Jõgi

Nüüd siis veidi ka Weissensteini põhiteemast, st Paide ajaloost. Seekord üks spekulatsioon, mis võib aga ei pruugi tegelikkusega kattuda.

Paidel oli ju kunagi jõgi, 1950-tel juhiti ta linnast eemale, kuid rahvapärimuse järgi olevat temaga manipuleeritud varemgi. Kolm aastat tagasi panin weissensteini veebi üles nn Paide legende, millest suurem osa pärines raamatust "Arad veed ja salateed" (Tartu, 2004) aga ka muudest allikatest. Muuhulgas oli seal kaks sellist:

"Vanal ajal jooksnud Paide jõgi praeguse Prääma mõisa juurest mööda. Praegugi on näha endise jõe tammi jälgi. Paide kindluse ehitamise ajal viidud aga jõgi Paide linna vallikraavidesse."

"Nüüdne Pärnu jõgi voolanud ennemuiste nüüdse Tarbja küla poolt otse nüüdse Prääma mõisa suunas ja ühinenud mõisa lähistel nüüdse Reopalu jõega. Kui 1260. aastate paiku Järvamaa hõivanud ristirüütlid siin soodest ümbritsetud künkal nüüdsel Vallimäel kindlust ehitasid, ümbritseti kindlus sügava kraaviga. Vesi aga otsustati vallikraavi tuua jõest, mis voolas umbes kilomeetri kaugusel lääne pool soos. Miks siis sealt, kui ligemal olid nüüdsed Vodja ja Esna jõed? Arvatavasti oli sealne jõgi palju veerikkam ja kiirema vooluga. Kindluse kraavist suunati jõgi nüüdsesse Vodja jõkke. Et jõgi endises sängis edasi ei voolaks, rajati selle takistuseks mullavallid veele ette."

Kohe võttis neist vihjetest kinni Eesti tuntud mõisa-uurija Valdo Praust, kellega koos käisime 2006 jaanuaris oletatava vana jõesängi sõlmkohad läbi. Selle tulemusel tehtud ülevaateid kaartidel võib näha weissensteini fotogaleriis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tarbija lähedal Pärnu jõe ühe suurema käänaku kohal ning Reopalu jõe lähedal Antsu talu põllul (endistel Prääma mõisa aladel) oli tõepoolest üsna selgelt näha jälgi, mida võiks pidada vanaks jõesängiks. Vahepealne osa turbarabas on mitmete kuivendustöödega ilmselt lootusetult moondunud. Nii et mine tea - võibolla tõesti voolas Pärnu jõgi kunagi Tarbja ja Sillaotsa vahelt mitte Paide peale, vaid hoopis läbi raba Prääma mõisast põhja poolt Reopalu jõkke, ehk siis Paide linnast kaugelt lääne poolt (kaardil oranzhiga märgitud joon). Võibolla tõesti kindluse rajamise ajal kasutati ära mõnd väiksemat haru, kuhu jõe peavool nüüd suunati, et see ordulinnuse veetõkkena ja veski tarbeks kasutusse võtta.

Siit tekkis mul aga järgmine mõtteuit (sama vähe tõestatav muidugi, kui kogu eelmine jutt):

Teatavasti rajati Wittensteini nimeline ordulinnus mitte muistsele Järvamaale, vaid Alempoise (hilisem Türi kihelkond) maakonna põhjapiirile, vastu Järvamaad. Aga kuidas vanal ajal teati muinasmaakondade piire? Mingeid tulpasid või kraave selleks ju ei rajatud. Piiriks olid ikka mingid looduslikud tähised. Ega mitte juhuslikult ei lähe just sellest kohast jõgi läbi. Seega piiriks võis olla jõgi. Aga mis siis kui vana jõesäng läks teiselt poolt, Türi poolt Paidet (kusagilt Reopalu silla kandist)? Ja kui ordumeister tahtis just praegusele Vallimäele ordulinnuse rajada, sest see oli kõrgem koht, keset märga ala ja samas paemurru kõrval (Kureküla)? Samas jäi see Järvamaale, kuhu ta poleks tohtinud midagi sellist ehitada. Mida teha? Võibolla samasugust väikest sigadust nagu ordu igal pool mujal kõhklematult korda saatis: muuta piire viies jõesängi praegusest Paidest lääne poolt ida poole!

Mine tea, ordult poleks raske taolist koerustükki uskuda.

Niipalju siis sellest teemast. Siit tekkis mul tegelikult üks mõte - teha üks matk, alustades Vallimäelt, sealt mööda vana taliteed Mäo poole aga jõe äärest pöörata Mardisaarele, kus legendide järgi asunud vana eestlaste linnus. Sealt üle maantee nn Froidenbergi mäele, kus on mõisnike poolt 19. saj teisel poolel 1573. a Paide vallutamise ja rüüstamise käigus hukkunud Vene sõduritele püstitatud mälestusmärk. Edasi lähekski üle Tarbja tee nn vana jõesängi pidi üle raba, põikaks läbi teiselt poolt Viraksaart vanalt rabateelt, siis keeraks jälle Reopalu jõe juures asunud vana jõesängi peale. Tagasi võiks aga tulla mööda vana Tallinna maanteed, mis Paide kõrtsi juurest läks Prääma ja Röa mõisate kaudu üle Väätsa, sealt Piiumetsa, Vahasti jne kaudu Kosele. St tagasi siis mitte Kosele vaid Röa-Prääma-Vana Paide Kõrts kaudu :) Võiks millalgi talve jooksul ära teha. Aga sellest vast edaspidi lähemalt.