Aprilli alguses käisime vaatamas, kuidas asi Saksamaal käib. Allpool sellest üks slaidisari (Silveri, Kareni ja ka minu fotod). Üks kokkusaamine oli Leipzigi Käsitöökojas (üksainuke pilt sarja lõpus), mis on lisaks Kaubandus- ja Tööstuskojale väiksemaid ja ka käsitöö või restaureerimisega tegelevaid ettevõtjad koondav esindusorganisatsioon ning üks nn Trebseni keskuse asutajatest.
Trebseni keskus ise oli meile muidugi täielik magustoit. Piltidelt näete isegi. Algselt tegutsesid nad kohalikus rüütlilossis, mis nüüd restaureerimise järel võetakse kasutusse hotelli ja restoranina. Keskus toimib nüüd teistes lossikompleksi hoonetes. Hoovis on püsti pandud üks vahvärk maja näidis, millelt näeb nii konstruktsioonilisi, soojustuse kui viimistluselemente. Erinevad pinnase- ehk savikrohvid, alusmatid pilliroost või kaigastest (rooplaate teevad nad kohapeal muide ise) jne. Peale selle olid hoovis veel kaks nö näidishoonet, mõlemad demonstreerimaks kuidas käib tellisvõlvide ladumine. Ühe hoone seinal oli paarikümne eri krohvi näidiseid. Siseruumides meistritöid - krohvimised, stukid, karniisid jms. Teises hoones peenemad meistritööd - krohvide ja maalingute restaureerimised, marmoreeringud, taastamisel olevad baroksed uksed, 17. sajandi maalingutega lagi, mille all talade plommimisnäidised. Aga see oli alles algus.
Mõnesaja meetri kaugusel asus keskuse ladu. Tegemist on vana paberivabrikuga, mille korrused olid täis sealsest piirkonnast kogutud ajaloolisi ehitusdetaile. Neid oli ikka meeletult palju. Paistab, et sellises rikkamas riigis visatakse igasuguste süümepiinadeta minema meie mõistes pärleid. Ainuüksi uksi oli lattu kogutud viis tuhat. Ja mitte ainult selliseid "tavalisi" tahveluksi nagu meil, ikka korraliku puitdekooriga, kohati mosaiikklaasidega, täiskomplektis metallosadega. Uksedetailid - alates 18. sajandist pärit restaureeritud, täiskomplektsed (võtmetega) karplukud, hinged, lingid, lukukatted jne jne. See võttis ikka tõeliselt silme eest kirjuks. Edasi tuli riiulite kaupa meie mõistes üliluksuslikke vanu glasuurahjupotte, paar malmahju, meeletu kogus trepielemente ja mõned terved trepid jne. Ja kõik see on müügiks. Kui soovite ostate selliselt nagu nad kogutud on, kui soovite siis restaureeritakse asi teie jaoks. See kõik mõjus nagu lapsele kommipoes käimine. Kaasa võtta ei saanud ju midagi :) Samas - hinnad ei olnudki üle mõistuse kallid. Eestimaised restaureerijad leiaksid sealt kindlasti väärt vana materjali.
Laol oli ka teine osa, kus esemeid ei müüdud. Rariteetsemad asjad on nö muuseumieksponaatidena välja pandud. Muuhulgas oli seal üks 18. sajandi palkmaja ja jälle uksed, talad, stukid, katusekivid (näiteks klaaskatusekivid sh). Muidugi on nad seal ka 20 aastat tegutsenud, et nii kaugele jõuda, igatahes kena pilt oli silme ees, kuhu võiks ka siin liikuda. ARCHE projekt kestab 2012. aasta oktoobrini, selle aja jooksul loodame siis oma ladu ja ka muud tegevust tublisti edasi arendada. Tänu Järvamaa Vabatahtlike Keskusele on Tallinna 9 ja 11 keskuses pea iga päev vabatahtlikke tööl. Nii et asjad liiguvad kenasti. Ma arvan, et suvel võite vaatama tulla :)
Reisi lõpus käisime külas ka ühes teisel võimalikul partneril Leipzigis, nn Majavalvurite organisatsioonil. Asja mõte on lihtne - Leipzigis on kümneid tuhandeid arhitektuurimälestisi, neist lausa 2000 on tühjad ja lagunevad. Samas on linnas noori ja muidu aktiivseid inimesi, kes vajaksid oma ideede teostamiseks taskukohaseid ruume. MajaValvurid on need kaks poolt kokku viinud: teinud majaomanikega 5-7 aastaks lepingu, et nn loovad üürnikud remondivad hoone vastavalt oma võimalustele ja hakkavad selles tegutsema. Vastutasuks ei nõua omanik neilt üüri. Nii saavad majad hädapäraselt korda, st ei lagune enam edasi ning asustatud, mis samuti aitab neid säilitada. Kasu on kahepoolne. Leipzigis on sedasi kasutusse võetud 15 suurt maja ja soovijaid tuleb aina juurde. Allpool mõned pildid neist. Kui hästi läheb, siis alustame samasuguse tegevusega juba sügisel ka Paides, taas siis ühe partnerina ühes LDV programmis, kus vedajaks ongi Leipzigi MajaValvurid. Aga sellest on praegu veel vara lähemalt rääkida.
Üks viimaseid MajaValvurite maju. Mh on majas selline raamatupood, kus müüakse laste enda kirjutatud ja illustreeritud raamatuid
Trepikoda oli ka kenasti korda tehtud
Arvestades seda väikest meeleavaldust ukse kohal ja aknast paistnud punamusta lippu, võib arvata et üürnikud on sellised .. toredad vabad inimesed :)
Sama maja trepikoda alt üles
See oli esimene MV maja, praegu on ta programmist nö välja kasvanud (5a on möödas) aga omanik on maja andnud edasigi pea samadel eesmärkidel üürile (v.a. et seekord ka elamispindadeks)
Siin on muide MV-te kogukondlik linna-aiamaa, permakultuurne mõistagi.
Ühe teise MV-te maja trepikoda
Kel huvi MajaValvurite projekti vastu - kas üürnikuna või omanikuna, andke teada: rainer@weissenstein.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar