Ajalooõhtu

Täna oli raekoja ajalooõhtu. Mingil hetkel lugedes oli kohal 37 inimest. Pilte saab näha siit. Mu arust iseloomustab ettekandeid üks sõna "uskumatu põhjalikkus". Valdo Prausti teadmised mitte ainult vanadest kaartidest, küladest, taludest, kõrtsidest või teedest, vaid ka kõigest sellest tänapäeval ja reaalses keskkonnas, on ikka jahmatavad. Nii põhjalikku ülevaadet ajaloolisest teedevõrgust ja eriti taliteest Paideni pole kindasti varem esitatud. Valdo ettakande pikem ja omapäraselt stiliseeritud tekstiversioon on üleval Weissensteini veebis. Pidin ta suure mahu tõttu kaheks osaks jagama, teise osa lõpus on ka link tänase esitluse PP failile (ettevaatust: see on ligi 25 MB). Soovitan lähemalt uurida, mees on teinud ära suure töö. Mu meelest võiks see küll ka mingi aja pärast trükisena olla välja antud. Kokkuvõttes: näib, et see vanade teede ristumiskoht on pisut kahtlane tuletis. Samas, Valdo enda teooria on, et tõendid osundavad talitee kulgemisele otse Paide asukohta juba muinasajal, mis viitab, et juba siis pidi siiski midagi siin juba olema. Ma ise ei ütle esialgu ei jah ega ei :) St, mu enda mõttekäik käib sedapidi, et kuna eestikeelne nimi Paide (Paida) on pärit juba keskajast ja kuna see on ilmne tuletis saksakeelsest Wittensteinist (valge kivi), mis omakorda tuletub just ordulinnusest, ja kuna sellest sõltumatut eestikeelset kohanimetust me siit ei tea, siis võiks järeldada, et enne ordulinnust siin midagi (vähemalt märkimisväärset) polnud. Aga see tugineb nn puuduva tõendi põhisele käsitlusele, milline Sherlock Holmesile viidates on kehtiv ainult siis, kui "koer oleks pidanud haukuma aga ei haukunud". Nii et ega see Valdo käsitlust nüüd ümber küll ei lükka :)

Sama lugu teemakäsitluse põhjalikkusega on ka Aldo Tamme ettekande puhul. Teada peast nii palju oma suguvõsast (alates 16. sajandist), kohati lõpututena näivate hargnemistega, mis (intrigeerivana mõeldult) võivad ajuti välja minna koguni hämara saatusega, võimaliku erakmunga tee valinud keiser Aleksander I-ni - see hoidis pea pidevas üllatusseisundis, seda vaatama asjaolulule, et suurt hulka teabest ei suutnud enam haarata. Omamoodi veider tunne oli kuulata seda kõike majas, mis enam kui sada aastat tagasi kuulus ettekandja esivanematele.

Veidi täienduseks ka omalt poolt juurde: Raekoja hoone ehitusajaks on ilmselt u 1786. Enne seda (1698 ja 1748) on (praeguse raekoja asukohas tühi) krunt (mis iseenesest oli ühes tükis koos praeguse TÜ kauplusega) kuulunud kaupmees Hans Heinrich Beckile (ka Beek) ja seejärel Hans Jakob Beckile. Hiljem kohtufoogt ja kaupmees Christian Craemerile (ka Kramer). 1785 omandas krundi von Baranoff, kes ehitaski krundile kivist elumaja. Peale järgmisi kaupmehi (Scwalm ja Endelin) omandas krundi 1848. aastal Peter Johan Hoffmann, Aldo Tamme esiisa. Lühikest aega enne maja müümist linnale oli see ka Otto Nigolsi omandis.

Nn ärimaja sammastik projekteeriti 1849. aastal, mil kaks hooneosa (turuplatsi - mis on uuem ja traditsiooniliselt ärihoone - ja Pika tn poolsed - mis on vanem ja algselt eluhoone) ka ühendati. Olemas on ka üks ümberehituste projekt (Muinsuskaitseameti arhiivist), millelt on näha, et plaanis oli sammasportikus ka maja Pika tn otsale, see ilmselt siiski ei teostnud. Arhitekt oli Mühlausen, kes projekteeris samuti näiteks Tallinna 13 sammasportikuse (talle endale kuulus muide Pärnu 12 krunt, millel asub praegune puidust haiglahoone).

Ja veel üks täiendus. Ettekandest jooksis läbi kaupmees Baumanni nimi, kahjuks oli mu tähelepanu hetkeks mujal ja ma ei kuulnud konteksti, ent sain aru, et pole teada tolle 18. saj kaupmehe täisnimi. On teada, et alates 8. märtsist 1784 oli Paide kodanikuks kaupmees Johann Friedrich Baumann, kes oli ka oma ameti tõttu suurgildi liige. Mehele kuulus praegune Vee 1 maja (tol ajal oli sellest olemas ainult turuplatsi poolne osa). Oluline hoone, sest hiljem omandas selle Hupel.

Aga veel tänasest, kohe kindlasti tahan tänada ka Paide Muusikakooli õpilasi. Pisut ka vabandada, et pidite ilmselt väga kannatlikult ootama oma esinemisi. Mis teha, ajalooasjades tuhnijad unustavad end vahel rääkima ja kuulajad samavõrd kuulama :) Aga muusikud olid tublid, teinekord tuleks korraldada ilmselt muusika- ja ettekannete osad lihtsalt eraldi.

Ahjaa, neetud projektoripilt plinkis jälle. Seekord kolme eri arvutiga lausa. Nii et ma enam ei tea, mis värk sellega on.

Aga loodan, et kõigil oli huvitav. Kohvi ja küpsist jäi kõvasti üle. Ehk veab ja ma ei saa täna õhtul tõsist mürgistust jääkide hävitamisest.