Reopalu

Paar mõtet ka Reopalu kohta. Vaatan jälle üht 1813. aasta Prääma alade kaarti (sama näeb ka vastavalt 1826. a kaardilt) ja näen paari huvitavat asja Paide linna läänepiiril (taas - kaardi suurendamiseks klikka sellel).

Esiteks, erinevalt teistest kaartidest on siin märgitud Reopalus kaks kõrtsi. On teada, et veel ühel vanal fotol on üles võetud enne Väätsa teele pööramist, põhja pool Paide-Türi teed vana kõrtsihoone. Kui tee on 1813. a kaardil samal kohal, siis seal on seda nimetatud Röa mõisa kõrtsiks. Kuid selle vastas, üle tee, lõuna pool, on veel üks kõrts. Ja seda on nimetatud Reopalu kõrtsiks, mis kuulub Kirna mõisale. Ilmselt kadus see Reopalu teeristist enne seda kunagist Röa mõisa kõrtsi, mida hiljem siis hakati nimetama Reopalu kõrtsiks.

Veidi Paide poole minnes, silla juures, on aga kaardil kiri: "4-rer Herren Mark". Huvitav märkus. Ma kipun arvama, et seal said kokku 4 "härra" piirid: Kirna, Röa ja Prääma mõisade ning Paide linna (mis varem, Rootsi ajal kuulus umbes 60 aastat ju - vaieldavalt muidugi, aga siiski - Mäo mõisale). Ma ei tea, kuidas teised selle tõlgiksid või tõlgendaksid? Paide-Mäo tee peal on muide kahes kohas märgitud "3-er Herren Mark" ja seal näivad kokku saavat Prääma, Mäo ja Paide piirid ning Prääma, Eivere ja Mäo piirid. Ja samadel kohtadel on 1826. a kaardil vastavalt "4 rer Antheit Mark" ja "3-er Güter Mark" - seega taaskord viide mõisatele.

Veel rohkem Paide piiridesse minnes nimetatakse veel "Aggusülla sauna" ja surnumatja maja. Viimane siis praeguselgi kalmistul, esimene ilmselt kusagil liiklusplatsi vastas üle tee.
Siinkohal palju tänu tõlkeabi eest Liivi Aarmale.

Aga Reopalu nime päritolu kohta tahaks ära märkida ühe huvitava teooria. Koosneb ta kahest osast: reo ja palu. "Palu" peaks tähendama peamiselt liivasel künkal asuvat männikut, "reo" aga teatavasti surnukeha. Ja teooria on see, et sel kohal (keskajal?) kas oli see surnud loomade mahaviskamise või lausa kurjategijate matmise või koguni hukkamise koht (Paide võllamägi, sest linnas ei sobinud hukata?). Mine tea. Keelemehe Peeter Pälli sõnul on koha rahvapärane hääldus Reepalu, ehkki algkuju on ikka Reopalu. Esialgu jääb niisiis ka see asi lahtiseks.

Siiski märgiks ära Liivi Aarma pakutud väga loogilise järelduse: reo tuleb sõnast Röa. Ja "palu" võib tähendada hoopis teed - Reopalu seega "tee Röale".