Kivitöökoda ja savitönk või sauevabrik

Mitmed Paided vanad majad kannavad veel EW aegseid, peamiselt tsementkivi- aga harva ka nn savikivi katuseid. Näevad mu arust väga kenad välja. Olen ikka kuulnud, et taolisi katusekivi tehti ka Paides. Tsementkive tehti tõepoolest Pärnu tänaval, Johannes Teppi töökojas (seal tegeldi ka kiviraiumisega, tehti hauakive jms). Praegune aadress on Pärnu 71, jääb bussijaamast tulles otse üle Pärnu tänava. Töökoja asukoht ja fotod on Tiiu Saaristilt.

Asukoht on väga loogiline (J. Tepp on selle maja omanikuna märgitud juba 1913 aadressraamatus), sest teatavasti edasi, üle Laia tänava asus vana paemurd (millest on pärit ka Paide kindluse valge paas), mis oli lahtine veel 1950-tel. Sellest ka Pärnu tänavalt Laia poole minev Kivimurru tänava nimetus. Igatahes, tsementkive sai Paides Johannes Teppi töökojast, ehkki samas teatakse rääkida, et kive valati tihtipeale hoopis kohapeal. St tuldi vormidega maja juurde, valati kivid ja pandi katusele. Võibolla oli siis kord nii, kord naa. Olen ise neid tsementkive puhastanud, ladustanud, katusel uurinud jne. Ega nad väga hullus seisus polegi. Sõltub partiist ilmselt, kuid enamus on suht tugevad, kannavad isegi punast värvitooni veel peal (huvitav, mis värviga tegu võis olla?). Teised jälle, eriti paksu samblakihi alla jäänud, lagunevad suht kergesti. Siiski oleme neid PSRIKi lattu tasapisi kogunud, et majadel, kus taoline katus lappimist vajaks, varu võtta oleks.

Kus aga tehti savikive, nii katusele, kui telliseid? Jälle annab aimu tänavanimetus. Vana savitönk ehk sauevabrik asus loomulikult just Telliskivi tänaval, kunagisest Baltika tikuvabrikust veidi lõuna pool. R. Viljati raamatus "Paide vanadel fotodel" (lk 208) on ka kenasti üks pilt olemas selgitusega, et valmistati seal nii ahju-, korstna-, lõõri-kui seinakive. Nii, et ka ahjupotte! Ka savitöngi asukoht oli loogiline. Ülo Heinsalu kirjutas kunagi ühes artiklis, et Paide lõunaosas, madalamal alal, voortevahelises nõos, esines moreeni peal savikaid setteid, ka liivsavi, mida kasutati telliste valmistamiseks. Temagi sõnul asus Paide lõunaosas vanasti savitönk - tellisetehas, ja selle juures savikarjäärid, mis on samuti ka paemurd, nüüdseks täidetud. Praegu asub tehase kohal Telliskivi 8 ja Tööstuse 11 aadressiga hooned. Paidelane Reet Utsal rääkis, et mäletab kunagist "sauevabrikut" ja selle "tiike", samuti territooriumil vedelenud tellisevorme.

Näib, et tellisetehas kuulus hr Judelovitshile, kes omas ka seal lähedal, samuti Telliskivi tänaval maja. Muide, Judelovitshile kuulus maja ka Pärnu tänaval, praeguse K-Keskuse kohal. Ja nüüd ma saan aru, miks ta projekteeris majale suure punasest tellisest aia, mis küll ilmselt kunagi teoks ei saanud (üles pildistatud Järvamaa Muuseumist pärit jooniselt).

Nii et Paidel on põhjust hoida nii kivi- kui savikatuseid, ahjupotte jms. Siitsamast pärit on nad suuresti ilmselt. Poleks paha, kui see tööstus saaks ka meie ajal uuendatud. Esialgu kasvõi väikeses mahus käsitööna - vanade kivide järgi saaks veel uusi vorme teha, ehk õnnestub vanadki kusagilt üles leida. Usun, et sellistel toodetel oleks minekut, sest praegu on võimatu leida kaasaegset katusekivi, mis oleks samasuguse profiiliga, kui see 1920-tel toodetud, valtsitud katusekivi. Ehk isegi proovime selle kunsti kunagi Paide SRIKis ära.

Ja päris lõppu soovitan sellesse katuseteemasse sobivalt lugeda Juhan Soometsa blogiartiklit "pilpakiskumisest". Väga huvitav lugemine, nagu üldse too blogi.