teha üks märkus, millele uuringus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud: transpordi puhul ei tule rääkida ainult otsesest kulust nagu bensiini liitri hind vaid ka kaudsest nagu nafta tegelik hind sh selle tarbimise laiem mõju keskkonnale). Palju olulisema osa hinnast moodustab toodangu töötlemine, sh pakendamine. Ja ühe teise arvestuse kohaselt sõltub toote tegelik hind ka toote olemusest, st kõige suurema energiakuluga tooted on näiteks õlid, suhkud, küpsetised, alkohol, siis liha, munad, siis puu- ja juurviljad ning siis teravili. Sedasi moodustub selline tagurpidi toidupüramiid:
Nii et põhjus, miks eelistada kohalikku, ei peitu peamiselt transpordis (ehkki pisut ikka), vaid pigem selles, et näiteks kohalik turukauplemine väldib töötlemist ja pakendamist, sest müüakse nn tooret. Kui sellele lisandub ka püramiidi arvestav toiduvalik, siis on mõju veel suurem.
See tähendab ka seda, et kui soovitakse tarbida nn mittesessoonseid kaupu, siis ilmselt on odavam neid importida, sest transpordile kuluv energia ja hind on oluliselt väiksem, kui näiteks kasvuhoone jms kuluga seotud hind ja energiakulu.
Aga nagu öeldud - kui arvesse võtta ka fossiilsete kütuste tegelik mõju keskkonnale, ehk hind mis tegelikult ei kajastu bensiini hinnas, siis hüppab transpordile vastav energiakulu tegelikult oluliselt kõrgamale.
Üks teine tavapärasest veidi kõrvale kalduv mõte jäi silma aga hoopis Konsumist ostetud toredast ajakirjast "Imeline teadus". Nimelt arutatakse seal selle üle, et ühe värske teadusuuringu järgi võib praeguse kliimajahenemise taga Põhja-Euroopas olla päikese aktiivsuse ebatavaline kahanemine. UV kiirgus neeldub stratosfääris seda soojendades, mis mõjutab ka troposfääris liikuvaid nn jugavoolusid. UV kiirguse vähenedes tekivad jugavooludes sellised muutused, mis takistavad Atlandi ookeani sooja mereõhu pääsemist mandrile, vabastades tee Siberist puhuvatele külmadele tuultele. Nii et kui mujal on palav, siis sel põhjusel on siin põhjas jälle erakordselt külm. Taolisi päikese madala aktiivsuse ehk siis Põhja-Euroopa külmi aastaid on varemgi regulaarselt olnud, näiteks 1415-1510, 1645-1715, 1795-1820, mida nimetatakse lausa "väikeseks jääajaks", mil näiteks Thamesi jõgi oli täiesti jäätunud. Järgmine selline "väike jääaeg" paistab päikese aktiivsuse erakordset langust silmas pidades nüüd kohe siis jälle tulevat. Huvitav on see, et üks asi, mis seda võib leevendada on CO2 suureb konsentratsioon atmosfääris, mille vastu me praegu kõvasti võitleme :) Muidugi seda ainult põhjamaa inimeste kasuks, mujal muutuks kuumus jällegi seda hullemaks.
Olgu nende kliimamuutuste ja fossiilsete kütustega nagu, selge on igatahes see, et nn kohalik energia-, rahandus- ja üldiselt majanduslik julgeoleks on oluline igal juhul. Mida rohkem kohalik kogukond endaga ise hakkama saab ja seejuures mida säästvamalt, seda kauem ta kestab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar