Muinsuskaitse talgud

Nagu mujalgi üle Eesti, toimus muinsuskaitse talgud ka Paides. Päris ohtrat reklaami sai jälle tekitatud - Kuma raadios, Järva Teatajas, plakatite näol ja veebiplatsidel. Kui palju talgutest üldse Paides osa võttis, ongi raske öelda, sest mõeldud oli ta nii, et lisaks PSRIKi kohapeale tulijatele võiks iga (vana)linna majaomanik või elanik oma õue või maja korrastamisega sel päeval tegeleda. Aga PSRIKi õuele tuli meid lausa 8. Mu arust väga hea. Arvestades ilusat ilma, lillelaata ja sadat muud asja. Meil oli mõeldud, et sõltuvalt sellest, kuidas jõuame, võiksime tegeleda kahe kinnistuga, lisaks hoida ka PSRIKi avatuna.

Esimesena võtsime ette Rüütli 40 krundi. Mingit erilist kultuuriajaloolist lugu tolle majaga ei seostu. Rootsi ajal elas seal keegi Caspar Weinberg, 1740-tel Christopher Weinberg, seejärel lukussepp Helwig, 1787 von Seidliz ja siis kohe tuletõrjeülem Schulewitz, 1818 paiku vasksepp Menthien ja 20. saj alul tema pärijad. Kuid mitmed paidelased võivad teada maja pigem ühe nn Paide vana kirikuõpetaja Kerbaku majana. Praegu ei paistnud ta eriti võsast väljagi, lisaks sellele, et ta nagunii sügaval hoovis, tänavapinnast oluliselt madalamal asub. Lapsena elasin ma pea naabermajas. See kant oli meie mängude ja lahingute tulipunkt. Mh sai kirikuõpetaja aias käidud pirniraksus. Mäletan, kuidas Kerbak selle meie jaoks totaalselt ära rikkus. Lihtsalt sellega, et ütles talumatult sõbralikult, et kui me pirne tahame, siis tulge lihtsalt väravast sisse ja võtke. Loomulikult ei olnud meil pärast seda enam pirnide vastu vähimatki huvi.

Selle krundiga on praegu aga selline lugu, et majal küll on on omanik, ent maja juurde kuuluv maa on erastamata, kuulub riigile. Nii et põhimõtteliselt on maja ja tänava vahele jääv, võssakasvanud maa-ala sama hästi kui peremehetu. Võsa varjab valgust ja soodustab liigniiskust, mis majale (mis tegelikult on seest juba põlenud) mõistagi kasuks ei tule. Eks taolise võsa varjus on ka julgem maja rüüstamas käia. Pealegi on kenal Rüütli tänaval taolist krunti lihtsalt kole vaadata. Sellest siis taoline valik. Võtsime selle võsa siis maha ja vedasime veidi ka sodi minema. Aega läks üle nelja tunni. Katlamajja viisime 5 kärutäit hakkepuiduks. Prügi äravedu tuleks veel ühel lisapäeval korraldada.

Ja vot selline oli siis meie kogutud hunnik hakkepuitu talgutel. Ok, tegelikult ainult see alumine rohelisem osa :)

Igatahes pilt sai ilusam küll. Kohe hakkasid ka igasugused ideed tolle krundiga seoses mind kummitama aga praegu üritan neid pigem taltsutada kui arendada.

Kui ma 3st lõpetasin, siis selgus, et talguliste naispere oli saiakestest ja kohvist saanud uue energialaksu ja võtsid ette veel ühe krundi, seekord miljööalal, Pärnu 89. Kahjuks jäin ma sellest aktsioonist täiesti kõrvale, lihtsalt - tuli muid asju teha. Aga tehtud sai sealgi palju nagu vilksamisi vaadata sain. Ja lisaks sai küüritud ka PSRIKi toad. Ei olnud need ettevõtmised sugugi vähemolulised aga lihtsalt nagu öeldud - mul pole ei pildimaterjali ega isiklikku kogemust rääkida. Ehk teeb seda keegi teine. Olge lahked :)

Nii et - suur tänu kõigile, kes tulid! Selgus, et kui kasvõi kord kuus isegi suht väikese seltskonnaga midagi sarnast ette võtta, võib vanalinna ilmet üsna palju aidata muuta.
Olev Kengi tehtud ülevaade Järvamaa ja ka Paide talgutest oli ka AK uudistes.