Plastkotiaktsiis

Kuna siin on juba saanud juttu teha nn kilekotimaksust, siis et eile jõudis avalikkuse ette uudis selles, et rohelised esitasid Riigikokku menetlemiseks plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu (algatajate hulgas on ka reformierakond ja IRL), paneks siia ka eelnõud puudutava teabe välja.

Eelnõuga seonduvat saab jälgida Riigikogu veebist.
Otseviide seaduseelnõule on siin ja otseviide eelnõu seletuskirjale on siin.
Aluseks on võetud Iirimaa vastav seadus, mis on kehtinud seal alates 2001. aastast ning olnud väga tõhus (esimese aastaga vähenes kilekottide müük lausa 90%).

Allpool aga eelnõu koos seletuskirjaga ka:

SELETUSKIRI
PLASTKOTIAKTSIISI SEADUSE EELNÕU JUURDE

I Sissejuhatus
Plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) sätestab Eesti maksuõiguses uue aktsiisi: aktsiis plastkotile, mis kuulub tasumisele kaupleja poolt plastkoti võõrandamisel kliendile. Aktsiis kehtestatakse tarbijate valikute mõjutamiseks kasutamaks müügikohast kaupade kaasavõtmiseks keskkonnasõbralikumaid alternatiive, nt riidest korduvalt kasutatavaid kotte või varem soetatud plastkotte, samuti täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks riigieelarvesse.

Seaduse eelnõu on ette valmistanud Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat Vaido Põldoja, vaido.poldoja@varul.com ja SA Õigusloomekeskus juhataja Kristiina Rebane,
e-post: kristiina.rebane@gmail.com.

Riigikogus seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.

II Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on vähendada plastkottide kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju plastkottide maksustamise teel ning samal ajal tuua riigieelarvesse lisaraha.

Eestis on iga-aastaselt tarbijate poolt kasutatav plastkottide hulk tõenäoselt üle 100 miljoni – täpne statistika puudub, kuid teiste Euroopa riikide andmete põhjal võib Eestis sellist suurusjärku eeldada. Suure osa plastkottide koguhulgast moodustavad jaekaubanduses tehtud ostude mahutamiseks kasutatavad plastkotid. Ehkki tulenevalt üldisest pakendite korduvkasutuse kajastamisest meedias võib täheldada ka plastkottide korduvkasutuse tõusu, ei ole see ilma täiendavate riigipoolsete meetmete kasutuselevõtuta kaugeltki piisav. Tulenevalt jaekaubanduses pakutavate plastkottide taskukohasest hinnast on endiselt levinud tarbimisharjumus soetada iga poeskäigu puhul uus kott kaupade mahutamiseks, kusjuures ühe poeskäigu puhul soetatakse plastkotte sageli mitu.

Plastkottide liigtarbimise negatiivne mõju keskkonnale väljendub nii nende tootmisele kulutatud tooraines, energias ning sellest tekkinud saastes, kuid mis veelgi olulisem, ka tarbimiselt kõrvaldatud plastkottide poolt põhjustatud keskkonnakahjus. Plastkotid lagunevad looduses ning ka prügi ladestuskohtades väga pika aja (kümnetes kuni tõenäoselt sadades aastates) jooksul ning loodusesse sattunult ohustavad nii väikeseid kui suuri elusorganisme, kes plastkotte ja nende jäänuseid sisse võivad süüa.

Ülaltoodut silmas pidades on eelnõu eesmärk vähendada klientide poolt jaemüügivõrgust plastkottide soetamist suunates isikuid plastkottide korduvkasutamisele või keskkonnasõbralikumate alternatiivide eelistamisele, milleks on nt riidest kottide kasutamine. Kuna tegemist on aktsiisi kehtestamisega, siis on eelnõu eesmärk samuti riigieelarvesse täiendavate rahaliste vahendite hankimine.

Eelnõu eesmärki silmas pidades toimub aktsiisiga maksustamise eelnõu kohaselt plastkottide lõppkasutajani jõudmisel, kuna sel juhul on aktsiisil kui fiskaalsel meetmel kõige suurem mõju aktsiisikauba soetaja tarbimisotsusele. Samuti maksustatakse eelnõu eesmärki silmas pidades aktsiisiga vaid need plastkotid, mis on mõeldud klientide poolt müügikohast kauba kaasavõtmiseks. Kõiki muid plastkotte, nt prügikotid, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma.

Sarnaselt on plastkottide kasutamise piiramiseks kehtestatud maksunduslikud meetmed ka erinevates Euroopa Liidu riikides, nt Iirimaal, Prantsusmaal ning Taanis. Lisaks on plastkottide kasutamise piiramiseks rakendatud või plaanitakse rakendada meetmeid ka kolmandates riikides, nt Taiwanil, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Tansaanias, Bangladeshis ja mitmetes USA linnades.

III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käesoleva eelnõu koostamisel on lähtutud ennekõike Iirimaa plastkottide maksustamist puudutavast seadusandlusest, seda järgmistel põhjustel. Esiteks on Iirimaa vastav seadusandlus oma ülesehituselt sarnane käesoleva eelnõu aluseks oleva visiooniga, mis seisneb selles, et aktsiisiga maksustatakse jaekaubandusvõrgus kliendile võõrandatav plastkott selle võõrandamise hetkel ühikuna tüki alusel. Näiteks Taani vastavas seadusandluses maksustatakse plastkotte massi alusel ning enne seda, kui need võõrandatakse jaekaubandusvõrgus klientidele.

Teiseks, Iirimaa plastkottide maksustamist puudutav seadusandlus on olnud jõus alates 2001. aastast ning kuna seda on tänaseks muudetud minimaalselt, viitab see asjaolule, et Iirimaa poolt valitud tee plastkottide maksustamiseks on ennast praktikas tõestanud kui asjakohane ja töötav meetod.

Kolmandaks, kuna Iirimaa puhul on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigiga, siis on sealse seadusandluse kehtestamisel võetud arvesse ka riske seoses võimalike vastuoludega Euroopa Ühenduse asutamislepingu ning muude Euroopa Liidu õigusaktidega.

Eelnõu on ülesehitatud analoogselt teiste aktsiise kehtestavate seadustega eesmärgiga muuta seaduse adressaatidele seadusega tutvumine võimalikult lihtsaks. Samuti on eelnõus maksimaalselt kasutatud juba olemasolevat ja seaduse adressaatidele tuttavat terminoloogiat ning kus võimalik, on seaduse täitmisega seotud asjaajamise osas tuginetud juba olemasolevale regulatsioonile. Viimase all peetakse silmas aktsiisi tasumise üle arvestuse pidamist, mille puhul on püütud maksimaalselt vältida juba olemasoleva maksu- ja raamatupidamisseadusandluse alusel teostatava aruandluse kõrvale täiendava aruandluse tekkimist.

Eelnõus valitud tee eelnõu objektiks olevate suhete reguleerimiseks, st plastkottide aktsiisiga maksustamine nende jaekaubandusvõrgus klientide võõrandamisel koos rõhuga klienti kauba hinnas sisalduva aktsiisi suurusest teavitamisele, on valitud põhjusel, et see mõjutab kõige enam kaupluste kliente oma tarbimisharjumusi muutma valides keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Juhul kui maksustada plastkotid aktsiisiga nt tootmise või maaletoomise hetkel ning ilma kohustuseta kliente aktsiisi suurusest igakordselt teavitada, on tõenäoline, et plastkottide hinnas sisalduv aktsiis jaotatakse kaupmehe poolt ka muude tema poolt pakutavate toodete hindade vahel ning lisaks sellele, et aktsiis ei omaks plastkoti hinnale otsest ja vahetut mõju, ei pruugiks kliendid üldse teada, et tema poolt omandatavalt tootelt on vastav aktsiis tasutud.

Alljärgnevalt analüüsitakse eelnõu sätteid eraldi.

Eelnõu § 1
Sätestatakse aktsiisi objekt, milleks on plastkott. Plastkoti mõiste on lahti seletatud eelnõu mõisteid käsitlevas sättes.

Eelnõu § 2
Sätestatakse seaduse toimimiseks vajalikud mõisted.
Plastkott
Plastkoti mõiste määratlemisel kaaluti kahte alternatiivi: esiteks, käesolev variant, kus plastkoti mõiste on lahti seletatud tavakeelsena läbi selle valmistamismaterjali ning kasutusotstarbe, või teiseks, kus plastkoti mõistet püütakse defineerida loetledes üles selle valmistamiseks kasutatud keemiliste ühendite täpsed nimetused, materjali paksuse, toote kuju jms. Kuna teise alternatiivi alusel kõikehõlmava definitsiooni andmine oleks äärmiselt keeruline ning tekitaks vähemalt sama palju ebaselgeid juhtumeid, mis vajavad täiendavat tõlgendamist, kui esimene alternatiiv, siis on see üheks põhjuseks, miks otsustati esimese alternatiivi kasuks. Samuti lähtuti esimese alternatiivi valikul kaalutlusest, et eelnõu koostajate poolt analüüsitud teiste riikide sarnases seadusandluses oli valitud sama tee.

Tuleb ka märkida, et eelnõu koostamise ajal on käesoleva mõistega hõlmatud tooted tavatähenduses piisavalt selgelt piiritletud, kuna jaekaubandusvõrgus pakutavad plastkotid on materjalilt ja omadustelt sarnased. Juhul kui käesoleva eelnõu seadusena jõustumise tulemusena peaks aktsiisi tasumisest vabanemise eesmärgil turule ilmuma uued tooted, mille mahtumine plastkoti mõiste alla on küsitav, peaks seadusandja sõltumata käesoleva definitsiooni piiride selgusest täiendavalt analüüsima, kas nimetatud tooted peaks olema hõlmatud käesolevas eelnõus käsitletava aktsiisiga või mitte. Seda põhjusel, et uued tooted, mille mahtumine plastkoti mõiste alla pole üheselt selge, võivad olla täna jaekaubandusvõrgus pakutavate plastkottide kõrval keskkonnasõbralikuks alternatiiviks, mille kasutamist tuleb hoopis soodustada.

Nagu viidatud, on käesoleva eelnõu regulatsiooniga hõlmatud plastkoti mõiste defineeritud kahe elemendi kaudu. Esiteks peab selle massist moodustama plast rohkem kui poole. Sellise sõnastuse eesmärk on hõlmata eelnõu regulatsiooniga ka sellised kotid, mille puhul on kasutatud muid materjale, kuid millest peamise osa moodustab siiski plast. Näiteks kuuluvad siia kotid, mille valmistamisel on omavahel ühendatud paber ja plast, samuti kotid, mille puhul plastpaneelid on sulatamise asemel niidiga kokku õmmeldud ja paelaga ääristatud.

Eelnõuga hõlmatud plastkottide eristamiseks muudest plastkottidest kasutatakse koti kasutusotstarbe kriteeriumit. See välistab eelnõu reguleerimisalast nt prügikotid ja kõikvõimalikud üksnes tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud plastkotid. Küll aga tuleb tähele panna, et koti kasutuseesmärgi kriteerium lähtub konkreetse tooteliigi eesmärgist, mitte üksiku tooteühiku kasutuseesmärgist. See, kui klient soetab plastkoti ja deklareerib, et ei kavatse seda kasutada mitte kauba mahutamiseks ja kaasaviimiseks vaid üksnes prügi mahutamiseks, ei põhjusta nimetatud plastkoti välistamist eelnõu regulatsiooni hulgast.

Terminit plastkott kasutatakse eelnõus põhjusel, et sama terminit kasutab Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuur. Tavakeeles kasutatakse plastkoti sünonüümina ka termineid kilekott, plastikkott, plastikaatkott jmt.

Eelnõu ei erista teineteisest nafta baasil toodetud plastkotte ja nn biolagunevaid plastkotte, mõlemat tüüpi plastkotid on eelnõuga hõlmatud.

Võõrandamine
Võõrandamise mõiste seondub maksukohustuse tekkimise hetkega. Võõrandamine toimub, kui aktsiisi maksja annab aktsiisikauba kliendile müügikohas faktiliselt üle või lähetab kauba Eestis asuvale kliendile plastkotis. Seejuures ei ole maksukohustuse tekkeks oluline, kas aktsiisi maksja annab plastkoti kliendile üle tasu eest või tasuta. Kauba müügikohas üleandmise rõhutamise eesmärk on mõjutada tarbija otsust ostude mahutamiseks kasutatava viisi valikul. Kuna seaduse eesmärk on kaitsta eelkõige Eesti looduskeskkonda, siis on maksustatava olukorraga tegemist vaid juhul, kui aktsiisikaup lähetatakse Eestis asuvale kliendile. Kui kaup antakse üle müügikohas, siis ei ole kliendi asukoht oluline, kuna aktsiisikauba üleandmine toimub igal juhul Eestis.

Kaup
Kaup on igasugune vallasasi.

Klient
Eesti õiguskorras on kliendi mõiste sätestatud mitmes seaduses. Näiteks kaubandustegevuse seaduse § 2 p 5 kohaselt on klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Elektroonilise side seaduse § 2 p 15 kohaselt on klient üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga.
Samas ei sobi kumbki eeltoodud definitsioon käesolevat seadust silmas pidades ning selguse huvides on käesoleva seaduse kohaldamiseks mõiste “klient” defineeritud erinevalt seni sätestatud definitsioonidest. Eelnõu kohaselt on klient iga isik, kellele aktsiisi maksja plastkoti võõrandab. Teatud tingimuste täitmisel on küll võimalik, et kohaldatakse aktsiisivabastust (vt allpool eelnõu § 8 selgitusi).

Müügikoht
Nagu ülal selgitatud, lähtub eelnõu eesmärgist vähendada kaupade mahutamiseks mõeldud plastkottide kasutamist läbi tarbijaharjumuste mõjutamise, seega faasis, kus lõpptarbija teeb otsuse kasutada üht või teist moodust enda kaupade mahutamiseks. Seetõttu viidatakse ka plastkoti mõiste juures müügikohale.
Müügikoha mõiste sisustamisel on otsustatud lähtuda juba kaubandustegevuse seaduse (edaspidi KtS) § 2 p 6 sätestatud müügikoha mõistest, mille kohaselt on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.
KtS ning sellega seotud majandustegevuse registri seadus (edaspidi MtRS) kehtivad Eestis alates 15.04.2006 ning nimetatud seaduse rakendamispraktika peaks olema praeguseks sellisel tasemel, et võimaldab eelnõu adressaatidel, kelleks on majandustegevusega tegelevad isikud, saada aru KtS ja MtRS sätestatud mõistetest. Eelnõu adressaadid peavad olema tuttavad KtS ja MtRS sätestatud mõistetega ka seetõttu, et peavad täitma nimetatud seaduses sätestatud nõudeid. Samuti peeti eelnõud koostades silmas vajadust vältida võimaluse korral uute mõistete sätestamist ning seeläbi õiguskorra keerukamaks muutumist.

Kaupleja
Eeltoodud põhjustel tugineb eelnõu kaupleja mõiste juures KtS § 2 p 1 sätestatud kaupleja mõistele, mille kohaselt on kaupleja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda KtS rakendamispraktikast.

Eelnõu § 3
Nimetatud sättes kehtestatakse aktsiisi laekumise koht ning põhimõte, et aktsiis tasutakse täiskroonides.

Eelnõu § 4
Ühtne aktsiisimäär kehtib kõigi plastkottide osas sõltumata nende mõõtudest või muudest omadustest. Juhtumid, mil aktsiisi plastkoti kliendile võõrandamiselt maksta ei tule, on sätestatud eelnõu §-s 8.

Eelnõu § 5
Eelnõu kohaselt on aktsiisi tasumise kohustus kauplejal, kes aktsiisikauba kliendile võõrandab. Nii kaupleja, kliendi kui võõrandmise mõistet on selgitatud eelnõu §-s 2.
Lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest otsustati eelnõus sätestatud kohustusi mitte kohaldada kauplejale, kelle viimase majandusaasta müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega muid otseselt käibega seotud makse (netokäive), oli väiksem kui kakssada viiskümmend tuhat krooni, välja arvatud kui isiku netokäive ületab jooksva kalendriaasta algusest kakssada viiskümmend tuhat krooni.

Esiteks kujutab aktsiisiga seonduv arvepidamine väikese käibega kauplejale suhtena kogukäibest märksa suuremaid kulutusi, kui suurtele kaupluste kettidele, samuti põhjustab see täiendavat administreerimisega seonduvat kulu riigile, mida väikestelt kauplejate poolt makstav aktsiis ei pruugi katta. Teiseks võõrandatakse ülekaalukas enamik plastkottidest kauplejate poolt, mille käive ületab eelnõu käesolevas sättes paika pandud piiri. Seega on aktsiisi kehtimine nende kauplejate puhul piisav eelnõu eesmärkide saavutamiseks. Kui aga jooksval kalendriaastal netokäibe piir ületatakse, siis tekib kauplejal alates nimetatud käibe piiri ületamisest käesolevas seaduses kauplejale sätestatud õiguste ja kohustuste rakendamise kohustus.

Eelnõu § 6
Maksuseaduse juures on olulise tähtsusega maksustamise hetk. Eelnõu kohaselt on maksustamise hetkeks aeg, millal aktsiisimaksja plastkoti kliendile üle annab või lähetab.

Eelnõu § 7
Eelnõu sätestab aktsiisiga maksustamisperioodiks kalendrikuu. Aktsiisimaksjad on eelduslikult ka käibemaksukohustuslased ning segaduste vältimiseks otsustati eelnõu koostamisel sätestada deklaratsiooni esitamise tähtajaks maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev.

Eelnõu sätestab volitusnormi rahandusministri poolt aktsiisideklaratsiooni kehtestamiseks.

Eelnõu § 7
Eelnõus on kehtestatud alljärgnevad aktsiisivabastused.

Edasimüüjad
Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt vabastatakse aktsiisist plastkott, mille kaupleja võõrandab teisele kauplejale, kes soetab aktsiisikauba selle edasivõõrandamise eesmärgil.
Eelnõu lähtub eesmärgist vähendada nö lõpptarbimisse jõudvate plastkottide hulka. Seetõttu on aktsiisi tasumisest vabastatud plastkoti võõrandamine teisele kauplejale, kes soetab plastkoti selle edasi võõrandamiseks (mitte aga ise kasutamiseks).

Kui vastavat erandit rakendatakse, peab kaupleja olema veendunud, et võõrandab plastkoti teisele kauplejale, kes kavatseb aktsiisikauba edasi võõrandada. Näiteks saaks kaupleja küsida endale kliendilt, kes soovib maksuvabastuse kohaldamist, kirjaliku kinnituse, et tegemist on kauplejaga, kes soetab plastkotid nende võõrandamiseks. Kirjalike tõendite olemasolu on oluline plastkotte edasimüümiseks võõrandava kaupleja enda jaoks, kuna vastasel juhul võib ta sattuda olukorda, kus peab tasuma aktsiisi vaatamata plastkottide võõrandamisele edasimüümise eesmärgil, kuna ilma vastavate tõendite olemasoluta eeldatakse, et kaup võõrandati klientidele, st lõpptarbijatele.

Kui aga vastava kinnituse andnud kaupleja kasutab plastkotte muuks otstarbeks kui võõrandamine, tekib vastaval kauplejal omakorda kohustus tasuda aktsiis. Kui nimetatud isik aga plastkoti võõrandab, tekib isikul eelnõus sätestatud tingimustel maksukohustus või isik saab kohaldada eelnõus sätestatud alustel maksuvabastust.

Miinimum mõõdud
Proportsionaalsuse põhimõtte tagamiseks on aktsiisist vabastatud plastkotid, mille puhul ükski aktsiiskauba mõõtudest ei ületa järgnevaid piire: laius 200 mm (arvestamata volte); pikkus 300 mm (koos sangadega).

Tervisekaitse
Iirimaa regulatsiooni eeskujul on eelnõus peetud vajalikuks vabastada aktsiisist plastkotid, mida kasutatakse vastavas müügikohas üksnes toidukaupade eraldamiseks tervisekaitse eesmärgil. Nimetatud maksuvabastus on vajalik, kuna teatud toidukaupu ei ole võimalik müügikohast muul moel kaasa võtta, kui plastkotti pakendatuna (nt pähklid, kalatooted jms kaalukaup).

Laev või lennuk
Tulenevalt asjaolust, et klientidel puudub laeva või lennuki pardal ning lennujaama või sadama territooriumil teatud juhtudel võimalik vabalt mõne keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasuks otsustada, ei ole põhjendatud neid kohtades võõrandatavate plastkottide maksustamine. Seda põhjusel, et regulatsioon aitaks kaasa üksnes riigieelarvesse rahaliste vahendite hankimisele, mitte klientide tarbimisharjumuste muutmisele, jättes seega eelnõu eesmärgi täitmata.

Eelnõu § 9
Aktsiisimaksjad on eelduslikult ka käibemaksukohustuslased ning rakendub KMS § 36 lg 1 p 1 sätestatud 7-aastane arvete kronoloogilises järjestuses säilitamise kohustus tema poolt või tema eest (§ 37 lõige 1) väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Segaduste vältimiseks sätestab siiski ka eelnõu kohustuse säilitada tema poolt soetatud ja võõrandatud aktsiisikauba arved või nimetatute puudumisel muud aktsiisikauba soetamise või võõrandamise dokumendid kronoloogilises järjestuses seitsme aasta jooksul nende saamise või väljastamise päevast arvates.

Järelevalve teostamise võimaldamiseks sätestab eelnõu ka kohustuse pidada eraldi arvestust maksustamise perioodil soetatud ja võõrandatud aktsiisikauba kohta, mida maksustatakse aktsiisiga ning aktsiisikauba suhtes, millele kohaldub aktsiisivabastus.

Eelnõu § 10
Eelnõu eesmärgiks on vähendada kaupade mahutamiseks mõeldud plastkottide kasutamist läbi tarbijaharjumuste mõjutamise. Mõjutamaks tarbimisharjumusi, on aktsiisi maksjal kohustus näidata ära eraldi aktsiisisumma suurus, mis kuulub plastkotilt tasumisele. Seda nii plastkoti pakkumisel kliendile (nt hinnasilt) kui arvel või muul dokumendil (kui arvet ei väljastata).

Eelnõu § 11
Sätestab seaduse jõustumise aja.

IV Eelnõu terminoloogia, vastavus Euroopa Liidu õigusele
Üksnes käesoleva eelnõu jaoks on defineeritud eelnõu §-s 2 mõisted plastkott ja klient.

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele, Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga kaetud valdkonda.

V Seaduse mõjud, seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Lähtudes Iirimaa kogemusest võime eeldada olulist plastkottide tarbimise vähenemist, isegi kuni 90%. Hinnates tänast plastkottide aastast tarbimist Eestis suuremaks kui 100 miljonit plastkotti, tarbitakse plastkotimaksu rakendamise järel Eestis üle 10 miljoni plastkoti aastas. Sellise koguse plastkottide tarbimisest laekuks riigieelarvesse aastas vähemalt 30 miljonit krooni.

VI Rakendusaktid
Aktsiisideklaratsiooni vorm (kinnitatud rahandusministri määrusega).

VII Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumise puhul 1. jaanuarist 2011 on arvestatud, et selle Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuuekuuline periood. See annab kõikidele seaduse adressaatidele mõistliku aja uue regulatsiooniga kohaneda ja vajadusel oma tegevust ümber korraldada.


Algatajad:


Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon

Eesti Reformierakonna fraktsioon

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon



EELNÕU
722 SE I
PLASTKOTIAKTSIISI SEADUS

§ 1. Maksuobjekt
Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga plastkott (edaspidi aktsiisikaup).

§ 2. Mõisted
Käesoleva seaduse mõistes on:
1) plastkott – kott, mille kasutuseesmärgiks on kauba mahutamine selle kaasa võtmiseks müügikohast ning mille massist moodustab plast rohkem kui poole;
2) võõrandamine – aktsiisikauba müügikohas tasu eest või tasuta üleandmine või Eestis asuvale kliendile lähetamine;
3) kaup – käesoleva seaduse tähenduses on vallasasi;
4) klient – isik, kellele plastkott võõrandatakse;
5) müügikoht – kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 6 mõistes;
6) kaupleja – kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 mõistes.

§ 3. Aktsiisi laekumine
(1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse.

(2) Aktsiis makstakse täiskroonides.

§ 4. Aktsiisimäärad
Aktsiisimäär on kolm krooni aktsiisikauba ühiku kohta.

§ 5. Aktsiisimaksja

(1) Aktsiisi maksab kaupleja, kes aktsiisikauba kliendile võõrandab.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata kauplejale, kelle viimase majandusaasta müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega muid otseselt käibega seotud makse (netokäive), oli väiksem kui kakssada viiskümmend tuhat krooni, välja arvatud kui isiku netokäive ületab jooksva kalendriaasta algusest kakssada viiskümmend tuhat krooni.

§ 6. Aktsiisiga maksustamine
Aktsiisikaup maksustatakse aktsiisiga aktsiisikauba kliendile võõrandamisel.


§ 7. Maksustamisperiood, deklareerimine ja tasumine

(1) Aktsiisiga maksustamise periood on kalendrikuu.

(2) Aktsiis makstakse ning aktsiisideklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. päevaks. Aktsiis tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(3) Aktsiisideklaratsiooni vormi kehtestab rahandusminister.

§ 8. Aktsiisivabastus
(1) Aktsiisist on vabastatud aktsiisikaup, mille kaupleja võõrandab teisele kauplejale, kes soetab aktsiisikauba selle võõrandamise eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamisel on kaupleja kohustatud tõendama, et võõrandas aktsiisikauba teisele kauplejale, kes soetas aktsiisikauba selle võõrandamise eesmärgil. Kui aktsiisikauba soetanud kaupleja kasutab aktsiisikaupa muuks otstarbeks kui selle võõrandamine, on nimetatud kaupleja kohustatud tasuma aktsiisi vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.

(2) Aktsiisist on vabastatud aktsiisikaup, mille puhul ükski aktsiiskauba mõõtudest ei ületa järgnevaid piire: laius 200 mm (arvestamata volte); pikkus 300 mm (koos sangadega).

(3) Aktsiisist on vabastatud aktsiisikaup, mida kasutatakse müügikohas üksnes toidukaupade eraldamiseks tervisekaitse eesmärgil.

(4) Aktsiisist on vabastatud aktsiisikaup, mis võõrandatakse järgnevates kohtades:
1) laeva või lennuki pardal;
2) lennujaama või sadama territooriumil, kuhu kliendil on juurdepääs üksnes kehtiva sõidudokumendi alusel.

§ 9. Arvestuse pidamine
(1) Aktsiisimaksja on kohustatud säilitama tema poolt soetatud ja võõrandatud aktsiisikauba arved või arve puudumisel muud aktsiisikauba soetamise või võõrandamise dokumendid kronoloogilises järjestuses algsel kujul seitsme aasta jooksul nende saamise või väljastamise päevast arvates.

(2) Aktsiisimaksja peab pidama eraldi arvestust maksustamise perioodil soetatud ja võõrandatud aktsiisikauba suhtes, mida maksustatakse aktsiisiga ning aktsiisikauba suhtes, millelt ei kuulu aktsiis tasumisele vastavalt käesoleva seaduse §-le 8.

§ 10. Aktsiisimaksja kohustused aktsiisikauba pakkumisel ja võõrandamisel
Aktsiisimaksja on kohustatud:
1) aktsiisikauba pakkumisel avaldama kliendile muust hinnainfost selgelt eristatuna aktsiisikaubalt tasumisele kuuluva aktsiisisumma suuruse;
2) märkima väljastatud arvel või muul kauba võõrandamisega seotud dokumendil tasumisele kuuluva aktsiisisumma.


§ 11. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 01. jaanuaril.


Riigikogu esimees ENE ERGMA
„….” ……….. 2010, Tallinn



Algatajad:


Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon


Tallinn, „ „ 2010