baltisaksa ajaloolasi või kodu-uurijaid nagu mõned eelistavad öelda. Põhiline osa tema elust möödus muidugi Põltsamaal, kuid 1805. aasta mais (68 aastaselt) kolis ta Paide. Siin ta ka 6. jaanuaril 1819 suri. Hupelist on kirjutanud suurepärase ülevaate Indrek Jürjo oma raamatus “Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel”.Paides Hupel küll midagi olulist ei kirjutanud, ehkki koondas ja korrastas varemtehtut, kuid midagi väga olulist sai Paide linn temalt küll. Nimelt kinkis Hupel oma maja Paidele, olles selles enne asutanud nii Paide kui üldse Eesti väikelinnade esimese tütarlastekooli. Lisaks annetas ta kooli jaoks veel märkimisväärselt raha. Kool avati tema majas 11. veebruaril 1818 ja tegutses seal 1902. aastani, mil koliti "Hoffmanni villasse" (Tallinna 60). Hiljem, 1910 koliti uude koolimajja (Posti 12).
2005. aasta alguses kirjutasin, et Hupeli maja asukoht on nüüd kindlalt teada - selleks on praegune Vee 1 asuv m
aja, kus hetkel asub Kalevite Kodu (foto 19. saj lõpust, saadud Rene Viljatilt - sellel on näha veel nö Hupeli aegse fassaadiga maja - väikesed aknad näiteks). Lugu ilmus ka 9. aprilli 2005 Järva Teatajas, kus küll Muuseum miskipärast eriarvamusele jäi. Tõsi, siis veel ei olnud ma jõudnud nö Vanalinna Atlaseni, mis praeguseks valmis on saanud, kus on vanad krundinumbrid praegustega kokku viidud, nii et tol ajal olid tõendid nö kaudsed, ehkki täiesti ühesed (muide, juba 1970-tel kirjutatud Restaureerimisvalitsuse töödes on viidatud Vee 1-le, kui Hupeli majale).Aja jooksul on maja asukoht kinnitust leidnud. Kokkuvõtvalt on sellest juttu ühes .pdf failis (varuge kannatust, laeb üsna pikalt).
Lühiülevaatena panen aga siia ühe koondpildi.Tegu on 1854. aasta Paide linnaplaaniga, mille üsna hiljuti Ajalooarhiivist leidsin, juures väljavõtted 1902. a Paide Teatajast. Kaart on suurepärane töö, valmistanud muide ühe Venemaal tunnustatud kartograafi Moritz Gnadebergi poolt (tänud siinkohal Val
ev Väljaotsale, kes selle mehe nö avastas). Gnadebergi elukoht oli Pikk 35 majas, kus varem oli elanud ka Karl Gustav Hammerbeck, Paide esimese eestikeelse kooli asutaja. Veidi teemast välja minnes: uus Paide spordihall vääriks ehk Hammerbecki nime, sest just tema kooli asukohale see rajatakse. Aga tagasi selle linnaplaani juurde (klikkides saab pilti suurendada): seal on näha sama, mis 1902 Paide Teatajas -krunt nr 30 - Kull
krunt nr 31 - tütarlastekool (varem Hupel)
krunt nr 32 - Stecher.
Asi seega päris selge - Hupeli maja aadress on praegu Vee 1, ehkki kuni 19. sajandi keskpaigani koosnes maja ainult turuplatsi poolsest osast.
Hupeliga seoses märgiks veel seda, et tema sulest on pärit ka üks töö, mis osundab, et meie linna eestikeelne nimi (Paide ja mitte näiteks Paede) on väga vana - kasutusel juba Hupeli ajal, kuid tema arvates ka juba 1560-tel. Nimelt, Hupeli ajakirja “Nordische Miscalleen” 1790. aasta numbris 24 (lk 379-387) on arutatud teemal, kas 1564. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud vaherahulepingus nimetatud linn “Paida” võib tähendada Weissensteini ehk Paidet. Oma artiklis ei nimeta Hupel Paedet. Küll aga mainib ta, et tema ajal kasutati Weissensteini kohta eestikeelset nimetust Paide. Nimi Paide oli seega kindlasti kasutusel 18. sajandi lõpupoole. Väga tõenäoliselt oli Hupelil aga õigus ka selles, et nimetus Paida käis 1564. aasta lepingus Paide.
Selline mees on siis elanud siin. Loodan, et ikka ükskord saab majale ka vastav tahvel paigutatud. Mõned kokkulepped ja kooskõlastused on juba käes.
1 kommentaar:
Vaatasin, et Urmas oli jaanuari Linnalehes sellesama artikli kohe 1:1-le trükki pannud. Pean teinekord vist sõnakasutusele veidi rohkem tähelepanu pöörama. Kes lehelugejatest ei tea, et see artikkel blogist võetud on (mil ju oma eripärane formaat ikkagi veidi), sellele võib lugu leheveergudel vist natuke familiaarne paista :)
Postita kommentaar