
Sama lugu teemakäsitluse põhjalikkusega on ka Aldo Tamme ettekande puhul. Teada peast nii palju oma suguvõsast (alates 16. sajandist), kohati lõpututena näivate hargnemistega, mis (intrigeerivana mõeldult) võivad ajuti välja minna koguni hämara saatusega, võimaliku erakmunga tee valinud keiser Aleksander I-ni - see hoidis pea pidevas üllatusseisundis, seda vaatama asjaolulule, et suurt hulka teabest ei suutnud enam haarata. Omamoodi veider tunne oli kuulata seda kõike majas, mis enam kui sada aastat tagasi kuulus ettekandja esivanematele.
Veidi täienduseks ka omalt poolt juurde: Raekoja hoone ehitusajaks on ilmselt u 1786. Enne seda (1698 ja 1748) on (praeguse raekoja asukohas tühi) krunt (mis iseenesest oli ühes tükis koos praeguse TÜ kauplusega) kuulunud kaupmees Hans Heinrich Beckile (ka Beek) ja seejärel Hans Jakob Beckile. Hiljem kohtufoogt ja kaupmees Christian Craemerile (ka Kramer). 1785 omandas krundi von Baranoff, kes ehitaski krundile kivist elumaja. Peale järgmisi kaupmehi (Scwalm ja Endelin) omandas krundi 1848. a

Nn ärimaja sammastik projekteeriti 1849. aastal, mil kaks hooneosa (turuplatsi - mis on uuem ja traditsiooniliselt ärihoone - ja Pika tn poolsed - mis on vanem ja algselt eluhoone) ka ühendati. Olemas on ka üks ümberehituste projekt (Muinsuskaitseameti arhiivist), millelt on näha, et plaanis oli sammasportikus ka maja Pika tn otsale, see ilmselt siiski ei teostnud. Arhitekt oli Mühlausen, kes projekteeris samuti näiteks Tallinna 13 sammasportikuse (talle endale kuulus muide Pärnu 12 krunt, millel asub praegune puidust haiglahoone).
Ja veel üks täiendus. Ettekandest jooksis läbi kaupmees Baumanni nimi, kahjuks oli mu tähelepanu hetkeks mujal ja ma ei kuulnud konteksti, ent sain aru, et pole teada tolle 18. saj kaupmehe täisnimi. On teada, et alates 8. märtsist 1784 oli Paide kodanikuks kaupmees Johann Friedrich Baumann, kes oli ka oma ameti tõttu suurgildi liige. Mehele kuulus praegune Vee 1 maja (tol ajal oli sellest olemas ainult turuplatsi poolne osa). Oluline hoone, sest hiljem omandas selle Hupel.
Aga veel tänasest, kohe kindlasti tahan tänada ka Paide Muusikakooli õpilasi. Pisut ka vabandada, et pidite ilmselt väga kannatlikult ootama oma esinemisi. Mis teha, ajalooasjades tuhnijad unustavad end vahel rääkima ja kuulajad samavõrd kuulama :) Aga muusikud olid tublid, teinekord tuleks korraldada ilmselt muusika- ja ettekannete osad lihtsalt eraldi.
Ahjaa, neetud projektoripilt plinkis jälle. Seekord kolme eri arvutiga lausa. Nii et ma enam ei tea, mis värk sellega on.
Aga loodan, et kõigil oli huvitav. Kohvi ja küpsist jäi kõvasti üle. Ehk veab ja ma ei saa täna õhtul tõsist mürgistust jääkide hävitamisest.
3 kommentaari:
Mul tekkis seoses Paidega ja eestlastega 13. sajandil küsimus, et kas paekivi ehitusmaterjalina tunti juba enne sakslaste siiatulekut? Kui jah, kas siis Paede nimel ei võiks olla pikemat ajalugu kui Weissensteini nimi seda võimaldab? Nagu koht kust sai paasi?
Seda Maalemae hüpoteesi ei pea uskuma aga ümber on seda ka raske lükata. Mulle isiklikult sümpatiseeris. Juba julguse pärast.
Muinasjal kasutati ehitistes kivi vähe, põhiliselt kiviaedades, vähesel määral ka linnustes (Varbola ntks). Laoti aga kuivalt, mörti ei kasutatud (ehkki kindlasti tunti).
Mul on veidi raske aga uskuda, et midagi nii kapitaalset asus Paide asukohas ja et just selle nime sakslased nö üle võtsid.
Paide linna nimedest lähemalt siit: http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52
Postita kommentaar