Paistab, et nädalase rütmiga koguneb just parasjagu, et teha üks raskestiloetav pikk postitus. Tegelikult kaks. Sellesse esimesse paigutaks nädala esimese poole. Olulisem oleks just see teine aga ... järjekorras ikka.
Pea kõik päevad läksid Paide renoveerimisobjektil rügades. Endise väikese toa, tulevase köögi madalamaks süvendatud põranda põhi sai kaetud killustikuga. Tegin seinte äärde ka väikese lisadrenaaži, kuna nii kord 10 aasta jooksul on kombeks seal uputada. Killule peale geotekstiil, siis hästi kuiv liiv (päris kallis lõbu, 5 tonni tuli paari tunniga kohale rohkem kui 5T krga, aga see-eest kena ja aus kaup). Vundamenti tuli sisse taguda ka üks lisaõhutusava. Talade otsad ja alumiste seinapalkide allääre töötlesin sellise tootega nagu Uula Roslagi Mahagon - tõrva ja linaõli segu, millele on lisatud ka hallistusvastaseid aineid. Linaõli teeb seda head, et muidu teeks tõrv puidu liiga nätskeks. Mõeldud küll peamiselt heaks ja looduslikuks puidukaitsevahendiks välistingimustes, kuid ega see põranda alla jääv osa ka just päris siseruum ju pole. Asja tegi veidi keerulisemaks see, et endised kaks eraldi ruumi (väike tuba ja köök) muutuvad nüüd üheks. Tagasi paneme vana põrandalaua, mis oli aga eri paksusega. Et ma kohe selle peale ei tulnud ja talapostid loodisin teise põranda järgi, siis tuli lihtsalt taladele veidi paksust alla panna. Erinevalt köögipõrandast läks nende talade alla endiselt u 5 cm ülekattega mõlemalt poolt mitte OSB vaid 6,6 mm vineer. See peaks olema veidi hingavam, tugevam ka. Peale mustaks põrandaks servatud lauajupid.
Nagu varem räägitud, soojustuseks valisime Tervemaja pakutava Steico puistevilla (puidupõhine). Enne seda tuli mustale põrandale, talade vahele panna Solitex WA nimeline tuuletõkkekangas. Siis too puistevill. Ta on pakitud kenasti 15 kilostesse kilekottidesse, kokku pressitud. Enne paigaldamist mikserdasin ta laiali, maht suurenes vähemalt 2x. Väga õhuline ja kerge, täidab kõik praod ja augud ka. Väga kiiresti sai paigaldatud, kõik nurgad ja praod ka täis. Vähemalt hetkel olen küll rahul. Vana põrandalaua panime peale tagasi ja ongi üks põrand tehtud. Teisele, vana köögi omale jõudsin ainult kanga paigaldada, sest omajagu aeg võttis enne valmima pidanud köögi ja vannitoa vaheseina aluse ladumise ja valamise lõpetamine. Paar posti tuli ka seinast välja võtta jms pudi-padi.
Järgmisel nädalal saab siis ka teise põranda alla ja siis tuleb mõelda, kas minna edasi ülejäänud 1. korruse puitpõrandaga või hoopis vannitoaga. Viimase välisseinalahenduse peale ma alles mõtlen. Jõudsin eelmisel korral ülbitseda, et Maakodus pakutud lahendus ikka mulle ei sobi aga nüüd vist pöördun selle juurde tagasi. Põhjus selles, et sain eile lubjaseminaril (millest pikemalt järgmises postituses) rääkida tollest lubikrohviseina mõttest Jarkkoga. Kuna tegu on märja ruumiga, kuhu on kavas vähemalt osaliselt krohvile ka plaat peale panna, siis tuleks aga krohvile omajagu tsementi lisada. Peale selle tuleks kogu sein samasuguse mitmekordse vee- ja niiskustõkkega üle teha nagu põrandki. Lisaks, tsementvalupõranda ülespöörde ja lubikrovseina kokkupuutele tekib raudselt pragu. Jne. See pole enam see. Nii et tagasi topeltseina juures. Ainult selle vahega, et tsementplaadi asemele tuleb veekindel vineer (2 cm paks). Ja kui alguses oli plaan sisevahesein laduda Aeroc plokist (lubjast ju), siis nüüd ei meeldi mulle see ka enam. Esiteks on ta mu jaoks liiga keeruline (spets liimid ja eelistatavalt isegi spetsiaalsed töövahendid), teiseks - tegu on palkmajaga. Kiviseina sidumine sellega on ise juba problemaatiline, peale selle tegelikult ikka veidi sobimatu ka. Mõte on teha põrandapinnast kõrgemale 20 cm sokkel (vist fibost), sellele karkass. Sisse jälle veekindel vineer, välja rooplaat ja nagu kogu kööki, ka siia lubikrohv peale. Näis, sellega veel pisut aega on. Seni ei ole vähemalt millegagi väga mööda pannud.
Aga nagu pealkirjas lubatud, kultuuri sai ka ikka veidike.
Kolmapäeval oli Maavalitsuse saalis juba kolmanda Järvamaa koguteose köite esitlus. Nagu ma aru sain, siis päris esimene Järvamaa taolise koguteosega tegu ei ole (Saaremaa on pisut ette jõudnud) aga oma kolme köitega on tehtud siin midagi pretsetenditut küll. Henn Soku suur töö suuresti taoline asi valmis orgunnida. Läks küll nii, et raamatuid tuli esitlusel pool tundi oodata, olid Viljandi trükikojast alles teel ja lõpuks jaguski neid ainult kingitusteks ning kiirematale ka müügiks, kelle hulka mul ei õnnestunud pääseda. Nii et ilma jäin. Vähemalt hulk fotograafe sai jaole nagu näha on. Aga selle eest sain lausa 8raamatulise kogumiku. Hankis need minu jaoks hobilt bibliofiil Tarmo Thomson. Tegu on registritega raamatutest ja perioodikast, mis Eestimaal välja antud alates 1525. aastast koos viidetega nende asukohtadele (raamatukogud näiteks). Kõik kokku 350 kr. Pole üldse kallis. Nüüd tuleb hakata uut raamaturiiulit ehitama.
Lõpuks siis sellest ka, et kolmapäeva õhtul sai käidud Leho korraldatud "Inda Kuningate Õhtunaudingul". Üldiselt see indiavärk on ikka väga kena. Kenad inimesed ja mõnus teistmoodi muusikaelamus. Tore, et Leho on ikka ette võtnud taolised üritused siinsamas Paides. Isegi rahvast oli seekord.
Ja olgi peaaegu kogu nädal. Vist natuke tuim kirjanditükk sai ... võibolla ei saanud ka.
10 kommentaari:
Huvitav, kas tõsiökoloogilisest ehitusmatejalist saepurust erineb Tervemaja pakutav Steico puistevill vaid nime ja kaubandusvõrgus olemise poolest?
Ta on ikka tunduvalt õhulisem, kergem - pigem nagu vill, seejuures ta ei vaju nagu tselluvill. Kuiva ja sooja põrandaaluse saamiseks päris oluline.
nii et kuidagi õhustatud saepuru
Põhimõtteliselt vist jah, eks veidi ole ka muid ühendeid sees, näiteks fungitsiide.
Juurde ka Tervemaja kommentaar:
saepuru on hea materjal.
Mõned miinused võrreldes STEICO´ga
1.soojapidavus on puistel parem, sest ta on õhulisem.
2.puiste on juba töödeldud näriliste tegevuse vastu. Saepurule tuleb lisada aineid.
3.puiste on juba kuivatatud, aga kuiva saepuru on raske leida (sellega kaasneb vajumine).
Nagu ma aru saan, oled Sa järgmist iseehitamise teabepäeva valmis ise tegema. Materjali peaks olema!
See selgub millalgi lõpupoole, kui näha kas ja mis asjast välja üldse tuleb.
Tervemaja kommentaari kommentaar:
STEICO on hea materjal.
Mõned miinused võrreldes saepuruga´ga
1.saepuru on igasugust, vastavalt saagimisele, võib olla väga õhulist
2.Näriliste tegevuste vastu töötlus tähendab, et asi on mürgiga läbi immutatud - ela siis mürgi sees. Saepurule annab juurde segada lupja ja booraksit, et saada umbes sama tulemust 1:10:100 Et pakkuda garantiid näriliste tegevuse vastu, peaks andma tootega kaasa kassipere.
3. Saepuru lastakse seina vahele pööningult, jättes seinavahe lahti nii, et puru saaks igavesti juurde vajuda ning seda vajadusel lisada.
4. Saepuru saab tasuta.
Nõus, lihtsalt minul on raske leida head kuiva ja õhulist saepuru (eriti kui nii kiire on).
Boori on steico tootes ainult 5%, mis on väga vähe.
Ja soojustuse panin põranda alla, kuhu teda vajumise korral on väga raske lisada.
Ok, ma niisama ilusa suvise aja auks ja mõtetuseks ajan veidi üle vindi öko juttu.
Postita kommentaar