1291

Eile lõi mul lambike põlema. Paide sai teatavasti omale linnaõigused 30. septembril 1291. See linnaõigus, mis Wittensteinile anti, oli nn Riia linnaõigus. Just enne seda sündmust, 1290-tel kirjutati Riia linnaõigus ümber. Kui varem oli tegu ilmselt peamiselt nö tavaõigusele tugineva normistikuga, siis nüüd võeti aluseks Hamburgi linnaõigus (kui nn emalinna oma). Siit alates saigi Riia/Hamburgi linnaõigus aluseks vanal Liivimaal asutatud linnadele (v.a. Tallinna ja Rakvere, kus kehtis Taani kombe järgi Lüübeki linnaõigus). Lugedes mõningaid tolle Riia/Hambrugi linnaõiguse sätteid, selgub ka, miks Paide sai omale õigused just ülelnimetatud kuupäeval.

Nimelt, Riia/Hamburgi linnaõiguse kohaselt tuli igal aastal valida raad (st kui oli vakantseid kohti tekkinud, mis tuli täita) esimesel pühapäeval peale mihklipäeva. Mihklipäev on teatavasti 29. septembril. Aastal 1291 (julianuse kalendri järgi mõistagi) oli 29. september laupäev. Seega esimene pühapäev peale mihklipäeva oligi toosama 30. september. Järelikult ei olnud linnaõiguse annetamine toimunud sugugi juhuslikul päeval - just sel päeval tuli saadud privileegide järgi valida vastsele linnale ka raad. Ilmselt toimuski kõik suure pidulikkusega. Orduvennad eesotsas Järva foogt Brunoga andsid Paide kindluses privileegid koos kinnistuskirjaga pidulikult linna esindajatele üle, ilmselt toimus ka lossikirikus kiriklik talitus. Sealsamas valiti ilmselt siis ka värske raad. Ehkki Riia/Hamburgi linnaõigus anti Paidele redigeeritud kujul, võib arvata, et raad oli siiski tavapärane: kaks (võibolla alguses ka üks) bürgermeistrit, lisaks veel kuni neli raeliiget (nende hulgas ordu esindajana ka linna- ehk kohtufoogt). Võimalik, et miskit pidulikku toimus ka linnakirikus, kui see juba olemas oli. Muide, Villu Kadakase suviste tööde tulemusel järeldati, et enne keskaegset kirikut (mis asus täpselt samas kohas, kus praegune), oli umbes samal kohal veel mingi varasem ehitis, tõenäoliselt siis kõige esimene kirik, millest oli alles paar suurtest maakividest vundamendijäänust. Nende tööde käigus kirikus tuli välja ka vist Paide vanem leid - "mõnes vendi linnade (Põhja-Saksa hansalinnad) hulka kuuluvas keskuses vermitud brakteaat 14.sajandist" nagu seda VK oma töös kajastab.

Aga aja jooksul ehitati linna ka raekoda, mis usutavasti oli sama koha peal, kus praegunegi. Vähemalt sellise mulje jätavad 17. saj alguse gravüürid, kus turuplatsi lõunaküljel asub üks kõrge ja teistest mahukam viilkatusega hoone, mille ümber on kobaras teisi väiksemaid (vaekoda, kauplused, abihooned?). Muide, mitte sugugi igal linnal Liivimaal ei olnud oma raekoda (näiteks Haapsalul). Raekoja olemasolu Paides (mida kinnitab 1591. a inkvisitsiooniakt) näitab, et Paide raad oli küllalt iseseisev ja tugev. Ka rahaliselt pidi linnake olema üsna jõukas, kui näiteks mõelda sellele, et vana Liivimaa käsknikest edastas ordule suurimat maksutulu just Järva foogt (milline ametikoht koos Tallinna komtuuriga oli üks olulisemaid ordus) - suurematki kui Tallinna komtuur.

Aga see selleks. Oluline arusaam mu jaoks oli see, et 30. september ei olnud 1291. aastal valitud mitte juhuslikult privileegide üleandmise päevaks.