Teatavasti on "Liivimaa kroonika" autor, Christian Kelch ((1657-1710), iseenesest Järva-Jaani pastor, omanud kinnisvara ka Paides. Eesti Ajalooarhiivi poolt aastal 2004 välja antud raamatus “Christian Kelch, Liivimaa kroonika” (tõlkinud ja eessõna kirjutanud Ivar Leimus) on lk 8 tsiteeritud Rudolf von Winklerit, kes kirjutas:
“1693. aastal hakkas Kelch ehitama omaste jaoks Paidesse maja, mille ta järgmisel aastal “suure vaeva ja murega” sai katuse alla”.
Huvitav on ka see, et Winkleri sõnul abiellus üks Kelchi tütardest Dorothea Helena 1711. aastal Johann Höppneriga. 1701. a Paide linnakodanike nimistus on ühe oldermanina nimetatud Johan Höppnerit.
Seni ei ole aga keegi teadnud, kuhu ikkagi Kelch Paides maja ehitas.
Raamatuajaloolaselt, dotsent Liivi Aarmalt sain mõni aeg tagasi väljavõtteid ja tõlkeid ühes
t protokollist, mis sisaldas Paide linnakodanike nimistut, sh Kelchi nime. Hiljem, hankides Ajalooarhiivist sama protokolli mitmeid koopiaid ja saades dokumendist täieliku tõlke (nii Liivi Aarmalt kui Kalle Kroonilt), selgus, et tegu on 3. aprillil 1698. a koostatud protokolliga (EAA.3.1.455d; foto Ajalooarhiivist), mis sisaldab andmeid Paide kruntide kohta, märkides ära nende omanikud, samuti kruntide üle käivad vaidlused (vaieldi peamiselt ikka Mäo mõisaga, protokollis märgitult "kuberneriproua" ehk mõisaproua von Ferseniga).Selgus, et tegu on äärmiselt huvitava materjaliga, sest olemas on ka 1692. a Paide linnaplaan (EAA.1.2.C-IV-173; foto Ajalooarhiivist), kuhu on kohati kunagi pliiatsiga märgitud isegi nimetatud protokollis kajastatud nimesid. Seega tekkis võimalus viia rootsiaegsed krundid kokku tolleaegsete nimedega, majaomanikega. Protokollist nähtub mh k
us omas krunte üks Paide oldermanidest, Christopher Negelin ja tema teised pereliikmed, samuti eelnimetatud Johann Höppner ja muud huvitavat.Protokoll on üles ehitatud selliselt, et iga tänavaga algab uus numeratsioon. Ses mõttes nn kolmas nimistu on pealkirjastatud "Rüütli tänava lõpp. Pika tänava algus linnakese lõunas, idapoolne tänava osa". Kaardiga võrreldes on selge, et nimistu algab Pika tänava lõpust, lõunaotsast, liikudes kuni Keskväljaku majadeni välja. Selles nimistus leidubki viide Kelchile:
"2) Hr. pastor Christian Kelch , millisele kirikule kuuluvale krundile nüüd oli maja ehitamist alustatud".
Kelchi maja on seega Pikal tänaval, selle lõunatipust lugedes teine krunt. Ehkki 1698 pro
tokoll ütleb, et maja ehitamist on nüüd alustatud ja Winkler kirjutas, et 1693 oli maja saanud "katuse alla", ei ole need väited ilmselt omavahel vastuolus: 1693 oli küll katus peale saadud, kuid ilmselt polnud maja ka veel 1698 päris valmis saanud.Võrreldes nüüd neid protokollikirjeid kaardiga, tuleb järeldada, et Kelchi krunt asus praeguse Pikk 36-42A kruntide alal. Täpset asukohta ei saa ilmselt kindlaks määrata, umbkaudset võib näidata kaardil selliselt nagu kõrvalt näha (punane ring kaardil). Ehkki kiusatus oleks Kelchi majana määrata ringi allosas märgitud maja (see kollane "ümbrik" - kaardil on märgitud üksnes kirikule kuuluvad majad), ei saa siiski kahjuks nii kindlalt osundada. On olemas veel üks nimistu, mis on koostatud 28. septembril 1748. a protokolli vormis ja millele on olemas ka sama numeratsiooni kandev kaart 1739. aastast. Ka seal on nimetatud Kelchi krunti (seal kannab ta numbrit 29) ning kaardi kohaselt asus krunt just nii suurel alal, kui 1692. a kaardil olen punase ringiga hõlmanud. Muidugi tuleb märkida, et suure tõenäosusega hävis maja 1703. aastal, kui Vene ratsavägi linna maha põletas.
Seega on Kelchi maja asukoht (küll suht suures ulatuses) nüüd õnnestunud välja selgitada. Kunagi ehk õnnestub see kuidagi ka ära märgistada aga kiiret pole, võibolla koguneb aja jooksul veel täpsemaid andmeid.
Aga protokollidest ja kaartidelt saabki muudki huvitavat välja lugeda. Kunagi edaspidi siis neist muudest asjust.
Lõppu aga veel viidatud 1748 ja 1739. a andmed:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar