MinuEesti ja Mühlenhausen

Nagu varemgi (ja tegelikult nii nagu miskipärast ka muudes blogides), on ka sel sissekandel kaksipealekiri. Ei teagi, miks see just niimoodi välja kukub.

Eile käisin ära MinuEesti proovitalgutel. Peamiselt ikka seepärast, et olles Paide mõttekoja vanem, tahaks omada juba enne 1. maid korralikku arusaama toimuma hakkavast. Avatud ruumi formaat on mulle varemgi olnud tuttav. Peab ausalt tunnistama, et ma olen ses osas olnud alati pisut skeptiline, aga see skeptitsism võib tuleneda lihtsalt mu ametist ja pagan veel teab millest tulenevast üleküllastumisest igasugustest reeglitest või rollimängudest. Ei tea, miks, aga ma ei ole suuteline end sundima lugema ei igasuguseid juhtimis- ega kommunikatsiooni- või organisatsiooniteooriaid. Samas olen märganud, et kui ajada asja hingega ja eesmärgiks võtta midagi sisulist ära teha, siis saavad nondes tarkades raamatutes pikalt kirjeldatud teooriaid ja sammud kuidagi ise ja loomulikult täidetud. Nii on ka nende mõttetalgutega. Ma tõesti ei tea, milline saab olema nende praktiline tulem, st mida ja kas üldse seal välja käidud ideedega peale hakatakse. Sest on neid ju täiega seinast seina. Ülifilosoofilisi ja vaat et kohati esoteerilisigi aga sekka õnneks ka väga praktilisi ja elulähedasi. Kuid mu jaoks on kogu sel üritusel hoopis teine tähendus. Inimesed õpivad koos asju arutama, õpivad ka üksteist tundma. Teevad kindla peale seejuures hunniku vigu ja räägivad kõrvadele valusat jamagi, kuid siiski - üks oluline eluvõimelise kodanikualgatuse alustalasid saab ära proovitud. Ehk tekib sellest poliitikavälise ühiskonnateadliku tsiviliseeritud arutlusoskuse alge.

Aga jah, ME proovitalgud õnnestusid. Asi toimib ja asjal on tõepoolest mõtet. Ma usun, et ma ei tee suurt pattu, et tekitan ME-ga seotud, eelkõige paideteemalise väikese arutelukeskkonna ka võrku. Lihtsalt, näha on, et heaks õnnestumiseks on vaja head eeltööd. Valitud peavad saama teemad, milles tõepoolest osatakse ja tahetakse kaasa rääkida. Lisaks on sama oluline teemade all nn alateemade üle mõtisklemine. Ja korralduslikust poolest: palun, kes tahaks osaleda talgujuhi rollis, andke sellest ME-le teada (aprillis tehaks talgujuhtidele ka kolm koolitust). Aga sama oluline on, tekiksid ka head vestlusteemade juhid (nemad ei pea küll kusagil registeeruma).

Nii. Lõppu siis ka lubatud Mühlenhausenist. Tegu on arhitektiga, kelle poolt 19. saj keskel projekteeritud sammasportikused ehivad praegugi veel nii mõndagi Paide maja (näiteks nn Majatarvete kauplus keskväljakul või nn tavanditeenuse maja Tallinna tänaval), aga lisaks olid tema projekteeritud ka kiriku restaureerimistööd peale 1845. a põlengut (sh praegune neogooti tornikiiver varasema barokse asemel). Ajalooarhiivist sain mh keskväljak 13/Pikk1 (majatarvete kauplus) ümberehitusprojekti, millele ka siin blogis on saanud varem viidata. Aga kätte sattus ka üks üllatav leid. Tegu on 1847. a projektiga, kus Mühlenhausen ei ole enam ainult arhitekt, vaid ka maja omanik. Krundi numbriks on 29, ehk siis praegune Pärnu 12 asuv puidust haiglahoone. Arhitekt Mühlenhausen oli tõepoolest selle krundi omanik (hiljem omandas selle parun von Stackelberg Kaalepist), kuid ma ei teadnud varem, et Mühlenhausen ka sinna maja ehitas. Projekt on ju väga suurejooneline ja ei meenuta seejuures mitte millegagi hoone praegust välisilmet. Kiusatus oligi pidada seda ainult realiseerimata projektiks, kuid 1848. a linnaplaanil on kujutatud sellel kohal puidust hoonet täpselt selliste piirjoontega nagu ka projektis märgitud plaanil. Tuleb siis tõesti arvata, et selline hoone ehtis kunagi Paide linna? Ja miks ning millal ta praeguseks ümber ehitati? Tuleks lähemalt uurima hakata.