Liiga palju asju

Blogimisse tuli pikem paus ja asju kogus kohe liiga palju, et ühestki neist värskelt midagi kirja panna. Hakin siia pisut pilte tänasest esimesest kedadilmast vesises Paides.

Kolmapäeval käisin MinuEesti inspiratsioonikonverentsil. Juhan juba kirjutas asjast ka veidi. Korraldus oli sümpaatne. Asjalik aga kodune. Üldiselt kinnitas seal räägitu suures osas mu enda prioriteete selle ettevõtmises asjus. Nimelt seda, et ega selget pilti ju pole, kuhu tahetakse välja jõuda. Ei tea ega saagi teada täpselt, millised ideed kogunevad ja mida täpselt nendega saaks ette võtta (ehkki üldjoontes peaks kohalikud mõtted teostatama kohalike poolt ja üleriigilised süstematiseeritama ning edastatama suurematele otsustajatele, jättes ka nende elluviimises osalemise ideedepakkujatele). Muidugi ei oska ka keegi sellele vastata, et milline mõju saab taolisel masskodanikudemokraatial olema. Kõik see aga ei vähenda grammigi ettevõtmise olulisust. Mulle meeldis, mida ütles Jaak Johanson (kes pani meid kõiki mutionu laulu laulma). Rääkis ta laulupidudest ja sellest, et ega algselt polnud laulmine peamine. Laulmine oli ettekääne, sest laulda tol ajal eestlastel lubati. Aga vaja oli kokku tulla. ME-ga on sama lugu: eks see mõtlemine on natuke ettekääne. Vaja on kokku tulla. Inimesed peavad õppima kokku saama, tundma end kogukonnana, mitte hüperkapitalistlike konkurentsisenditena. Õppima ka ebadelfilikult intelligentselt oma mõtteid väljendama, teadma, mida teised mõtlevad ja õppima mõtteid kokku panema. See on asja peamine mõte - luua kogukond, kogukondlik mõtlemine, mõtlemisoskus - 1kõik kuidas seda nimetada. Samasse väravasse läks ka enamik ettekandeid. Prof Lauristini mõttekäigud näiteks: osalemisega depressiooni vastu; inimestevaheliste suhete säilitamisega luua sotsiaalne ettevõtlus, kus otsustajad pole "mujal" (raekojas, toompeal, rootsis). Riigi, ühiskonna juhtimine saab inimesele arusaadavamaks, kui ta püüab kaasa mõelda ja ka kuulata teiste mõtteid. Rõhk oli ka haridusel - väidetavalt olla EW ajal TÜs õpetatud ühistööd, selline asi oli tol ajal veel elus ja oluline.

Rainer Nõlvak rääkis rahast. Palju tugines see paar aastat ringelnud paljastusteooriale "raha on võlg". Soovitan vaadata selleteemalist !!!zeitgesti addendumit!!! (eestikeelsete subtiitritega). Oleksin väga tänulik, kui keegi oskaks selle ntks plaadile võtta. Pean tunnistama, et lõpuks lõid mul helendama kerged manipuleerimishoiatustuled, kuid väärt asi on see siiski. Aga mulle meeldis kokkuvõte: "Raha on usk, et kõik usuvad raha". Kas peab just olema nii pretensioonikas, et üritada "üles ehitada ühiskonda, mis saaks hakkama ka kui raha lähiajal vältimatult kukub", seda ma ei tea. Aga paha ei tee veidi rahavabamalt elada. Juba praegune kriis on selleks hea. Elu läheb tasapisi odavamaks. Mida enam me kogukonnana toimime ja asju 1teisele teeme, seda odavamaks lähebki ta meie kõigi jaoks muide. Ja juba see on hea. Ressursivõimekam.

Eelmisel kolmapäeval tehti lahti ka ME mõttetalgutele registreerimine. Tänaseks on paar väikest mõttekoda juba täis saanud, kuid enamik, sh Paide mõttekoda ei oma siiski veel ühtegi liiget. Aega on ka veel muidugi. Saabunud on esimene ports plakateid, märke ja autokleebiseid. Järgmine nädal peakski hakkama Paidet plakateerima.

Ja mida muudest asjadest?
Pange tähele kaht PSRIKi üritust: filmiõhtut 9. aprillil ja Nahkanuia-lugu 18. aprillil. On teised veidi teistlaadi ettevõtmised kui seni, aga ise ootan neid küll huviga.

Päris lõpuks ei saa mainimata jätta, et kevadega saabusid Paide tänavatele taas motoklounid. Jõleda häälega Pärnu tn-l kordades kiirust ületada on ilmselt väga äge. Kari väikseid mopeedipärdikuid kannul. Eelmisel aastal olid koguni haateeveed kõnniteedel. Ma pole vägivaldne inimene aga mul on hea meel, et vähemalt ühele kõnniteel lapsevankri poole plärisevale kiivergloobusele õnnestus mul vastu pead anda. Aga noh võibolla tulebki harjuda, äkki on normaalne seegi, et mõni vend tahab oma lahedat tutikat kuulipildujat tulla linnatänavatele testima. Eriti kui emme on ostnud juurde kuuli maskeerimisülikonna.