
Eile käisin Paide KK-s maavanema ja JOLi juhatuse esimehe vastuvõtul, õigemini lihtsal kontserdil. Kõned oli tõsised ja kontsert päris tore, ehkki vahepeal tekkis mulje, et elame mereäärses maakonnas, sest enamik laule, tantse või taustahelisid olid just sellised. Aga ma ei nori, ma saan aru, et see ei ole Järva MK vaid EV aastapäev. Tõesti tore kontsert oli, väga hea korraldus, kiiduväärne türikate panus on see, millest ei saa kindlasti mööda minna. Inimesi oli ilmselgelt vähem, kui kutsutud. Ei tea, kas asi selles, et süüa ega tantsu ei pakutud või pagan teab milles. Päris nõus ei ole ma ka JT kõikekiruvate kommentaatoritega, kelle arvates oli kohal ainult vana parteieliit. Ei olnud, oli ka noori, ehkki mitte valdavalt.
Teine huvipakkuv eripära oli tänane paraad ja vastuvõtt Narvas ja Jõhvis. Ikkagi vastuoluline koht. Ei otsi ma konflikte ega intriige, ent selge vastuseta situatsioonid on köitvamad küll. Mõtlema jäin aga õigukantsleri kommentaari peale, mis puudutas hiljutist Riigikohtu otsust seoses Riigikogu palkadega. Et otsus on vastuolus EV PS-ga ses osas, et sisuliselt (taas)kehtestaks meil justnagu seisused. Ja selles vallas Presidendi kõne ohtudest demokraatiale kasvava poliitilise populismi tingimustes. Mind lihtsalt huvitab, kuidas TEGELIKULT mõeldakse see vastuolu kõrvaldada. On selge, et meil on seisused (teine asi on muidugi see, kas neid peab seadustama, kasvõi kaudselt) ja on selge, et demokraatliku mehhanismi toimimiseks peavad nood seisused praktiseerima populismi. No kuidas sa saad lasta end valida massil, kes ei mõika tuhkagi majanduse (rääkimata keerukamatest valdkondadest) tegelikest mehhanismidest ilma, et sa ei apelleeriks neile arusaadavatele tunnetele ja "lahendustele"- see on vältimatult populism. Ja kui sa ei taha sellega kaasa minna, vaid ajada oma "elitaarset" ehkki tegelike põhjuste ja mehhanismidega enam kokkupuudet omavat joont, siis on see paratamult sisuliselt omamoodi seisusliku korra põlistamine. Põhjus, miks ma selles poliitikavõõras blogis seda räägin, on ikka too baltisaksluse teema. Meie arusaam kultuurist on selle seisusliku kultuurikeskkonna jäljendamine. Mõneti põhjendatult, sest see toimis. Osalt palju paremini kui järgnenud maarahva oma. Kasvõi Paidegi - linna areng (mitmes mõttes) peatus oluliselt pärast siinsete sakslaste minemakihutamist või äralaskmist. See on fakt, meeldib see meile või mitte. Lihtsalt, huvitav oleks teada, kas 91 aastat tagasi silmas peetud ideaalid on tõesti võimatud selles maal?
Võibolla on alternatiive? Tulemas on Minu Eesti üritused. See on elitaarsest ja populistlikust poliitikast (vabandust, tean küll et liialdan pisut) kõrvalseisev, kodanikualgatusel põhinev (jälle too linnakogukonna teema natuke). Ma ei usu, et see peaks olema revolutsioonine, st midagi (võimu) üle võtma. Vastupidi, ta ei peaks seda tegema. Loodan siiralt, et see ettevõtmine ei ole kuidagi orienteeritud eesootavatele valimistele ja suudab neid ka eemal hoida. Elu on võimalik edasi viia ka võimul olemata. Tehes igaüks lihtsalt oma osa. Oluline on aru saada ja kokku leppida, mis see osa on.
Niipalju siis lubasin endale sellist teemat. Järgmine postitus peaks aga tulema rootsiaegse Wittensteeni teemaline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar