Kalmistu

Täna avaldati uudis, et Paides Keskväljak 7 maja alt leiti hulga inimluid (vt ka fotosid). On selge, et tegemist on matmiskohaga. Uudisest vilksas korraks läbi võimalik aastaarv (1750-1780). Kindlasti saab lähiajal Muinsuskaitseametist kuulda täpsemat infot.

Seniks panen siia üles veidi pildimaterjali, mis võib ehk ka abiks olla.

Esiteks on teada, et praeguse kiriku asukohal asunud keskaegse kiriku ümber oli kunagi aiaga piiratud surnuaed (samuti nagu maakirikutes), mida hiljem hakati kutsuma "saksa surnuaiaks".
Vana kirik hävis Liivi sõjas ning rootsi ajal ehitatud ajutine puukirik asus kusagil praeguse kirik ja keskväljaku haljasala vahel. Ilmselt millalgi siis ka suurendati kalmistut, lisandus nn "talurahva kalmistu", kuhu Rootsi võimud ärgitasid eestlasi matma (selle ajani olid endiselt levinud paganlikud kalmud metsades jm). Tolleaegne turuplats oli seega praegusest poole väiksem, ulatudes kalmistu piirini, mida praegu markeerib keskväljaku haljasala läbiv jalgtee (Vee tn joon).

Kui valmis uus kirik (1786), siis oli aga keskväljakult kalmistu juba kadunud, sest 1774 oli Katariina II ukaasiga keelatud linnadesse matmine (Venamaal aset leidnud katkuhädade tõttu). Kesklinna kalmistu suleti ning avati uues kalmistu Reopalus. Keskväljak suurenes vana kalmstu arvelt praeguste mõõtmeteni.


Kui nüüd vaadata tolleaaegseid kaarte, siis võib näha, et ilmselt on kunagi kalmistu ulatunud mitte ainult poolde praegusse keskväljakusse, vaid ka kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 ja 8 alla.

Jaan Eelnurme on oma 1936. aasta raamatus "Paide Püha Risti koguduse minevik" joonistanud üles ühe skeemi (Eelnurme sai seejuures tugineda vana kirikuarhiivi dokumentatsioonile, mis praeguseks ei ole säilinud). Plaan peaks kujutama aastat 1700 ning see näitab kaht kalmistut - üht kivikiriku ümber (vanem, nn saksa surnuaed) ja teist vahepealse rootsiaegse puukiriku ümber (nn talurahva surnuaed). On näha, et see uuem surnuaed ulatus kindlasti ka praeguse Keskväljak 8 alla.

Kohe kalmistust ida poolt läks läbi vana veski tee, seega selle all vaevalt et kalmistut oli. Teest veel ida poole jäid krundid (juba Rootsi ajal). Kirikust põhja poole olid ka krundid (Rootsi ajal Hans Negelini elamu ning nagu aastaks 1700 köstri elamu).

Aastal 1739 tehti Paide linna plaan (koopia Ajalooarhiivist), mille ümberjoonistus on pärit aastast 1784. Sellelt plaanilt on näha, et kiriku krunt ulatub nüüd ida poole kuni Rüütli tänavani välja. Just sealt ongi leitud matmiskohad (Keskväljak 7 alt). Täiesti kindel on see, et pärast 1774. aastat sinna enam ei maetud, sest kesklinna kalmistu suleti ning nagu näha selle postituse esimeselt slaidilt (rohelise põhjaga kaart aastast 1786) asusid peale seda seal juba elamukrundid ja hooned. Vahemärkusena võib veel öelda, et kuigi kirikut ümbritevad hooned pärinevad 19. sajandist, ei tähenda see, et varem seal hooneid ei olnud. Majad olid seal juba Rootsi ajal ning on teada, et vanad hooned (sh Keskväljak 3 kohal asunud vana koolimaja) põlesid 1848. aasta kirikupõlengu ajal. Seejärel ehitatigi uued hooned.
 
Üks järeldus võib siis olla see (kui praegu jätta kõrvale võimalus, et tegemist võib olla Liivi sõja aegse vms matusega), et kusagil 1700-1774 vahel võis kiriku kalmistu laieneda kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 alla. See võis olla midagi vahepealset ja pisut ajutist, millele viitab võibolla ka üsna nö maa peale matmine nagu tänased leiud näitasid.