Sillaotsalt Otsasillale ehk õudusala vs õdusala

Üheks meeldivaima suveürituse kandidaadiks on saanud minu jaoks tänane MTÜ Karessen poolt korraldatud maaehituspärandi ja miljööväärtuse koolituspäev "Märka ja väärtusta" Esna vanas vallamajas. Tegu on tegelikult kolmepäevase (tasuta) programmiga, millest kaks päeva on veel ees. Koolitajad korraldas Paide SRIK. Nii on siis käima läinud koostöö ka PSRIKi ehk Paide vanalinna ja muinaseesti Järvamaa keskuse, Karedakandi ning EW lõpuperioodi tõusva tähe, Esna asula (nendest kahest nimest ka nimetus Karessen) puitasumite vahel. Üks kena voldikki on isegi ürituse kohta tehtud, sellest ka too pilt siin. Kohal oli palju inimesi, umbes 40. Nii kohalikke, kui kaugemalt.
Fotoülevaadet üritusest näete Wotogaleriist.

Esna vana vallamaja asemel asus kunagi kõrts, kohanimega Otsasilla. Rattasõitu sinna alustasin Paidest ehk siis peaaegu Sillaotsalt. Kilomeetreid tuli vist u 15-16. Ökomeeste juurde aga tasub vist ikka sõita bensiinivabalt.

Vallamaja ise on saanud valmis 1896. aastal. Tegelikult alustati kolm aastat varem puithoone ehitamist, mis aga läks põlema (kohtus ei õnnestunudki kindlaks teha tulekahju põhjust). Hiljem ehitati pea sama põhiplaaniga juba paekivist maja, mis seisab siiani. Hoone on muljetavaldav. Ümberehitusi/täiendusi jms vist polegi. Originaalaknad, -uksed, -trepid, -põrandad, kohati isegi küttekolded. Hästi säilinud lubikrohv, isegi veidi originaalvärvi ja mustreid (eriti seal, kus hilisemad vaheseinad nüüd lammutatud). Võlvlaed, mida kunagi püütud varjata saepuruplaatidega. Maja peaks Kareda vallale kuuluma, kes on selle andnud praegu kasutada Karessenile. Hea potsentsiaaliga koht igatahes, vähemalt mina tundsin seal end väga hästi.

Päeva esimene ja pikem osa oli bussiekskursioon. Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseumist on teinud mõni aasta tagasi ära väga suure töö ning pannud kirja kõik sellekandi ajalooväärtusega hooned, koos kõigega, mis oluline maaehituspärandi seisukohast. Tulemus on võimas. Lihtsalt, väga palju on seal vaadata. Loodetavasti saab kunagi selle töö ka netti üles riputada. Hämmastav, kui palju on selles maapiirkonnas 20. saj algul ehitatud nii rohke ja edeva dekooriga hooneid, et need rohkem linnamaju meenutavad. Teine omapära näiteks see, kui palju on mõeldud heale tuulutusele. Lisaks tavalistele mitmetele tuulutusavadele vundamendis on neid ka seinas, selliseid plekist torusid. Ja seda nii puu- kui kivimajadel. Üks mees teadis rääkida, et vähemalt ühte kivimajja on sisse ehitatud lisaks veel püstised õhutusshahtid, mille kinniajamine olevat saanud pideva mädaniku põhjuseks põrandas ja akendes. Võibolla ongi nende tuulutusavade pärast nii palju hooneid nii hästi säilinud eriti just Kareda külas.
Mõtlesin pea 100% säilinud ja kenasti, mõõdukalt uuendatud Karjamaa taluhoonet vaadates (ehitatud 1912), et kui Paides oleks selliseid (tegelikult üsna odavalt saavutatavaid) näiteid võtta, siis ei kõhkleks küll seda igapidi tunnustamast. Ehk saab edaspidi Paide SRIKi majaga nii teha.

Ei saa mainimata jätta sedagi, et mh õnnestus meil vaadata 18. saj esimesel poolel ehitatud üleni paekivist Vainu talu rehialuse seina sisse ehitatud kuivkäimlat, mis võib olla üks vanimaid Eestis :) Muide, ma olin vist vist esimene, kes märkas maja ühe sarika alt pudenenud krohvialust kirja paekivil. Mine tea, äkki on see isegi päris algusaegne ja mingi tähendusega.

Üldse on sealsete talunimedega nii, et need pärinevad ikka väga vanast ajast. Veel muistse päritoluga sumbküla päevist, mil hooned olid kobaras ümber keskse külaplatsi ehk vainu. Alles hiljem, talude päriseksostmise ajal hakati neid ära vedama krunditud aladele ja nii see küla praeguseks välja veniski. Sellest ilmselt toosama Vainu talu nimi. Lähedal on Värava talu. Seal olnud kunagi värav, miskaudu loomad külaplatsilt karjamaale aeti. Nüüd ma siis tean kus ka see koht asub.

Ja siis Esna asula. 1920-tel tänu raudteele õitsele puhkanud pisike ärimeka. Ma vist ei jaksa sellest täna pikemalt kirjutada. Selge on see, et vaadata on Kareda-Esna kandis tundideks.

Päeva lõpus rääkis Tarmo Elvisto SRIKist ja sealt tuligi see mõte, et eestikeelne vaste sõnale "miljöö" võiks olla "õdusus". Miljööala - õdusala. Tore vastand õudusalale, kus pole ei miljööd ega õdusust.

Soovitan tulla järgmine kord kohale, see on järgmisel pühapäeval, 2. augustil.