4. mai

Täna oli üks Paidega seotud tähtpäev. Selline segase tähendusega pisut. Sest 1343. aasta 4. mail hukati Wittensteini ordulinnuses Jüriöö mässajate neli kuningat koos nende "sulastega". Kes nad olid, sellest on eri arvamusi. Nii palju kui see üksainumas Hoeneke-Renneri (Paide foogti notar ju!) ülestähendus meil tänapäeval aimata laseb. Kõikudes faktide ja fantaasia ning eri teooriate piirimail, võib vististi arvata, et tegu oli ülestõusnud harjulaste sõjaliste juhtidega, kes ilmselt kuulusid Taani kuninga vasallkonda. Näib usutav, et 1230-teks ei toimunud mitte niivõrd sõjaline, kui lõppeks lepinguline alistumine, mida vähemalt Uluots käsitleb omakorda mitte alistumis- vaid vasalliteetlepinguga. St säilus kogu Muinas-Eesti administratiivkord: haldusjaotus, õiguskord, juhid (vanemad, kellest suur osa moodustas Põhja-Eestis ühe osa rüütelkonnast). On teada, et kuni Jüriööni olid kasutusel mitmed vanad linnused (Varbola) ja et 13. saj lõpus või 14. saj alguses ehitati näiteks Missos eestlaste poolt vähemalt üks linnus juurde. Tegu ei olnud (veel, kuni ülestõusuni) alistatud orjarahvaga, vaid ühiskonnaga, kes oli lepingulises vahekorras oma uute valitsejatega. Nii võib kindlasti nõustuda Ivar Leimusega, et nood neli eestlastest kuningat, kes riietusid krooniku sõnul kuldvööde, kuldkannuste ja kuldkroonidega, kandsid tolleaegse kõrgaadli tunnuseid ja ilmselt seda ka olid. Omasid koguni õigust lüüa rüütliks nagu kroonik mainib. Nood asjad on hästi teada.

Täna huvitas mind paar muud nüanssi. Miks just 4. mai ja kus ikkagi täpselt see kõik juhtus.

Nagu Ivar Leimuselt jüripäeval kuuldud, pole see kuupäevade asi üleüldse päris selge. Hakkas see ülestõus üldse jüriööl või lükkas selle sinna hoopiski ordu, et paavstile kõike läbi katoliikliku sümboolika söödavamaks teha (Ordu kui Püha Jüri lömastab ülestõusnud paganliku mao). Ehk oli sama motiiv ka seoses 4. maiga? Sest näib, et tegu polnud päris juhusliku päevavalikuga. Kroonik ütleb, et eestlased kutsuti Paidesse "pühapäeval peale püha ristipäeva". See "püha ristipäev" oli (liikuv) püha, mida peeti 40 päeva pärast ülestõusmispüha (mis on ka ju liikuv püha). Igatahes on teada, et esimene pühapäev peale toda ristipüha 1343. aastal oli just 4. mai. Ristipäev oli tähtis. Kui 40 päeva varem oli Kristus üles tõusnud, siis nüüd läks ta taevasse. Ja pühapäeval peeti sel puhul püha missat. See kõik kujutas sümbolistlikus katoliiklikus maailmas võitu. Mh nonde paganate üle (tegelikult ei või teada, kuipalju paganad need eestlased ikka olid, Paidesse tuli ju just nonde kuningatega kaasa ka Tallinna piiskop!). Pole võimatu, et päev oli valitud just selline, et oleks põhjust pidulikult (ettekavatsetult) võidutseda ülestõusnute üle. Just nii nagu see ka läks.

Teine asi on koht. Praegune kivi asub ilmselt mitte päris täpses sündmuskohas (Menari kaardil punane ruut). Kroonik ütleb: "See sündis Paide lossi löövi all". Palusin Kalle arvamust ja see oli järgmine: "Löövid on reeglina võlvkaarte alused. Nüüd küsime, kus sellised alused võisid asuda? Pikas Hermanis? Küsitav. Kaur Alttoa on oletanud, et Pikka Hermanit on juba algusest peale ümbritsenud mingi hoonetekompleks. Arvatavasti sellest ajast pärinevadki need kaks käikudega pikimüüri, mis Pikka Hermanni teiste lossiosadega ümbritsesid. Selle järele võisid löövid, nagu me neid tunneme, asuda kas lossikirikus, kus oli kaks löövi, ja selles laululava-poolses hoones. Ma ise usun, et tegu oli just viimasega.Seega - tornist lauluava poole nii sammu kakskümmend ... Loogiliselt võttes oli nimelt see kõige esinduslikumaks hooneks, kuhu läbirääkimistele kutsuda."Tegu on siis punase ringiga tähistatud kohaga. Panen juurde ka Indrek Põllu tehtud kindluse maketi, millelt on seda ala paremini näha. Tuleb siis arvestada, et tolleks ajaks ei pruukinudki rohkem ehitatud olla kui torn ja sellest kirdesse jääv konvendi-kabeli osa koos ilmselt algse väikese ringmüüriga. No ja lääneväravakompleks mingil määral ka muidugi.

Nii me siis täna seal seisime. Neli tõrvikut põles. Juhtus nii, et kohale oli tulnud ka neli meest, peale minu veel Valev, Leho ja Ants. Terve tunnike läks nii 1343. a sündmuste kui vallimäe ja muugi Paide ajalooga seotu üle arutlemiseks. Päris asjalikke mõtteid kogus. Ja näete, sellised valged ongi tõepoolest Valge Kivi linnuse müürid (need pildid seal eespool). Päeval. Öösel on nad kuidagi salapärasemad.