Wittensteen 1698

Ja nüüd siis Paide elanike andmed 17. saj lõpust. Aluseks on Paide linnaplaan aastast 1692 (EAA.1.2.C-IV-173, kaardi suurendamiseks tuleb sellel klikkida) ja 3. aprilli 1698. a protokoll (EAA.3.1.455d, tänud tõlke eest Liivi Aarmale ja Kalle Kroonile).

Protokollis puudub klassikaline krundinumeratsioon, selle asemel on nö tänavapõhised nimistud. Selle alusel olen kandnud andmed kaardile. Lugeda tuleks siis nii, et protokolli 1. nimistu 1. nimi on kaardil 1.1. jne. Lossialeviku krundid kannavad ees tähist L. Nii saab täieliku pildi kes ja kus elasid Paides 17. sajandi lõpus.

Mõned olulised nimed on minu poolt bolditud, minupoolsed märkused on hallis kirjas (sh mõned märkused puudutavad seda, mida on selle krundi kohta võimalik välja lugeda kaardilt - sinna on mingil ajal pliiatsiga märkuseid kirjutatud). Ühe krundi puhul (praegune K-Keskus) võib omanikku tuvastada kuni 1591. aastani.

Väljavõte Paide kohtu protokollist Paide linna ja lossialeviku kruntide, nende omanike ning lossialeviku kruntide ja majade hindamise asjus 1698.a.

Väljavõte Paide kohtu protokollist niihästi pärus- kui ordineeritud majaasemete ja kruntide asjus, nagu needsamad meie linnakeses ja lossialevikus esinevad, kõrge ülemusliku käsu ja kohtu korralduse kohaselt ette nähtud, 3. aprillil 1698.

Vastavalt Tema Kõrge krahvliku Ektsellentsi, härra kindralkuberneri väljastatud kohtukäsule, et üks täpne uuring meie Paide väikelinna kruntide asjus ette võtta tuleb, on sellele vastavalt kohus selle kuulekalt teadmiseks võtnud ja esitab järgmise kruntide ja omanike nimekirja, mis osaliselt nende esivanematelt alates ja kuni praeguse ajani vallatavad on:

(I nimistu)

Algus kiriku kõrval kuni Rüütli tn-ni

1) Õndsa Hans Negelin Noorema järel kirikule langenud krunt, on täis ehitatud. Õndsa Hans Negelini lesk esitas siinjuures ühe kohta õiendi lisas A, teise kohta, lisas B pole lisatud, kuna sellised vanad ehitised koos nende kruntidega neile kohtulikult identifitseeritavad pidid olema.
2) Kiriku taga on köstril üks kirikukrunt, on täis ehitatud.
3) Hr. Christopher Negelinil on kraavi ääres üks kitsekrunt ühe rehe ees seisnud, mis Hans Negelini õiendis lisades A ja B üleval ei seisa.
(kaardil: “Ch. Negelin”, mujal tekstis märgitud, et kuberneriproua on Negelini rehielamu maha kiskunud)
4) Õndsa Christian Raspiuse lesel on kraavi ääres üks väike rehekrunt, millel üks rehi seisab.
5) Hr. Johan Höppneril on kraavi ääres üks krunt, millel seisab üks rehi.
(vt 1756 kaarti – nr 17/116 – Posti 14, 16, kaardil Höppner)
6) Otto Surckenil on oja taga üks väike krunt, millel üks rehi seisab.
7) Hans Boesil on üks krunt, millele on pretendeerinud kõrgestisündinud kuberneriproua, tõestamatuse korral langeb kirikule.
8) Erich Linde, üks täiesehitatud kiriku krunt.

[Märkused: 1686 kuulus Ch. Negelinile rehielamu, mille oli 1682 Mäo mõisnik lasknud lammutada, nii et inimesed jäid lageda taeva alla.
1686 oli Johan Simsonil maja Rüütli tänaval (Veispak), viide Rüütli tänavale ei ole vist õige
1701 nimistus on kohtufoogt Johan Wrede
1701 nimistus vanem Johann Höppner (abiellus 1711 Ch. Kelchi tütre Dorothea Helenaga, Höppnerite perekonnaliin veel 1786. aastal – Gernet ütleb koguni et tema ajani (1885)
1696 sai Johan Höppner esimeseks Paide maksuvolinikuks]


(II nimistu)

Rüütli tänava algus

1) Matthias Stein, tema plats on kirikule langenud, kus seni on elanud Hindreich Straus.
(kaardil krundi allosas: Rälg – kraav?, kaardil Mathias Stein)
2) Friedrich Michelson, mõisaratsanik (hof-reuter: käskjalg?), tal on kaks krunti. Esimene neist on täis ehitatud, teine seisab tühjalt. Esimene on kuberneriprouale kuuluv, teisele on pretendeerinud Otto Sacken, nagu ka lisas C on näha.
(kaardil Friedrich Michelson, 2 platsi)
3) Reinhold Handwig, üks täisehitatud plats, mille peale kuberneripoual taotlus oli, kui ei ole tõestatav, langeb kirikule.
(kaardil Reinhold Handtwig)
4) Õndsa Hans Negelin Noorema päruskrunt, millel veel üks rehi seisab, ja see krunt on päruseliselt ja omandiliselt ostetud, nagu ostukiri õndsa Hans Negelini krundi kohta nr. 1 ja spetsifikatsiooni lisad A ja B näitavad.
5) Õndsa Peter Bratzi lesk, üks täis ehitatud krunt, kirikule kuuluv.
6) Johan Aurelius, üks tühi kirikule kuuluv krunt.
7) Hans Jacob Brasch, üks tühi kirikule kuuluv krunt.
8) Johan Suhr, üks täisehitatud päruskrunt ja päruslikult ostetud, nagu ka lisas D näha on.
9) Benedix Jürgensohn, üks täisehitatud krunt, kirikule kuuluv.
10) Caspar Weinberg, üks täisehitatud krunt, kirikule kuuluv.
11) Andreas Ehling, üks täisehitatud krunt, kirikule kuuluv.
12) Friedrich Michell, üks tühi krunt, kirikule (kuuluv).
13) Hans Henrich Manaske, üks täisehitatud krunt, kirikule kuuluv.
14) Johan Cron, üks täisehitatud krunt, kirikule kuuluv, millel asuva vana kokkuvarisenud maja ta hr. Johan Höpnerile 3 riigitaalri eest 1697. a. müüs ja ta sellest ajast peale kirikule tavalist koormist tasub.


(III nimistu)

Rüütli tänava lõpp.
Pika tänava algus linnakese lõunas, idapoolne tänava osa

1) Nils Martens, üks rehekrunt, kirikule kuuluv.
(kaardil krundi allosas Rälg – kraav?)
2) Hr. pastor Christian Kelch, kelle kirikule kuuluvale krundile nüüd oli maja ehitamist alustatud.
3) Friedrich Raspius, täis ehitatud krunt, kirikule kuuluv.
4) Berendt Johann Örtken, üks tühi krunt, kirikule kuuluv.
5) Schneider Jaack, üks krunt, mida taotlevad Johan Simpsoni (Simsohn) pärijad vastavalt lisale F.
6) Knut Sattler, tema krunt, millise on Otto Sürcken ostnud, päriluslikult vastavalt kubermangu käsule ja nende vahelisele ostukirjale, nagu ka lisas G näha on.
7) Rubert Stahlen, majaaseme on Johan Wrede ümber ehitanud, milline päriluslikult, Stahleni pärijate poolt ostetud oli, nagu ka juuresolevast lisast H näha.
8) Ambrosius Kreyer, täisehitatud majakrunt, kirikule kuuluv.
9) Ambrosius Kreyer, täisehitatud majakrunt, kirikule kuuluv.
10) Jochim Reuter, täisehitatud majakrunt, mis päriluslikult näha on, nagu lisas nr 5 näha on.
11) Erich Harra, täisehitatud majakrunt, millisele kuberneriproua pretendeerinud on, peab tõestatud olema.
12) Hans Caspar Trappe, üks tühi kirikuase.
13) Hans Caspar Trappe, üks täisehitatud majakrunt, mis Johann Simonsoni pärijatele kuuluv vastavalt pitsatiga kirjale, nagu lisast I näha.
14) Dettloff Winkelmann, üks täisehitatud krunt, mis Simsonile päriluslikult vastavalt pitsatiga kirjale, nagu lisast K on näha. (kaardil: Winkelmann)
15) Berend Brahm, kiriku majaase, kahepoolselt kuuluv, vastavalt juuresolevale lisale L. (kaardil: Kircheplatze)
16) Jobst Baumgarten, täisehitatud krunt, kirikule kuuluv. (kaardil: Kirchenplatz)
17) Magnus Johan Sürcken, täisehitatud majaplats, kirikule kuuluv.

Märkused: On teada, et rootsi ajal ehitasse Paidesse maja Liivimaa kroonika autor Christian Kelch (1657-1710) , kes teatavasti oli Järva-Jaani pastor. Rudolf von Winkler kirjutas sellest nii: “1693. aastal hakkas Kelch ehitama omaste jaoks Paidesse maja, mille ta järgmisel aastal “suure vaeva ja murega” sai katuse alla” (Ch. Kelch Liivimaa kroonika, lk 8). Kus see maja Paides asus, see ei ole kahjuks teada, tõenäoliselt see aga hävis 1703. aastal kui Vene väed linna maha põletasid. Huvitav on ka see, et Winkleri sõnul abiellus üks Kelchi tütardest Dorothea Helena 1711. aastal Johann Höppneriga.

Harra, Erich, teenis 1703.a. allohvitserina Järva jalaväerügemendis(maarügemendis)


(IV nimistu)

Pika tänava idapoolse osa lõpp kuni Rüütli tänavani
Pika tänava algus lõunas läänepoolne tänavakülg

1) Philiph Negelin, õndsalt isalt Hans Negelinilt, linnavanemalt päritud pärusrehe krunt, ühe tiigi ja humalaaiaga, vastavalt pitsatiga kirjale, nagu juuresolevast ostukirja koopiast lisades 1,2,3 ja 4 on näha.
2) Nils Martens, täisehitatud krunt, millele kuberneriproua on pretendeerinud, peab tõestatud olema.
3) Fromhold Hinn, üks tühi plats, millel pärus, vastavalt dokumendile lisas.
4) Christoph Negelin, täisehitatud majakrunt, on pärus vastavalt pitsatiga kirjale nagu seda ostukirja koopiast lisas nr. 1,2,3 ja 4 on näha.
5) Jacob Fischer, täisehitatud majakrunt, kirikule kuuluv.
6) Adolph Koch, üks päruskrunt, on täis ehitatud, nagu ka juurdekuuluvast dokumendist lisas C näha on.
7) Simon Rubertch, üks täis ehitatud kiriku krunt.
8) Peter Siven Flücke, üks hospidali paik, on täis ehitatud.
9) Philiph Negelin, omab täisehitatud krunti, millel pärus vastavalt pitsatiga kirjale, nagu see lisades nr. 1,2,3 ja 4 näha on. (kaardil Philipp Negelin)
10) Õnnis Hans Negelin Noorem, täisehitatud päruskrunt, millele kuberneriproua on pretendeerinud, peab tõestatud olema. (kaardil Hans Negelin)
11) Hans Hinrich Beck, üks täisehitatud kui ka üks tühi krunt millistel pärus vastavalt pitsatiga kirjale nagu ka lisast M on näha. (kaardil Heinrich Beek)
12) ja 13) Johan Wrede, on kaks päruskrunti, esimene täis ehitatud, teine seisab tühjalt, nagu ka juurdekuuluvast dokumendist lisas H on näha. (kaardil Wrede)
14) Johan Höppner, täisehitatud krunt, millel pärus ja sellesamale kuberneriproua pretendeerinud on, peab tõestatud olema.
15) Johan Höpner, täisehitatud päruskrunt, vastavalt ostukirjale ja väljavõttele Paide protokollist ja ka lisast N näha on.
16) Otto Sürcken, üks tühi päruskrunt vastavalt ostukirjale ja ka juurdekäivast lisast Q näha on, milline krunt kadunud Wartmanilt ja tema omakorda Marten Möllerilt saanud on.
17) Otto Sürcken, üks hospidali paik, on täis ehitatud.
18) Peter Köhnske, üks täisehitatud krunt millel pärus, nagu lisast C on näha.


(V nimistu)

Viljandi tn algus lossialevikust kraavini põhjast lõunasse

1) Peter Köhnsche, kirikule langenud krunt, millel seisab üks rehi.
2) Friedrich Michellsen, omab kahte tühja krunti, millistele kuberneriproua on pretendeerinud, peab tõestatud olema.
3) Üks tühi krunt, millel enne seda pastoraat on asunud, milline pastoril praegu kasutuses on.
4) Õndsa hr. pastor Rathfeldti lesk, omab kirikule langenud krunti, on täis ehitatud.
5) Hans Holstein, majaaseme on Jürgen Wrede ostnud vastavalt vanadele protokollidele aastatest 1591 ja 1642, nagu ka lisast R on näha. Hr. pastor Henrich Deglen protesteeris siinkohal edasi, nagu see lisast R näha on.
(1591 nimekirjas on Hans Holstein nr 46 all, 1642 nimekirjas on Jürgen Wrede ältesten, nimekirjas esimene)
6) Veel kaks tühja kirikule kuuluvat majaaset, millised praegu hr. pastoril korrapäraselt kasutada on.

Märkused: Pastoraat oli 1630 V-Aias, 1642 kiriku taga, 1650 Lai 1
1591 nimistus on Hans Holstein nr 46 – ainus lokaliseeritav maja asukoht ses nimistus


(VI nimistu)

Teisel pool tänavat idapool
1. Hans Heinrich Beek, üks väike rehikrunt
(kaardil Heinrich Beek)
2. Carl Matzsohn, täisehitatud kirikuplats

Meie linnakese kohta käivate kruntide lõpp.

Hr. pastor N. Ludwig on ühe lisa mõnede kruntide kohta praegu kohtule küll esitanud, kuid neid krunte meie protokollis leida ei ole.

4. aprillil on kohus koos olnud ja soovib vastavalt ülemuslikule käsule ühe juurdluse nende majade ja kruntide kohta toimetanud, millise uurimise juures on hr. inspektor Jobst Baumgarten oma armulise härruse nimel ette kanda, et selle juurdluse juures on kõik krundid ja majad, milliseid kõrgeauline kuberneriproua kuni praeguseni enda valduses on omanud, soovib kaasa tõmbamata jääda, kuna ta oma õigust ja selle kohaseid juurdekuuluvaid dokumente kuningliku kindralkuberneri enda ees esitada soovis.

Hr. Otto Surcken kui selles asjas oponeeriv pool protesteeris siinkohal, väites, et hr. Jobst Baumgarten siin mitte kohal ei pea viibima ilma et ülemusliku käsu kohaselt siin dokumente võrreldud poleks, ja kui tal Otto Surckeni dokumente on mõne krundi kohta, millistele kuberneriproua pretendeerinud on, siis palub ta sellised just siin esitada. Kui kuberneriproual peaks mingid dokumendid selle kohta olema, tuleks need vabalt asjakohases paigas esitada.

Hr. inspektor on veelkord palunud, et midagi tema kõrgeaulist härrust kahjustavat ette ei võetaks.

Lahknevus

Ehk küll hr. inspektor Jobst Baumgarten oma armulise härruse nimel on väitnud, et neid maju ja majakrunte, millistele praeguseni kuberneriproua pretendeerinud ja milliseid omanud on, selle kohtusessiooni ajal ette ei võetaks, mida aga ei leita õige olevat, kuna kohtu ülemusliku käsu kohaselt tuleb kõik igakülgselt läbi uurida ja et kas kõrgeaulisel kuberneriproual siin mingit õigust võib olla, siis peab ta seda siin asjakohases paigas näidata laskma. Mis puutub
annetatud lossialevikku, siis peab see samasuguses ulatuses läbi uuritud olema. Kuna esitatud käsk iseäranis annetatud majade ja kruntide kohta käib, siis peab meie teadaanne samavõrd ka nende kohta käima ja neid sisaldama ja ära hinnatud olema, ja et seejuures kohus midagi erapoolikult ei langetaks. Kuna aga lossialevik on meie linnakesest eraldatud, siis on ärahindamine, kuna kõrgeauline kuberneriproua nii tahab, siinkohal edaspidiseks edasi lükatud.

5. aprillil oli ette võetud lossialevikus asuvate majade ja kruntide järgiuurimine ja ärahindamine.

(Lossialevik – L)

1) Gottfried Andres Salomon, täisehitatud majaplats, millel asub üks vana elumaja, üks vana rehi ja kokkuvarisenud tall, mis kokku 35 riigitaalri peale ära hinnatud sai.
(kaardil Gottfried Andreas Salomon)
2) Salomoni vastas üle linnasulase (kohtuteener) vana elumaja on 4 riigitaalri peale rehkendatud.
3) Mäe peal asub õndsa pastor Johann Gruno kivimaja, kus varem ei ole majaaset olnud,
on 50 riigitaalri peale arvestatud, ja praegu on elama sinna pandud 5 nii isa kui ema poolt hüljatud orbu.
(kaardil: cantor ehk köster, selle kohal olev krunt: Reinhold Palmi lesk)
4) Kõrtsmik Thomase, tema vana rehi on 3 riigitaalri peale arvestatud.
5) Jürgen Schusteri kaks krunti, neist ühel asub vana kokkuvarisenud maja, on koos krundiga 18 riigitaalri peale arvestatud.
6) Üks kahest asemest koosnev täisehitatud pastoraat.
kaardil pastoraat, selle kohal krunt: põllud
7) Kõrtsmik Thomas, kaks krunti, neist ühel seisab üks vana kokkuvarisenud kõrts.

Siinkohal kaebas hr. inspektor veelkord nii nagu esimeselgi korral ja protesteeris valjult taas sellise uurimise üle, väites, et need krundid hoopis kuninglikule komisjonile tuleb esitada, samuti needsamad olevat osaliselt kuningliku tulu alla allutatud. Selliste asjaolude juures oli aga uurimist jätkatud.

8) Johan Taube, üks krunt, millel seisab üks vana ja väga heas korras maja, on koos krundiga 12 riigitaalri peale hinnatud.
9) Üks krunt, millel seisab koolimaja.
10) Mölder Tönno, omab nelja krunti, neist ühel elab ta ise, kolm tükki on tühjad, aga neid kasutab ta oma põldudena.

Lossialeviku lõpp.

Mis puutub esitatud ja niinimetatud kirikukruntidesse, siis on need kuuluvad kõrge ülemusliku korralduse kohaselt kiriku juurde, eriti kui taotletud kruntidele ühtegi pärijat ei ole olnud, samuti pidades silmas, et vaene kirik ja koos sellega ka pastor on suutmatu ja kihelkond on liiga väike, et ta sealt endale ülalpidamist saaks hankida. Ja annab üks selline täisehitatud ase igaastaselt 16 valget rundstükki, üks tühi aga 16 rundstükki, üks rehease 8 rundstükki.

Me anname ka siinkohal kõigealandlikumalt teada meie linnakese igaastase maksukoormuse, ja nimelt maa-rahaks makstakse 49 riigitaalrit, pastori eest 24 riigitaalrit, koolmeistri eest 8 riigitaalrit, köstri eest 6 riigitaalrit, peale selle mitmete teede ja sildade korrashoiuks.

Nagu me ainult kõrget ülemuslikku korraldust järgida ja täita tahame, nii toetume siin ka kõige alandlikuimalt suureväelisema, kõige armulisima, kõrgeimalt õndsa kuningas Karli antud privileegidele ja tema kõige õndsamate eelkäijate poolt meile antud vabaduste kinnitustele, nagu ka dokumentidest 1,2 ja 5 näha on, meid ka igal ajal edaspidi kaitstes ja hoides, kus me igal ajal kõige alandlikuimalt Tema Kuningliku Majesteedi truudeks, kuulekateks ja kõige alandlikuimateks sulasteks oleme ja jääme,

Johan Wrede, kohtufoogt.
Christoffer Negelin, vanem
Johan Höpner, vanem
Hans Hinrich Beck vanem
Johann Suhr, vanem

Concordantiam Exactq Testis

Johann Caspar Trappe, kiriku eestseisja.