Hääd asjad

Täna oli mu meelest läbinisti positiivne päev siin Paides. Esiteks üllitati täna koguteose "Järvamaa" teine osa. Henn Sokk, kes on linna ajaloo uurimisel juba aastaid suurt tööd teinud, on olnud siin kohapeal selle projekti vedaja. Raamat on mu arust suurepärane, nagu 1. osagi. Kokku on võetud palju ja huvitavat, väga palju loomulikult ka Paide linna ajaloost. On detaile, mida pole iial kusagil mujal avaldatud ja mis põhiline - teavet on palju, kvaliteetset ja kompaktselt. Paksud raamatud mõlemad ning kolmas on veel sel aastal tulemas. Soovitan! Leidsin ka enda sellest raamatust (mis ei pea ilmestama muidugi eelnevat kiidulaulu). Peale W mainimise oli seal midagi, mille ma ise olin täiesti unustanud. On peetud vajalikuks ära mainida, et 1985. aastal toimus pioneeridemajas (Posti 12) "kõigi rajooni arteklaste kokkutulek", kus väidetavalt ka mina mälestusi jagasin. Päris naljakas, ma tõesti ise ei mäleta sellest tuhkagi. Artekis ma tõesti käisin, kuigi mul pole aimugi, milliste (olematute) saavutuste eest mind sinna sokutati. Olime seal kõige vanem rühm, 8. klassis vist juba, kestis see lõbu kaks kuud - august kuni septembri lõpp ja oli tõesti väga lõbus, selline pullitegemise aeg. Ja võimas loodus muidugi. Aga see selleks.

Vahepeal sain kätte "Raekoja Ajalooõhtu" plakatid, mis tänu Juhani pildile näevad imekenad välja. Avastasin, kui odavalt Kumast plakateid saab ja aeg on näidanud, et igasugusest paber- ja ränipõhisest meediast (mida ei ole küll ka seekord kõrvale jäetud) on plakati lihtlabane plangule naelutamine märgatavalt efektiivsem siinses elukeskkonnas. Mis paneb mind taas imestama asjaolu üle, et endiselt ei ole superrenoveerimise üleelanud raekoja lähedale püsti pandud normaalset teadetetahvlit, kus saaks soliidselt klaasi all kajastada nii kultuurisündmusi, kui kasvõi näiteks mõne detail- või teemaplaneeringuga seonduvat, millise teabe mugavale kättesaamisele linnakodanikel kahtlemata õigus on. Igatahes, linna peal on nüüd üleval lausa 6 selle ürituse plakatit. Näis, kas aitab.

Teine kuidagi eriliselt positiivne suursündmus oli Paide Spordihalli avamine, eriti arvestades Veerpalu teemakohast, naljaka põhjalaspordi tipptegu (pilt: Järva Teataja). Paide.ee-s on spordihalli tituleeritud lausa sajandi ehitiseks. Irvahmabad ei saa jätta muidugi märkimata, et võibolla tuleb meil tõesti terve sajand seda kolakat kinni plekkida aga ma söandaks siiski loota, et selle sajandi jooksul kerkib siia ikka midagi veel ja loodetavasti ikka veelgi olulisemat. Vaatama hoone suht segasele väljanägemisele (Türi poolt tulles näeb välja nagu gigantne mutimullahunnik, keskväljaku poolt jälle nagu jookseks ninapidi vastu ilmatut peeglit) ja veidi kaheldavale asukohale (ruumi võiks rohkem olla) - mis ei ole tegelikult üldse NII olulised asjad - on tehtud üks üle pika aja vist positiivsemaid tegusid. Olemata mingi eriline spordisõber, pean ma seda jah ausalt tunnistama. Oleks nagu sattunud mingisse teise linna, või pigem paralleel-universumi. Inimesed kõik nagu samad, linn oli vist ka ikka seesama Paide aga õhkkond, ürituse kvaliteet, meeleolud, saali teostus ise - see ületas vähemalt minu jaoks absoluutselt kõik, mida ma siin linnas iial kogenud olen. Ja ainult positiivses mõttes. See oli tõeline pidu. Ülekohtune oleks kellel iganes mida iganes vigiseda. Tõeliselt värske asi, mis justnagu päästis paidelased valla, elama. Tundma oma linnast mõnu. Selline tafitšukilaadne kallistamismeeleolu. Ja sealt contra luulelõiku meenutades: "ükskõik, kui palju sa ka ringi ei taidle, su südameks jääb ikka Paide". No loodetavasti jääb see püsima. Peaks nüüd ka rahulikematel aegadel leidma aega PSHst läbi astuda ja end veidi kurssi viima, mismoodi seda imelooma nüüd ise tarbima hakata.

Nii et kena päev. Ja heameel on mul ka selle üle, et nüüd on mul jälle aega ohjeldamatult lugeda.