Veidi selgituseks - paremal on kujutatud Paide linna ainult mõne sümboliga. Ülemine "krog" tähendab kõrtsi, mis asus praeguse Lai 5 kohal (viimati tuntud Aurora kinona). Sellest allpool märgitud Paide kirik. Nagu näha, saab tee linnast välja alguse just kõrtsi juurest, ehk siis praegusest Laiast tänavast. Sellelt kaardilt pole näha, kuid teised kaardid näitavad, et linna seest pääses sinna mööda praegust Väike-Aia ehk tolleaegset Viljandi tänavat. Sellest veidi lähemalt allpool.Niisiis, mööda praegust Laia tänavat tuli liikuda kuni praeguse Soo tänava ristini ja siis pöörata loodesse, üle praeguse Soo tänava turbarabasse. Tee läks Prääma "kõrtsini" (sellest allpool on märgitud Prääma "rehi"). Sealt edasi pääses üle Röa mõisa Väätsa poole, edasi üle Piiumetsa, Vahastu ja Kuimetsa Koseni. See ongi vana Tallinna maantee, mida veel 1696. aasta kaardil on selgelt märgitud.
Kuid kõrtsi juurest pääses ka Türi poole. Nagu näha, sealtsamast Soo tn ristist, kust üks teeharu läheb loodesse Tallinna peale, läheb teine haru üle praeguse Lembitu pargi edelasse. Umbes seal, kust praegu läheb Pärnu tänavalt Prääma tee, saabki ta kokku praeguse Pärnu tänava Türipoolse otsaga. Seega, Türi poole ei saanud Paide kesklinnast mööda Pärnu tänavat nagu praegu, seda tänava alguse juppi pole olemas veel Rootsi ajal ja pisut hiljemgi. Tuli minna mööda Väike-Aia ehk Viljandi tänavat praegusele Laiale ja sealt edasi nagu ülal kirjeldatud. Üle Türi ei pääsenud sel ajal aga mitte Pärnusse (üle Särevere minevat Pärnu teed polnud olemas kuni 19. sajandini), vaid hoopis Viljandi. Seepärast siis oligi Väike-Aia tänav tol ajal Viljandi tänavaks. Aga miks mitte Tallinna tänavaks, kui ka pealinna sedakaudu sai? Ilmselt ei olnud siis vana Tallinna maantee enam nii palju kasutuses kui uus, Mäost läbiminev tee.
Nüüd tahakski millalgi selle vana Tallinna tee alguse, st Paide kõrtsi ja Prääma vahelise jupi kuidagi looduses üle leida.
Võibolla on kasuks see 20. saj alguse kaart, kus umbes sama sihti näib markeerivat üks rada, mis põikab enne Prääma mõisa vist mingi tolleaegse veski juurde.Ega see kerge ei saa olema. Vähemalt mina ei tea, kus asus 1696. aastal Prääma kõrtsihoone. Minu teada umbes sel ajal alles eraldus Prääma mõis Eiverest, mõisahoonet võibolla Präämas veel ei olnudki. Aga kindlasti leidub targemaid, kes mõisaasju rohkem uurinud.
Nüüd veidi tagasi Paide linna. See siin on väljavõte 1692. a Paide kaardist. Paide kõrtsi
hoone on seal vasakul, veidi ülevalpool (kollane ristkülik), Laia ja Väike-Aia ristis. Huvitav on näha, et Laia tänava joon saab alguse täpselt ordulinnuse lääneväravast. See vast selgitab miks linnast just sedakaudu välja käidi. Kõik sai alguse kindlusest - enne bastioneid jalutati läänevärava kui peavärava kaudu otse praeguse Laia tänava sihis välja Tallinna suunas. Hiljem kasutati ka linnast väljaminekuks seda väljakujunenud teed. Ajaloolises kontekstis oli seega kõik väga loogiline, kuigi praegu näeb selline jõnks kummaline.Too 1692. a kaart pakub tegelikult kuhjakaupa muudki huvitavat, kuid sellest teinekord. Vahepeal peaks matka teoks tegema, saaks kindlasti pildi selgemaks, või siis vähemalt segasemaks kuid huvitavamaks :)
1 kommentaar:
Väikese matka tulemusena igatahes selgus, et Paide-Tallinna talitee ääres asunud Prääma kõrtsihoone - täpsemalt selle vundamendil või müüridel asuv uuem ehitis - on tänaseni olemas ja paikneb tollastes gabariitides vana talitee sihis. Tõenäoliselt on tegemist Prääma vanima hoonega, mis toimis kõrtsina juba ajastul, mil Prääma mõisa veel olemas ei olnud ja sinna ulatusid Röa mõisa alad (kusagil 17. sajandi keskpaigas või teisel poolel).
Talitee enda lõik sealt Paide poole oli enne kaasaegset ringteed (praeguse Piimakombinaadi taga) üsna võsastunud ja kohati üsna raskesti äratuntav, seega looduses pea täielikult hääbunud. Samuti oli ta lõiguti üsna raskelt läbitav.
Postita kommentaar