kaevatud. Mõningase hilinemisega sain ka mina asjast kuulda, tegin ka nähtust mõned fotod. Eriti huvitavaks kujunes edelabastioni lähedal üleskaevatud osa (ehk siis see jalgrada, mis Vallimäelt Tallinna tänavale, politseimaja ette läheb). Alguses oli näha üksnes osad vanast ordulinnuse ringmüürist, mis hiljem, bastionaalsüsteemi rajamisel, muldvalli alla maeti. Selles polnud midagi eriti uut ega üllatuslikku, ehkki näha oli ka üks vertikaalne avaus, mis näis justkui läbivat mingi käigu lage. Siit tekkis kohe mõte, et mine tea - võibolla on tegu ühega oletatavatest bastionitevahelistest käikudest. Kuid mõni päev hiljem oli kohapeal arheoloo
gilist järelevalvet teostanud Peeter Piiritsa poolt kaevatud seda avaust veidi rohkem välja, nii et enam ei olnud kahtlust, et tõepoolest - esmakordselt on avatud üks osa vallisisesest galeriist ehk käigust, mis ühendab omavahel loode- ja edelabastioni. Taolised käigud olid vajalikud relvastuse, laskemoona ja elavjõu transportimiseks, mis pidi eriti lahingute ajal kiiresti ja efektiivselt toimima. Need käigud on tegelikult varemgi mitmes kohas avatud olnud (mh rääkis meile ühest sellisest praegune volikogu liige Valeri Ivanov, kes mäletas pooleldi avatud käiku 1960-te algusest), neist ka legendid Paidest Münti või Mäosse viivatest salakäikudest, milliseid mõistagi pole olemas olnud. Kuid kindlusesisesed käigud on hoopis teine jutt. Kalle Kroon, selle valdkonna kahtlemata üks parimaid asjatundjad, oli nende kindlusesiseste, täpsemalt bastionitevaheliste käikude võimalikkusele ammu tähelepanu juhtinud, seepärast helistasin kohe talle. Kahjuks oli väljakaevatud osa järgmise päeva hommikuks, mil kohale tulime, juba kinni aetud. Sellest sai alguse paras mahtra, mis lõppes sellega, et allkirjastasime ühe kirja Paide Linnavalitsusele, mille siinkohal täies mahus ära toon. Kui keegi soovib selle pöördumisega ühineda, siis olge lahked - andke sellest teada:"2009. a augustis Vallimäel toimunud elektrikaabli kaevetööde käigus kaevati loodebastioni lähedal välja kunagise ordulinnuse juurde kuulunud laagerkastelli ringmüüristiku osa, mida on kasutatud 16. sajandi teisel poolel Rootsi võimu ajal rajatud bastionaalsüsteemi kar-kas
sidena. Mainitud bastionaalsüsteem on unikaalne mitte ainult tänases Eestis, vaid valmismisaega arvestades ka kõikides Läänemere-äärsetes riikides. Ehitamisel on kasutatud unikaalseid elemente, mis olid kaasajale alles vähe tuntud – polügoonid suurtükkidele, samuti galeriid vallides. Neist viimase puhul on seni püstitatud vaid hüpoteese, kuid alulnimetatud kaevend on andnud neile hüpoteesidele veenva tõendi – avanenud on sissepääs mööda valli kulgevale galeriile (vallisisesele käigule). See ülimalt väärtuslik leid viitab kõige tõenäolisemalt sarnastele käikude süsteemidele ka bastionite polügoonides, mida on võimalik edaspidi arheoloogiliste kaevamistega eksponeerida.Oleks äärmiselt kahetsusväärne matta see unikaalne leid liiva, kruusa ja asfaldi alla, andmata seejuures võimalust Paide elanikel veenduda ühe huvitavama legendi – käikude olemasolu Paide vallides – paikapidavuses (meediasündmus!). Samal ajal kui Tartus Küüni tänaval eksponeeritakse keskaegse tänava juppi klaasi all, ei soovi me, et Paide linn ja Muinsuskaitse vaataks ajaloolistest väärtustest üle. Antud leid omab unikaalset väärtust ka rahvusvahelises teaduslikus uurimistöös bastionaalsüsteemide kohta 16. ja 17. sajandil (Rootsi Kuninglik Armeemuuseum ja Tallinna Linnamuuseum). Käesoleval ajal on trendiks saanud mainitud vallisiseste galeriide eksponeerimine, näiteks Tallinnas Kiek in de Kök (Toomas Abiline, Kalle Kroon), Ingeri bastionis asuva galerii eksponeerimine ja näituse koostamine. Samalaadne näitus tuleb Kalle Krooni poolt koostamisele ka Narva Victoria bastionis (konkursi võit Narva Linnavalitsuses, OÜ Laika Belka ja Strelka).
Allakirjutanud on seisukohal, et mainitud bastionigalerii sissepääs tuleb avalikkusele eksponeerida (näiteks analoogselt Tartus Küüni tänaval tehtuga). Mainitud objekti eksponeerimine on oluline ka jätkuva kindlustusarhitektuuri metodoloogilise uurimistöö seisukohast. Samuti tõstab see objekt Paide kindluse väärtust külastajate silmis. Lisaks märgime, et bastionaalsüsteemi uuringud ning bastionite puhastamine on planeeritud ka Paide Linna arengukavasse (lk 27, 42).
Selleks palume Paide Linnavalitsusel kõige kiiremas korras juhtida elektrikaabli trass nimetatud väljakaevest eemale ning teavitada meid tööde teostamisest, samuti tagada eelnimetatud tööde korraldamine. Oleme valmis vajadusel alati abiks olema.
Lugupidamisega
Rainer Eidemiller
Ühendus Weissenstein
Kalle Kroon
ajaloomagister
Rootsi Kuningliku Armeemuuseumi teaduslik töötaja
Peeter Piirits
MTÜ AEG arheoloog"
Edasised arengud on praeguse plaani järgi sellised, et läbi tuleks vaadata selle ala detailplaneering, samuti kõnnitee projekt ning mõelda läbi, millised muudatused tuleks selles teha, et leidu saaks edasi uurida ja seda avatuks ning eksponeerituks jättagi. Näis, mis saab aga igatahes oleks patt jätta kasutamata avanenud võimalust veidi rohkem tutvuda niivõrd vähe uuritud Paide kindluse rajatistega. Kui juba tuhnimiseks läks, siis mu arvates tuleks arheoloogide ja ajaloolaste näpunäidete järgi mõnes kohas veidi enam kaevata. Leida võib palju huvitatud. Mh näib vähemalt mulle endale, et mitte kaugel sellest kaevatud kohast võis asuda ka üks väravaid, miskaudu kindlusse sisse pääses eriti pärast bastionite rajamist. Vähemalt nii näitab üks 1799. aastal valminud Körberi joonistus (vaade praeguse Tallinna tänava poolt).
Kui välja tuleks terve vana väravakompleksi säilmed, lisaks kindlusesiseste käikude süsteem, oleks kulutused sellisteks kaevetöödeks kuhjaga end väärt.Täiendus 14. augusti kell 15 seisuga
Peeter Piiritsa kommentaar:
"Suur tänu piltide eest. Panin väljatulnud müürid geoaluse peale. Need järgivad edelabastioni N-külge. Laagerkastelli S-külje müür jääb kahjuks nende müüride suhtes nurga alla. Seepärast kaldun arvama, et tegemist on edelabastioni N-seinaga (müüripaksus 125cm) ja sellega samaaegselt rajatud kurtiini müüriga (läbimõõt 80cm). Viimase ette on hiljem rajatud galerii (välisseina paksus kõigest 40cm)."
Täiendus 16. augusti seisuga:
1. Uudis on üleval ka Järva Teatajas (ehkki tänase seisuga mitte täies mahus, st ainult veebiväljaandest ei pruugi täit pilti saada).
2. Uudis oli ka Aktuaalses Kaameras (viimase veerandi sees; mille puhul mainiks seda, et asi ei ole nii konfliktne, kui uudisest võis välja paista, vähemalt minu poolt).
Täiendus 16. augusti kell 22.30 seisuga:
Kalle Kroonilt selline selgitus koos mõne fotoga:
"Siin on üks hea foto milline nägi välja näiteks Spandau kindluse itaalia stiilis bastion 16. sajandist koos oma ambrasuuride (laskeavad), taandatud flangi (see sügamavas asuv lõik) ja seda varjav fassi osa, nn. orillon (jääb kõige ette paremat kätt, nelja laskeavaga.
Midagi sellist oli ka Paide bastionite parematel flankidel.
See Tallinna tn. lähtuv tee vallimäele ja leitud süvik jääks antud juhul sinna kus vallil on vasakut kätt näha laskeavad- kõige äärmised vasakul."
20 kommentaari:
Loodan, et see on vaid algus sellele, mis kõik vallimäel maa seest välja tuleb.
Mina ühinen pöördumisega!
Marko Mänd
Peetri kommentaar on asjalik! Vaatame, mis edasi saab.
Kalle
Lisan veel - tuleb esitada hüpoteese ja esitada küsimusi.
Kas see võis avaneda otse valli pinnale? Võimalik- valli peal asus ju mehi varjav rinnatis.
Sel juhul on aga tegu piki valli kulgeva galerii lõpu, mitte algusega. Nüüd läheb päris põnevaks-
küsimus on selles bastionis, millel asus kunagi vene kirik - selle vasakul fassil asunud suurtükipolügoon mis praegu on mullaga kaetud.
Kuidas toimetati sinna laskematerjali juurdevedu? Eeldan, et piki lõuna suunas kulgeva valli sisemust ja sel juhul peaks olema vastu Parkali tn. jääva bastioni taga(sest ka sellel oli vasakul pool oma polügon) valli siseküljel sissepääs.
Kalle
Ma joonistan ühe eskiisi kuidas terve see nurk ja bastioni flank sellel kohal välja näha võis ja senise materjali põhjal-õigupoolest pidi.
Võtan esmaspäeval Paidesse kaasa.
k
Nonii, esimesed vitsad, nagu ikka tüdruksõbralt...
Kuna see sisaldab vast ka asjalikku informatsiooni siis panen üles:
" Tänan äärmiselt huvitava materjali eest.
Ainus asi,millega ma rahul pole,on jutt legendist,et käiku Münti polnud
olemas ja see on ainult legend.
See on sama rumal väide,et enne Sinu sündi ei toimunud mitte midagi.
Kui Sina sündisid 1969.a.,siis enne seda polnudki midagi.
Mulle rääkis käigust Jaan Eelnurme.Tema sõnutsi suleti käik inimestele kusagil
1920-ndatel aastatel,sest jõgi andis leket käiku ja kardeti varinguid.
Härra Eelnurme suri 1962.a.
Liikumisvõimeline ei olnud ta enne seda umbes 11 aastat,nii et 1960-ndal ei saanud
ta mööda Vallimäge jalutada.
Eelnurme suri täie mõistuse juures.
See käik Münti oli olemas.See ei olnud ainult legend.
ME VEEL KUULEME SELLEST:
MUIDUGI KUULEME KA SELLEST;KUIDAS USKUMATA TOOMAS,s.t.
KALLE KROON oma jutud LEGENDIST ÜMBER LÜKKAB.
Küsisin käigu kohta ka härra Adamsonilt,kes samuti ei lükanud väidet,et
käik Münti oli olemas,ümber.Ta rääkis,et Mündis oli väga kaunis pargiala,kus tema
gümnaasiumi ajal eksamiteks õppimas käis ja kus tolleaegsed paidekad jalutamas
käisid.
Kui lõppes eelmine vabariik ja tulid kolhoosid,said sellest alast "Murrangu"
kolhoosi valdused ja pargiala muudeti ei millekski.
Kahjuks on ka härra Adamson meilt juba lahkunud.
Nii et ma tean,mida ma räägin.
Tervitades Ivi."
No mis ma oskan öelda? Naistega pole mõtet vaielda. Viimati paneb jälle põlvega tagumikku...:)Aga kui ta selle ära tõestab, siis ma annan oma diplomi talle:)
Nii. Muudest asjadest. Mul on seesama häda mis vanadel egiptlastel - ma ei oska tasapinnale joonistada perspektiivi! See tähendab, et ma tegin kaks joonist, mis vaja, aga pean paluma et meie ühine tuttav Juhan nende põhjal korralikud pildid teeks, enne kui seda avalikkuse ette võiks anda.
Kalle
Kusjuures liiga palju on inimesi, kes kinnitavad raudselt, et kunagi lapsepõlves või hiljem on mööda maaaluseid käike kolanud, ma ei räägi siin mitte ainult Mündi-Paide käigust vaid oma kodukoha Kergumäe omast, millest on kaks vanemat meest vandunud, et käisid seda mööda. Üks versioon on, et äkki olid suured melioratsioonikanalid, teine, et on mingi kollektiivne maaalusekäiguiha, no lugege suva rahvapärimusjutte - üks suur maaalune käigutamine.
No gümnaasiumi taga asunud sissepääs(ud) ei tohiks küll suur saladus olla.Osa käikudest olevat olnud kinni varisenud,kuid vähemalt ühest oli võimalik pikemalt edasi liikuda.Väidetavalt toodi käikudest välja ka mõningaid esemeid.Sissepääsud suleti varisemisohu tõttu.Täpsema dateeringuga jään siinkohal kahjuks hätta.
Pöördumisega muidugi ühinen.
R.
17. sajandi gravüüridel on seal kujutatud lausa väravat, miskaudu kindlusest linna pääses (ikkagi Rüütli tänav ju kulgeb sealt edasi). Hiljem on seal näidatud mingit väikest rondeeli. Nii et pole välistatud, et need (läbi)käigud on bastionaalsüsteemist ja selle galeriidest isegi vanemad.
Ma mõtlen, et kuidas see Münti viiv käik raba alla kaevati? Et kui sügaval pidi see olema, et sellest maaalust veehoidlat ei kujuneks? Väga põnev igatahes. Ootan kannatamatult kuidas Ivi Kallele ära teeb ja Kalle oma diplomi talle annab. :)
Legendidest käikude kohta saab lugeda siit:
http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=53
To hongmees- sama diskussioon oli meil juba kaks aastat tagasi, eks nüüd lõppvõitlus ilmselt läheneb...:)
Materjal on nüüd valmis ja joonised ka, toon homme Rainerile ära.Tulen kella 8 ks Vallimäele,
K
Kas võib ka esmaspäeval kaema tulla seda, mida te avastasite?
Jan
Vallimägi on kõigile avatud ju! Ikka võib.
k
Kui see käik on tõepoolest loodebastionist edelabastoni läinud, siis on ehk selle käigu keskosas säilinud ka mingeid märke kunagisest (keskaegsest) sissepääsust linnuse lääneküljes, mis bastionisüsteemidega rajamisega oletatavalt suleti. Kuid ainult oletatavalt, sest midagi võis sellest säiluda ja olla näiteks varajastes bastionites veel sissepääsurahjatistena säilinud. Kindlasti oleks mõistlik säilinu välja kaevata ja avada, sest tegelikult ei tea me ju keskaegse värava ja linnuse peamise sissesõidutee sulgemisest mitte midagi.
Tuletan asjaosalistele meelde, et Paide ordulinnusesse viiv peamine tee (maantee) on lähtunud Viljandist ja viinud linnusesse mööda Laia tänava sihti (lõik praegusest haiglast kuni Laia ja Puuvilja tänava ristini on praeguseks küll kadunud). Sellesama tee peale (ka kusagile Laia ja Puuvilja täna risti kanti) tuli välja ka ajalooline Tallinna-Paide talitee, mis pärineb minu andmetel koguni muinasajast ja oli aktiivses kasutuses kusagil 17.-18. sajandini.
Keskaegne välise ringmüüri värav, mis vastu Tallinnna tn. asus, on bastionite ehitusaruande joonisel 1584.a. (Rootsi Riigiarhiiv) täiesti olemas, niiet eks sellest tule vast lähtuda.
Kalle
Igal juhul jõudu teile ja loodan, et ametnikel jätkuks kainet mõistust väärtustada antud leidu.
See on tõeliselt huvitav leid. Olen hommik otsa uurinud ja lugenud ja otsinud vallitorni kohta igasuguseid materjale. Suur küll midagi peale selle lehe siin pole, aga see on tõeliselt informatiivne.
Oleks tõeline sigadus matta uuesti need värsked leiud mulla alla ja jääda ootama kui 500 aasta pärast need keegi jälle leiab.
Miks ei võiks neid meie maakonna rahvale näidata?
On otsitud ju kaua, kuidas tuua nn turistid Pidesse. Aga see on ju hea võimalus. Milleks ehitada mingit mõttetut "Tivoli" kui asja saab huvitavaks teha ka lihtsalt vanade leidudega.
Ootan huviga selle Saaga jätku, ning loodan, et linnaisad teevad õiged otsused.
Jõudu
Endine Linnlane
Kaido Ivask mitte ainult ei ehita seda värki seal- ka puud on ette nähtud Vallimäelt maha võtta! Vaadake generaalplaneeringut, need puud mis on ümbritsetud rõngaga- ja neid on palju.
Kuidas see asi saab siis välja nägema? Linnast veidi kõrgemal asukohal seisev Vallimägi, mis saab särama nagu juudi jõulupuu või aerodroom(laternad on ju reas)- eriti markantselt keset pimendatud tänavatega linna...)
Postita kommentaar