Veidi lähemalt Paide kindluse bastionaalsüsteemist

Et viimasel ajal on palju juttu olnud Paide kindluse bastioneid ühendavatest käikudest, siis oleks ilmselgelt hea avaldada üks pikem, põhjalikum ja selgitavam lugu, selle kohta, et millega ülepea tegemist on. Ülemäära populaarteaduslik see ei tule, nii et lugemiseks tuleb pisut siiski kannatust ja visadust varuda, kuid kel huvi aru saada, misasja me seal vallil ajame ja saada tahame, sel tasuks see vaev siiski ette võtta. Selleks avaldan siin kolm asjakohast ülevaadet (piltide suurendamiseks tuleb neil klikkida):

I artikkel kohaliku mehe ning ajaloomagistri Kalle Krooni sulest.


"Paar märkust Paide kindluse bastionite ehituse kohta"
Kalle Kroon, mag. Art.


Bastionite põhistiilid 16-17.sajandil.

Joonisel 1 on ära toodud põhilised bastionite stiilid 16-17. sajandil. Need on:

a) vana-itaalia stiil ( 16. sajandi algus - 16. sajandi II pool);

b) uus-itaalia stiil (16. sajandi II pool - 17. sajand);

c) vana-hollandi stiil (17. sajandi I pool);

d) parandatud vana-hollandi stiil;

e)prantsuse (Vauban, II meetod)(17. sajandi II pool);

f) uus-hollandi stiil (Coehoorn).



Paide bastionid kui segastiilis kindlusehitised.

Meid huvitavad antud juhul itaalia stiilid a, b, ja vana-hollandi stiil c, sest Paide bastionitel on rakendatud mõlemaid stiile-nii itaalia kui vana-hollandi stiile. Nagu ajastule kaasaegsematest plaanidest näha, on kui me seisame kindluse tsentrumis, vallitorni juures ja vaatame bastionite suunas, kõigi kolme bastioni parempoolsed flangid itaalia stiilis, st. et nad on sügavalt varjatud nn. orillonidega- flangi suurtükiplatvormi ette ulatuvate fassi (kaarjate) nn kõrvadega. Orilloni ja selle taha varjatud flangi tähtsus seisnes piiramistegevuse viimases faasis – kui peale pikemat suurtükituld vaenlase väed tormijooksule asusid ja kindluse vallikraavi tormasid, pidi flangil asuvast suurtükist olema võimalik anda tuld vaenlase pihta piki vallikraavi. Selleks aga pidi see platvorm ja suurtükk igal juhul nii palju kui võimalik, varasemast vaenlase tulest puutumata jäänud olema. Selleks varjatigi see suurtükiplatvorm eenduva valliosaga- orilloniga (vt. Joonised 2 ja 3).

Paide bastionite vasakpoolsed flangid olid seevastu aga vana-hollandi stiilis. Selles stiilis ei nähtud selliseid orillone ega vallisiseseid galeriisid ette, vaid bastionid olid massiivsed täismuldehitused. Nii ongi bastionite vasakpoolsed flangid ilma liigendusteta ja massiivsed. Vana-hollandi stiilis flankide eeliseks oli võimalus võtta effektiivsemalt tule alla ka naaberbastioni fass tervikuna, kui seda ründas vaenlane.

Neljandasse külge, mis jääb Veski ja Parkali tn. nurgale ei rajatud bastioni vaid väike rondeel - ümar, väga madala torni taoline kindlustis. Bastioni rajamiseks ei jäänud siin veski tõttu ruumi.

Seega on Paide kindlustamisel rakendatud peale tollal maksvusel olnud itaalia stiili ka vana-hollandi stiili. Kõige selgemini on see välja toodud 19.sajandi II poolel Rootsi fortifikatsiooniinsener Ugglase tehtud koopiast Paide kindluse kohta 17. sajandi algul(vt. joonis 4)


Võimalused itaalia stiilis bastioni flankide suurtükiplatvormide paigutuseks.

Võimalusi itaalia stiilis flangi suurtükiplatvormi asetuseks oli põhijoontes kaks – esiteks, see võis asuda samal tasapinnal bastioni rinnatise ja peamise üldpinnaga( vt. Joonis 1, a; joonis 2) või teiseks, see võis asuda langetatult allapoole bastioni rinnatist, bastioni muldkehandisse(vt. Joonis 1, b; joonis 3) Viimasel juhul osutusid vallisisesed galeriid ehk käigud hädavajalikuks - teisiti poleks võimalik ei suurtükke ega laskemoona suurtükiplatvormile kohale toimetada.

Millega oli tegu Paide kindluses- kas bastionite vasakpoolsete flankide suurtükiplatvormid võisid asuda muldkehandis? Kui lähtuda anonüümsest 17. sajandi joonisest millel on kujutatud otse valli sisenev värav, ja 19.sajandi II poolel Rootsi fortifikatsiooniinsener Ugglase tehtud koopiast Paide kindluse kohta 17. sajandi algul (vt. joonis 4), siis võiks eeldada, et tegu oli uus-itaalia stiiliga ja järelikult on vallides kulgevad käigud ootuspärased.

S. Waxelbergi joonisel (joonis 5) Paide linnast ja kindlusest 100 aastat peale bastionite valmimist on kujutatud orillon vaid ühel, Parkali tn. suunale jääval bastionil, mis näib olevat ilma langetatud suurtükiplatvormideta, kuid sealsamas on näha ka sügav varing, mistõttu ei saa selles päris kindel olla. Kaasajaks on see varing täidetud. Vastu Tallinna tn. ja Veski tn. jääval bastionil on aga just seal, paremal flangil, kujutatud samuti sügav varing, mis viitab otseselt, et ka seal on olnud itaalialik flank koos orilloniga. Ka see on tänaseks päevaks täidetud.
Nende vahele jäävale kiriku-poolsel nn. edelabastioni paremal flangil ei ole Waxelberg üldse midagi näidanud, mis on vastuolus tänasel päeval nähtavaga – orilloni nõgus nõlv näib seal olevat igati jälgitav.

Edasi – kas hiljuti edelabastioni juurest mantelvallist leitud käik võib olla seotud bastioniga või on tal mingi teine funktsioon? Ka siin on võimalusi mitmeid. Hr. Valdo Praust on juhtinud hiljuti tähelepanu sellele, et tegu võiks olla keskaegse väravaga eeslinnusest linnusesse. Ka seda võimalust tuleb kindlasti kaaluda. Sest miks asus eeslinnuse värav nimelt samas piirkonnas kust kulgeb ka tänapäeval Tallinna tänavalt tee Vallimäele (vt. allpoolt 1584.a. joonis ehitustöödest bastionitega- „Westen“ ehk läänekülg). Pole välistatud, et leitud käigu näol võis olla ka tegu piki sama valli kulgeva käiguga mis ulatus Lääneväravani, seal on tõepoolest kraavi välisküljel näha ka eend, mis viitab mingile rajatisele. Ilmselt oli tegu veel orduaegse käiguga, mis ei pruukinud olla tollal, laagerkastelli ajastul, veel täiesti pealt kaetud ja võidi muuta käiguks alles seoses bastionite ja vallide rajamisega või kaeti siis kui mittevajalik.


Mida on vaja olukorra selgitamiseks teha?

Vajalikud on arheoloogilised väljakaevamised surfide näol nimelt mainitud kolme bastioni parempoolsetel flankidel (vt. joonis 4, ringide sees), et välja selgitada seal asuvad võimalikud müüri ja muud ehituslikud jäänused, samuti ristsahtid kurtiinidesse, ja püüda nende põhjal jõuda lähemale selgusele. Eraldi tuleb uurida ka Läänevärava valli väliskülje eendit ning edelabastioni lähedal mantelvallil leitud käigu suuet kui ka rondeeli juures leidunud süvikut lõunavalli piirkonnas – neist viimast on näinud ka käesolevate ridade autor 1970-te aastate algul.

Võrreldes praeguste otse lõhkuvate ehitus-kaabeltöödega on arheoloogilised kaevamistööd väga väikesemahulised ja kultuuriväärtusi alahoidvad ka materiaalses mõttes.


II Siia juurde kuulub ka 1584. aasta tööjoonis Paide kindluse bastionite rajamise kohta ning selle tõlge, mis samuti pärinevalt Kalle Kroonilt:

Paide lossipealiku von Mindeni tööjoonis Paide kindluse bastionaalsüsteemide rajamise käigust Rootsi kuningas Johan III-le, koostatud 1584. a.
Allikas: Rootsi Riigiarhiiv, Livonica II, 630, Krigsväsendet. Wittensteens slott.
Tõlkinud Kalle Kroon

M. Petern oli vallimeister, bastionite rajamistööde juht.

1) Kuigi ma küll tean, et Kuninglikule Majesteedile selle maja kohta M. Peternilt üks näidisjoonis saabumas on, olen ma siiski mitte teisiti toimetada saanud kui et sellesamuse kohta, nagu see rajatud ja ehitatud on, ühe lihtsameelse jutustuse alandlikkuses saata tahan, mida Tema Kuninglikku Majesteeti mitte teisiti kui armus esitleda saan. Ma olen toiminud oma parima suutlikkuse ja usalduse järele.
2) See bastion on eelmisel aastal uuesti rajatud ja uuele alusele seatud. On 6 sülda kõrge ja ilma rinnatiseta (brustver), ainult kantsikorviga kaetud. Peab aga ilma rinnatiseta 9 sülda kõrge tehtud olema.
3) Siin vahel 16 ½ sülda (st. bastioni nõlvast kuni praeguse Tallinna tänavani).
4) Siin üks väike tornike, „Kõhnaks Greteks“ (?“Schmale Grete“?) kutsutud, on tulistamisest täiesti hävinud.
5) Siin on vana värav asunud, samuti täiesti puruks tulistatud.
6) See ringmüür ei ole paksem kui 2 ½ küünart, seestpoolt tugevdatud bollvergiga (mullast ja palkidest rinnatisega).
7) Siin asub Sepatorn (Torn der Schmiede). On venelaste poolt tulistamisega täiesti maatasa tulistatud (ilmselt 1572/73 piiramise ajal) ja majana kasutamist leidnud ja (tornina) kadunud. (Mõlemad tornid p 4 ja 7 all asusid vahetult vastu Tallinna tänavat)
8) See ring- ehk mantelvall on Herman Flemingu poolt tõsiselt tugevdatud olnud (H. Fleming oli Paide rootsi lossipealik 1564. a), siiski venelaste poolt jälle maha tõmmatud ja kraav täis aetud, on uuesti põhjani ära süvendatud, mis ka kõige tarvilikum olnud on. Teisel küljel asuvad majad on kadunud (purustatud). Mõlema bastioni vahe on 61 (?) sülda.
9) Valliehituse laiust ei tea öelda, sest see on veel ümbertöötamisel.
10) Kraav ei saa laiem kui 3(?) sülda olema, (üle selle) on tehtud tõstesild.
11) Ring- ehk sirgmüür on umbes 2 ½ küünart paks, ei mingit valli, vaid üks sügav kraav, bastioni ja rondeeli vahel 75 sülda.
12) See sirg- ehk mantelvall on eelmisel aastal uuesti ja 2 sülda paks üles ehitatud ja vaid 8 sülda kõrge, peab aga jääma mõlema bastioni ja sirgmüüri vahel 68 sülda. Ka üks sügav kraav. Vallil ei ole mingit rinnatist, sellel asuvad vaid kantsikorvid.
13) Vall on kuni müürini 10 sülda lai.
14) Sellest parempoolsest lossimüürist on teisele poole 39 ½ sülda.
15) Pikaks Hermanniks nimetatud (torn) on 8-kandiline, 20 sülda kõrge, 6 korruseline, 6. korrusel asub geschuge (sõna tähendust vaja otsida, ka sakslased ei tea), müür ise on 1 süld paks, (torni) keskel aga 2 sülda ja ½ küünart.
16) Müüri ja kraavi vahel on 9 ½ sülda ja kraav on siiani välja kaevatud.
17) Värav vallile.
18) Sellest müürist kuni teiseni on 58 ½ sülda, panipaikade ja keldritega.
19) Mõlema müüri vahel on 18 sülda ja ei mingit valli.
20) Müür.
21) Värav lossi.
22) Tee teise väravani.
23) Sellest vene bollvergist (vt eespool) kuni müürini on laiust 32 ½ sülda. Seespool on sõjarahvas elanud (st sõjaväelaste, resp. palgasõdurite elamud). M. Petern aga soovib väiksemaks teha ja siia valli paigutada. (Nii jäänud), sõjarahvale elamiseks ruumi ei jää.
24) Väike rondeel, ei saa palju suuremaks ehitada veski ja selle järgi vesirajatise tõttu. (St. vesilüüse oli vaja, et täita vallikraavi veega).
25) Siia on venelased ühe bollvergi püsti löönud ja eestpoolt torniga kaitsnud. 3 sülda paks, kõik kokku varisenud.
26) Oja (Pärnu jõgi).
27) Tee väravani.
28) Väike oja Mäost (Vodja jõgi).
29) Veski
30) Oja (Pärnu jõgi)


III ja kõige lõpuks arheoloog Peeter Piiritsa poolt geoalusele kantud käigu asukoht Vallimäel (punasega - suurendamiseks tuleb pildil klikata):