Panen siia esialgse ja lihtsustatud marsruudiga kaardi (suurendamiseks klikake sellel). Kuna Marko salvestas kogu teekonnda GPSiga, siis täpsem kaart tuleks edaspidi juba mitte niivõrd matka, kui matkamarsruuti ja sellel leiduvat (eelkõige ajaloolist tausta) kirjeldava postituse juurde.
Alustasime Vallimäelt, veeväravast ja liikusime vana taliteed mööda (mis muide on kenasti märgitud okstega kaetud teena juba 1603. a Lauruse gravüüril, kus kujutatakse Paide piiramist) Mäo suunas. Vodja jõeni jõudes jäime selle läänekaldale ja kusagil Opmanisaare kandis (see vana talukoht jõe ääres, kui allikateni tavatsete minna), või veidi
pärast seda, keerasime põhja, vana Mardisaare kõrgendiku poole (märgitud juba 17. saj kaartidel selle nimega - kõik siinkasutatud kaardid pärit Ajalooarhiivi kaardiregistrist). Praegu on see kaetud teedevalitsuse hooneräga ja ladustamisplatsidega, kuid legendid räägivad, et kunagi olnud seal muistne linnus. Mine tea. Aga oluliselt kõrgem ta ümbritsevast muidugi on.Järgmine sihtpunkt oli nn tornimäel asuv Liivi sõja monument, kuhu hetkel küll ühtegi teed ega rada vii. Ka meie pidime üle põllu minema. Tegu on umbes sama suure kõrgendikuga, kui Sillaotsa kalmistu. Renner nimetab ilmselt just seda kohta Froidenbergi mäeks, kus Ivan Julm isiklikult oma 80 000 mehelise sõjaväega laagri üles pani, et Paide linna vallutada. Mäe kirdeosas on väiksem küngas, kus asub 1886. aastal püstitatud obelisk. Kunagi oli sellel ka metallist tahvel, mis selgitas, et püsti on ta pandud nende Ivani sõjameeste (sh tsaari lemmiku, Paides hukkunu
d Maljuta Skuratovi) mälestuseks, kes 1573. aastal hukkusid Paidet vallutades ja rüüstates. Mingil ajal on see tahvel aga pihta pandud. Taas räägivad legendid, et see küngas tassiti streletside kuubedega kokku. Ja tõesti, ilmselgelt ongi tegu kunstliku künkaosaga. Pildil ongi Ivan Julm kaasaga ja väike käsilane Skuratov isiklikult. Muide, miskipärast on obeliskiküngas hirmsat moodi ära songitud. Valdo arvas, et aardekütid. Võibolla ei ole aga käsitsi kokkutassitud mägi nii stabiilne. Kitsed armastavad seal aga küll magamas käia, üks 11-peane kari põgenes just meie tulles.Tee läks edasi lääne suunas. Kunagi käisime Valdoga taas üht legendi otsimas. Seekord Paide vana jõesängi oma. Samas sihis, läbi kraavide, rühkisime ka nüüd. Siia veel üks pilt: panoraam sellest Froidenbergi mäe kandist. Vasakul tornimäe, paremal Sillaotsa kalmistu küngas.
Ega ma ei saa enam sama kindlalt esineda, kui aastaid tagasi, et ma selle vana jõesängi koha nüüd üles leidsin. Aga noh, vähemalt ära me ei eksinud ja rabas oli tore mütata. Jõudsime turbaraba vaatetornini, sealt mööda rabateed Prääma. Algne plaan oli ka Viraksaare tagant, muistse sootee juurest läbi põigata aga ilmselgelt olin meie võimeid üle hinnanud. Aega kulus kavandatust kaks korda rohkem ja ööseks poleks olnud tark rabasse jääda. Nii et ikka otse Prääma.
Nüüd hakkas mu arust alles huvitavaks minema. Varem on saanud kirjutada vanast Paide-Tallinna taliteest, mis Paide kõrtsist (Lai 5 kino) üle Soo tänava ja läbi raba Prääma kõrtsi ja Röa mõisa kaudu Väätsa, Piiumetsa, Va
hastu, Kuimetsa kaudu Kosele ja sealt Tallinna läks. Plaan oli see teesiht üles leida. Ja paistab, et see õnnestus meil üllatavalt edukalt. Esmalt oli vaja tuvastada rootsiaegsetel kaartidel märgitud Prääma kõrts, mis asus hilisemast mõisast rohkem lõunas. Sel 17. saj lõpu kaardil on ta märgitud vasakul punase rõngaga. Valdo osundas väga enesekindlalt ühele konkreetsele hoonele ja mul ei jäänud tõesti üle muud kui nõustuda. Praegune maja asub kindlasti kunagise kõrtsi asukohal. Kus täpsemalt, sellest teinekord lähemalt. Ja võttes selle maja eest kulgeva vana tee järgi asimuudiks 100, sattusime selgelt nähtava sihi peale, mis viis meid otse Paidesse, Kure tänava otsa, mis jätkus täpselt samas sihis kuni Soo tänavani, sealt läks kaartide järgi tee Laiale tänavale, kõrtsi (Lai 5 kino) eest läbi otse Vallimäele, lääneväravasse. Tee on leitud ja markeeritud!Kunagi tahaks sellest vanast taliteest lähemalt kirjutada. Praegu on teemaks aga rohkem matk. Usun, et kogu läbikäidud tee (u 13 km ajaga u 5 tundi) võikski saada selliseks mõnusaks Paidekandi matkarajaks, kus peale looduslikult kenade kohtade ka ajaloolist näha saab. Nii et kel huvi, andke teada, lähme matkama! :)
11 kommentaari:
Väledat sulge põneva bloogi pidamisel, ikka teine asi, kui staatiline sait! Võibolla Sa tead, et Järvamaa Muuseumis on 2 Bremerfeldi mõisakaarti, 1813 ja 1859. Mul on need osaliselt fotodena olemas, muidugimõista puuduvad võimaliku teetrassi kohad.
Tänud Juhan! Hea, et meelde tuletasid neid kaarte. Mõned aastad tagasi pildistasin nad omale aga pärast vana arvuti kõvakettaõnnetust on just need jäänud selle portsu hulka, mis siiani ununenud taastada. Peakski muuseumis uuesti ära käima.
Su pilpakiskumise blogistamist tahaks kunagi siin tsiteerida pikemalt kui tohib, siis kui mõtted jälle rohkem ennistamisteemade kanti lähevad:)
1813. aasta Prääma mõisa kaardil peaks talitee kindlalt peal olema. Prääma mõisast/kõrtsist taliteed pidi järgmine kõrtsikoht, Väätsa mõisale kuulunud Venevere kõrts toimis igatahes 1853 veel algses funktsioonis. Mul on olemas selleaegne Fedder'i Väätsa mõisa üldkaardi koopia (EAA 3724.4.520), kus see kenasti peal on.
Kui saaks eraomanike nõusoleku Prääma kunagise kõrtsikoha juures ja Puramäel, saaks põhimõtteliselt minna vana talitee sihti pidi kuni Nehatu/Vissuvereni. Venevere-Nehatu lõigu (osalt üle Väätsa raba) olen taliteel sel sügisel läbi käinud. Üle Puramäe, st Röa külast Venevereni ei ole ma senini käinud, seal on eramaad ja ma ei tea, kuidas eraomanikud nende läbimisse suhtuvad...
Veel Paide-Tallinna taliteest. Usun 99,9% tõenäosusega, et selle ükski siht (mis läbis Präämat, Veneveret ja Nehatut) ei puutunud ei Piiumetsat, Vahastut ega Koset, suure tõenäosusega mitte ka Kuimetsat.
Piiumetsa jäi liialt läände (edelasse) nagu ka Vahastu, Kose aga liialt itta. Kuimetsa sihis võis põhimõtteliselt minna see haru, mis Aelalt keeras Kadja peale ja sealt edasi, kuid usun, et Tallinna tee läks Kadjalt pigem Nutu ja Habaja suunas, kui Kuimetsa suunas. Jah, Kadjal või Nutul võis kunagi selle tee üks harudest keerata ka Kuimetsale. Eriti siis, kui Kuimetsa oli nunnakloostri mõis ja hiljem rüütelkonnamõis, st tal tuli tahes-tahtmata hoida sidet Tallinna kui kloostrikeskuse ja rüütelkonna keskusega.
Samas ei tahaks üksikute teabekildude baasil sellest väga veel rääkida, peaks rohkem uurima...
Nagu öeldud ka Nahkanuia blogis, Paidest väga palju kaugemale ei ole ma seni asju uurinud ega vist söanda ka edaspidi minna. Küll aga tahaks looduses ära märkida Paide ja Prääma vahelise lõigu, kuid enne peaks selle veel mõned korrad läbi käima, veelkord kaartidega võrdlema jne.
Mis puudutab Väätsa-Piiumetsa-Vahastu-Kuimetsa sihis asunud vana maanteed, siis selle info sain Tõnu Raidi raamatust “Eesti teedevõrgu kujunemine”. Minu küsimusele, kust hr Raid on saanud andmeid just sellises sihis kulgenud teekohta, vastas ta salapäraselt: “see lihtsalt on nii” :) Nii, et ei oska ka mina öelda, millele täpselt see tugineb.
Pilpakiskumisteema on kõigile kohustuslik tsiteerimiseks niikaua, kuni veel "igavest" eterniiti või imitatsioonplekki peade kohal leidub, plaan on kunagi mõtetelt tegudele ka minna.
Kõult läbi Nutu üle Vaopere Kadjale, Aelast kas Virla kaudu Kõule või Kadja kaudu otse Kuimetsa - Kõu/Triigi kandis on taliteede rägastik keerulisem, kui Raidi raamatus. Suuliste andmete järgi ajati veel eelmise sajandi teisel veerendil Virla ja Aela vahele tee sisse sinna, kust rutem külmus, praegune tee läheb kaarega, läbi Vonka. Ehk ka selle kaootilise elemendi pärast kulgevad trassid alates Mellini kaardist erinevatel radadel. Pala külas raba ääres on säilinud teedelahkme kivi, pidi olema taliteede ristumiskoht, teine trass kulges võibolla horisontaalliinis, Rakvere peale. Oli ka kohalikumat transiiti esinenud, puit viidi Paide alla, mille ümbrus oli viinavabrikute tööst lagedast raiutud, Eiverest? toodi dolomiiti ahjulagedeks, samuti suuline pärand.
Tõnu Raidi andmed ajaloolisest teetrassist läbi Kuimetsa ja Vahastu pärinevad tõenäoliselt varasema uurija Väino Eineri raamatust (Väino Einer, Korilasrajast kiirteeni. Tln Valgus, 1988).
Seal on sellest teetrassist mõnevõrra räägitud, mujal ma seda kohanud pole.
Muide, mul on tõsine kava peale Paide-Prääma rajaosa korduvalt läbikäimist ja kaartidega võrdlemist see ära märgistada ja ka puhastada (võsast mõistagi). Esialgu piisab lindikestest rajaümbruse puude külge, hiljem teeks midagi asisematki. Eesmärk on ikka see läbikäidud rada päris matkarajaks teha - kus vaja purded üle jõe, teabetahvlidki jms (ma mõtlen siis kogu, 13 km raja ulatuses, millest ülalpool juttu). Näib, et sellist ettevõtmist isegi rahastataks. Muidugi tuleb igasugused kooskõlastused ja load ka enne saada. Nii et kel huvi seda- ja teistpidi rada veel läbi käia, võibolla mõnikord koguni võsasaag või kirves käes - olete oodatud!
Rainer, kui Sa tõesti tahad KOGU meie pühapäevase tee matkarajaks muuta, siis leian, et see oleks mõistlik läbi viia vana jõesängi mõlemast otsast. Mäletad, me paar aastat tagasi leidsime mõlemast otsast keset metsa reliktina pilliroogu lohukohas? Kui Pärnu jõgi on kunagi sealtkandist kulgenud, siis AINULT mööda neid kahte kohta.
Seekord me läänepoolsemas vana jõesängi otsas ju ajanappusel ei käinudki ning idapoolset riivasime ka ainult põgusalt.
Ja veel. Kui kaugemas tulevikus juba plakatid, siis Prääma kõrsti lähedal KOGU talitee trassi näitamisega. Enne sügist Sa neid nagunii ei tee ning selleks ajaks ehk ma tean kogu taliteetrassist juba veidi rohkemat.
Jah, mõte oleks teha selline rada nagu oli planeeritud, st sisse jääks ka põikamine Virakssaare taha muistsele sooteele, tagasitulles Reopalu jõepoolse vana jõesängi külastamisega. Sõltuvalt ilmast ja muudest oludest saaks siis selle Virakssaare osa ära jätta, kuid jõesängi läneotsa siiski sisse jätta.
Kogu talitee trassi näitamine on väga hea plaan. Tegelikult tahaks sellise stendi isegi Paide üles panna. Aga tõesti, kiirustada ei maksa. Sinu põhjalikkust teades usun, et tasapisi saame asjast täiesti selge pildi.
Loen huviga teie tegemisi ja kirjapandud mõtteid. Võtaks isegi trassi läbimise ette ja võimalusel aitaks kaasa talitee märgistamisele Järvamaal.
Postita kommentaar