Vanalinna Atlas

Üks projekt, mis ilmselt jääb mõneks ajaks praegusesse poolikusse seisu on nn Vanalinna Atlas. Sedasi olen hakanud nimetama plaani, mis hõlmab põhimõtteliselt kogu Paide vanalinna hoonestuse kohta teabe kogumist ja süstematiseerimist. Koosnema peaks see kolmest osast.

Esimene on ajalooline: vanalinna hoonete omanike andmed, majade ajaloolised projektid, plaanid, fotod jms, mille juurde peaksid kuuluma ka ajaloolised kaardid ja linnaplaanid.
Teine oleks sisuliselt vanalinna hoonete inventariseerimine ehk praeguse olukorra fikseerimine.
Kolmas oleks tulevikku suunatud: muinsuskaitselised soovitused hoonete renoveerimiseks, sh muinsuskaitse eritingimused, mingitele hoonegruppidele ettenähtud värvi- jms lahendused (tulenevalt muinsuskaitseala või miljööväärtusliku ehitusala nõuetest). Kokku peakski tulema Vanalinna Atlas, kus iga vanalinna maja kohta teave minevikust tulevikku. Kõik, mida peaks vajama praegune või potentsiaalne majaomanik, kes tahab teada temale kuuluva kinnisvara väärtust ning seda, mida on lubatud või parim ette võtta oma maja korrashoidmiseks.

Teise osa ehk inventariseerimine on PLV tellimusel tegelikult hiljuti ära tehtud, sõltumata minu Vanalinna Atlase plaanist. Mina olen üritanud tegeleda esimese, ajaloolise osaga. Enam kui aasta tagasi teavitasin W veebis selle teatud staadiumis valmimisest. Hetkel on ajaloolised andmed olemas lihtsa tabeli kujul, kus on tänapäevase maja aadressiga samal real hoone varasemad krundinumbrid (mis on mitmeid kordi muutunud), andmed omanike ja osalt ka hoone ehitamise või ümberehitamise kohta. Tabelis on praegu kõik vanalinna majad. Osalt on valmis ka nn b-osa, mis koosneb iga maja kohta koostatud ajaloolisest toimikust. Praeguseks olen jõudnud selliseid teha ainult 10. Seal on lisaks tabelis toodud tekstiandmetele ka kaardid, majaplaanid, detailsemad andmed hoone kohta varasematel aegadel, fotod jne. Nagu öeldud, kõik on praegu nö mustandi vormis, kuid sellegipoolest kasutatav ja abiks mitmeks puhuks. Eelkõige ongi kogu see andmebaas kasvanud välja mu enda vajadustest.

Nimelt, 2004. a aprillis (ehk siis mõni kuu pärast W tegevusega alustamist) põrkasin ma C.H.Hesse maja asukoha otsinguil kokku tõsiasjaga, et mitte kellelgi pole aimugi, kuidas kokku viia vanu krundinumbreid tänapäevaste aadressidega. Lihtsalt, mitte keegi ei olnud sellega tegelenud. Puudus ülevaade, millal millised krundinumbrid kasutusel olid, kuidas need muutusid ja kuidas need olemasolevate ajalooliste kaartidega kokku viia. Järvamaa Muuseumist sain 1902. a Paide Teataja numbrid, kus oli süstematiseeritud andmed, mida praegu võib majatoimikute kaupa leida Ajalooarhiivist. Ajaloolasest apteekri Brasche toimetatud ajalehes olid samade andmete põhjal ära nimetatud majaomanikud valdavalt alates 18. saj teisest poolest kuni 1902. aastani. Mõistagi oli aluseks 1902. aastal kehtinud krundinumeratsioon. Probleem oli aga selles, et puudus sama numeratsiooni kajastav linnaplaan. Siit tuli hakata siis kuidagi tööga pihta. Algus oli küll väga raske, sest puudus ka ülevaade selle kohta, milliseid andmeid üldse otsida.

Peab ütlema, et Hesse maja puhul sattusid kätte esmalt nö kaudsed tõendid ja nendenegi jõudsin ma võimalikest kõige keerulisemat teed pidi, ent pärast asja mitmekordset kontrollimist selgus, et olen siiski õigel teel. Nimelt, taas Järvamaa Muuseumis on olemas 1937. aastast pärinevad kinnisvara teadaannete lehed. Neil lehtedel oli nimetatud peale tolleaegse aadressi ka 1902 kehtinud krundinumber (Hesse puhul 28). Kuid lisaks oli keegi neile lehtedele kirjutanud hariliku pliiatsiga ka nn kinnistunumbrid 1937. a seisuga ja õnneks on olemas samast perioodist linnaplaan, mille abil sai seega maja asukoha lokaliseerida. Kuid see oli väga raske ja segane tee.

Aja jooksul hakkas asi aga aina selgemaks saada. Esmalt sain 2005. aastal Ajalooarhiivist 1785. a linnaplaanid (neid on seal kolm üksteisest veidi erinevat). Neil ei ole küll märgitud 1902. a kehtinud krundinumbreid, vaid varasemaid numbrid ent neil kaartidel on märgitud ka krundiomanikud. 1902. a Paide Teataja nimetab majaomanikke kuni valdavalt 1785. aastani välja. Seega tuli hakata omanikke ja nende põhjal krundinumbreid kokku viima. See andis juba 2006. aastal esimese tabeli. Aja jooksul tuli juurde ka väga kena 1848. a kaart, mis on viimane kus kajastatud ka 1785. a kaardil märgitud krundinumbrid.

Järgmine etapp näitas koostatud tabeli õigsust, korrigeerida tuli ainult paari nime ja krunti. Nimelt, Valev Väljaots Järvamaa Muuseumist teatas, et kunagise tuntud kartograaf Moritz Gnadebergi järeltulijad otsivad tema kunagist elukohta Paides. Saime koha enamvähem kindlaks teha kogutud andmete abil, ent oluline oli see, et neil inimestel oli näidata ette üks koopia Ajalooarhiivist, mis oli tehtud ühest vanast käsikirjalisest venekeelsest tabelist, milles olid kõrvuti märgitud vanad (kuni 1848) ja uued (pärast 1848 kuni vähemalt 1913) kasutatud krundinumbrid. Ehkki keegi ei teadnud selle dokumendi arhiiviviidet, leidsin pärast mitmeid otsinguid leidsin selle (nagu selgus 1863. aastast) ja teised sarnased tabelid Ajalooarhiivist üles ja trükkisin ümber praegusesse tabelisse.

Kõige viimaks õnnestus puhtjuhuslikult leida Ajalooarhiivist ka tollesama Moritz Gnadebergi poolt 1854. aastal koostatud imeilus Paide linnaplaan, kuhu olid märgitud peale juba nn uued krundinumbrid ehk siis need, mis on kasutusel nii 1902. a PT-s kui 1913. a aadressraamatus (muide kõik nimetatud kaardid on nüüd ka Ajalooarhiivi kaardiregistris vaadatavad, kuna tellisin nende skanneerimise, u 1000 kr läks maksma).

Tabelisse on tulnud lisa veel 2008. a lõpus. Ma olin varem omale hankinud Ajalooarhiivist 1692. a Paide linnaplaani. Väga kena kaart, Waxelbergi omast erineb selle poolest, et peale on märgitud ka hooneid (küll ainult osaliselt) ja ka mingid krundinumbrid. Kahjuks ei leidnud ma aga kaardile vastavat krundinumeratsiooni. Hiljem võttis minuga ühendus Liivi Aarma, kes kirjutas "Järvamaa 2"-le üht osa. Tema saatis mulle väljavõtte ühest protokollist, mida alguses ei osanud täpselt dateerida. Läbi mitmete katsete õnnestus lõpuks mul siiski Ajalooarhiivist saada selle protokolli mitu eri koopiat. Selgus, et tegu on 1698. a kodanike nimistuga, kus küll ei kasutata sellist krundinumeratsiooni nagu 1692. a kaardil, kuid krundiomanikke oli siiski võimalik kaardile paigutada (sellest mõni teine kord lähemalt). Nii tulidki välja nii Kelchi kui Negelini majade asukohad. Hiljem tuli välja ka üks 1748. a protokoll, mis oli kokku viidav ühe 1739. a kaardiga. Nende andmete tulemusel sai tabelis viidud andmeid tagasi 1690-tesse ja ühe krundi (praegune K-Keskus) puhul koguni 1591. aastasse.

Ja ongi vist kõik. Nüüd tuleks asjaga edasi minna. Leida Ajalooarhiivist nii palju kui on Paide majade vanu plaane ja projekte (need on seal süstematiseerimata praegu), teha põhjalikumad ümberkirjutised Ajalooarhiivis asuvatest majade toimikutest (tänu tabelile saab nüüd toimikuid otsida ka tänapäevastest aadressidest lähtuvalt) ning jätkata nn b-osa ehk Atlase ajaloolise osa majatoimikute koostamist. Viitsiks keegi selle (loomulikult jätkuvalt tasuta ja omal kulul) ette võtta? No ma arvasingi, et ei viitsi :) Seega jääb ettevõtmine praegu veidi seisma. Siiski, nagu ütlesin - kel iganes vanalinnas maja on ja soovib ka teada selle maja andmeid - andmebaas on põhimõtteliselt olemas.