Oldenbockumi monument

Esmalt, millest ma üldse räägin. Väike ülevaade on tehtud kunagises Weissensteini foorumi teemas. Oldenbockum oli Russowi sõnul "viimane Liivimaa rüütel", kes kaitses 1560. aastal kangelaslikult Paide kindlust Vene vägede eest ja tegi seda edukalt. Russov jutustab sellest nii:

"Teiste hulgaga ja suurtükkidega läks ta [moskwalane ehk vene väed] Paide alla, piiras selle maja septembris aastal 1560 ümber, ehitas kantsid ja laskis torma ja laskis warstis poole müüri maha. Aga asjata. Sest asewalitseja Kaspar von Oldenbokem, üks noor wapper mees, pidas Paide maja, ilma et ühtki wäljapääsmise abi loota oleks olnud, moskwalase eest üsna wähese rahwaga ausalt ja ritterlikult kinni. Kui nüüd moskwalane üle wiie nädala oli piiranud ning lasknud ja midagi kätte ei saanud, läks ta häbiga jälle minema. Ja selle taganemise peal mässas ja möllas ta hirmsasti, rööwides ja põletades, ja hukkas ning häwitas Paide maakonnas kõik wilja wäljal ära."

Tallinn ja Paide olidki tolles Liivi sõjas ainsas paigad, mis venelaste rünnakutele vastu pidasid ega alla andnud, nagu enamik palju suuremaid ja uhkemaid paiku. Oldenbockum jäigi lõpuni ordule ustavaks, isegi siis, kui polnud enam ordut ega Vana-Liivimaad. Ehkki rootsimeelsed kroonikud lasevad asjal paista teisiti, näen mina Oldenbockumit kui meest, kes võitles oma maa eest ja ainsa (tolleks ajaks) õiguspärase valitsuse - ordu eest. Sest Rootsi (kuitahes hea ja õige tema valitsus ka hiljem polnud), oli vähemalt sõja selles faasis ning eriti poolsegase ja vene poolt toetanud Erik XIV ajal pigem agressor ja alatult olukorda ära kasutanud avantürist, kelle suhtes ei olnud Oldenbockumil tegelikult mõistetavatel põhjustel kuigi sooje tundeid. Oldenbockum kaitses kohe peale Paidet veel kangelaslikult Toompeadki selle komandandina rootslaste vastu (Oldenbockumit tulistati seal muide samade suurtükkikuulidega, millega olid teda venelased pommitanud Paides ja mille ta sõjasaagina oli seejärel Tallinna saatnud). Sealt pääses mees auga minema, ent sai 1565. aastal Sipa küla all peetud lahingus surmavalt haavata ning suri seejärel Vigala lossis. Õnnetu saatus, kus kangelasest tehti poliitilistel põhjustel reetur. Siiski suudavad nii Russow kui Kelch (rootsimeelsed kroonikud) rääkida temast positiivselt, mis osundab Oldenbockumi märkimisväärsele rollile.

Oldenbockumit on nimetatud "Paide kangelaseks". 1790-tel, ehk sügaval "Vene ajal" valminud Mellini atlase illustratsioonidel on väga huvitav see, et Järva maakonda illustreeritakse just Oldenbockumile rajatud mälestusmärgiga. Oli see kõigest rüütelkonna idee või sai idee ka teoks? Ei tea. Võib ju väita, et kuidas oleks vene riigis lubatud püsti panna monument sakslasele, kes pea ainsana suutis ordu poolel edukalt venelastele Liivi sõjas vastu seista? Aga sama hästi võiks küsida, et kuidas lubati samal vene ajal panna sellisesse atlasse selline illustratsioon? Seega, kui illustratsiooni avaldamine oli võimalik, võis minu arvates olla samavõrd võimalik ka monument ise. Jah, sellest pole kusagil kirjutatud ja see pole säilinud, seega see võidi küll püstitada ent ilmselt ei suutnud see kaua püsida.

Üks huvitav asi, millele kunagi Arne Malmre tähelepanu juhtis on see, et kui vaadata seda Mellini pilti, mis on vaatega Paide poole, siis näib, et monument on asetatud üsna samale kohale, kus ühe vana foto (u 1920) järgi asus hiljem veski (vaatega Paide poolt, sama koha pealt, kus praegugi on sild). Kas veski ehitamiseks vajalikke kive võidi saada purustatud monumendist? Ka veskit pole enam sel Kriilevälja põllul alles. Peaks ükskord kätte võtma ja püüdma selle asukoha siiski tuvastada. Ja siis võiks sealt edasi uurida seost ka monumendiga.

Lihtsalt, mu arust väärib too mees, Kaspar von Oldenbockum meenutamist. Olgugi, et tegu pole eestlaste kangelasega. Aga näib, et Oldenbockum oli populaarne kõigi seas ja suutis koondada võitlusse nii sakslased kui eestlased, sest Renner kirjeldab Paide kindluses toimunut nii: "Kui nad (st venelased) nüüd nõnda olid taganenud, kindlustasid sakslased purukslõhutud müüre jälle päeval ja öösel, tegid kõvasti tööd, sakslased ja mittesakslased, noored ja vanad, naised ja neitsid, ja see käis kõigi nende kohta samavõrd; siin ei olnud üks vabam kui teine" (lk 161).

Üldse on Liivi sõda midagi sellist, mida äärmiselt vähe tuntakse, ent mis omab Eesti lähi- ja isegi praeguse ajalooga hämmastavalt palju ühist.

Panen veel juurde kaks kaarti. Esimene on Maaameti kaardiserverist pärit nn verstakaart, millelt on näha, kus asus Kriileväljal (huvitav, millest selline kohanimi?) kõrgendik, mis ainuke mõeldav asukoht tuuleveskile (ja tegelikult ka sambale). Teine, tänapäevane kaart näitab selle paiga praegust asukohta - hoonestatud piirkond. Nüüd tuleks seal hooneid tähelepanelikumalt vaadata või siis ka vanemate elanike käest veski kohta uurida.

Miks aga Oldenbockumi monument on just sinna asetatud? Võitlus käis ju ikka Paides. Esmalt, näib et vene suurtükid lähenesid Paidele Mündi poolt (tulles Valgma kaudu, ühe eesti sepa juhatusel) aga asi võis olla ka lihtsalt selles, et kuna monument võis olla rüütelkonna idee, siis Mündi mõisnik võis pakkuda oma maa peal kõrgemat kohta vaatega Paidele.