Vana maantee

Nüüd siis veidi lähemalt vanast nn Paide-Tallinn maanteest, või nagu seda hiljem nimatati - taliteest. Nagu kirjas viimases matkajutus, käisime mh enamvähem täpselt läbi ka kunagise Prääma kõrtsi - Paide kõrtsi vahel kulgenud lõigu.

Kuna kogu matka vältel oli sees Marko GPS, siis sai hiljem Marko poolt rada ka kaartidele märgitud, nii tänapäevasele kui vanadele. Esmalt tänapäevane satelliitkaart, kuhu on kogu matk peale märgitud. Sellel all vasakul olev osa ongi siis Prääma kõrtsi ja Paide kõrtsi vaheline lõik, mis minule teadolevalt on ühena esimestest märgitud 1696. a Prääma mõisa ja Paide linna piirikaardile. Suuresti on see lõik (u 1 km) ka praegu metsas jälgitav, sest rada on olnud kasutuses ilmselt veel 20. saj alguses. Täiesti ei kattu see aga hiljuti tekkinud käimis- ja suusaradadega. Muidugi, praegu kaardile märgitud vonklev punane joon ei ole lõplik teesiht, lõik tuleb veel mõlemal suunal korduvalt läbi käia ja seejärel võiks enamvähem kindlakstehtud vana teesihi ääres näiteks puud mingi lindida ära märgistada.

Aga nüüd lähemalt vana maantee Präämapoolsest osast. Rootsiaegsetel kaartidel on teed nimetatud "Tallinna taliteeks". Need väljavõtted on kahelt rootsiaegselt kaardilt, esimese viide EAA.1355.1.1. (edaspidi 1696 kaart), teise viide EAA.1.2.C-IV-180 (edaspidi Prääma mõisakaart).

On selgelt näha, et tee möödus Röa mõisast ning läks Prääma kõrtsi eest läbi. Just kõrtsi, mitte mõisa, sest mõis on hilisem ehitis (mõis jääb teest põhjapoole). Kõrts on asunud oma pikiküljega teega paralleelselt. Kõrtsi asukoha tuvastamine ei olnudki nii keeruline, Valdo osundas tegelikult ainuvõimalikule kandidaadile ja lähemalt vaadates oli selge, et vana Prääma kõrts on leitud. Kas ta just sama hoonena või hoone müüride osaski on säilinud, või asub kõrtsihoone vundamendil, seda praegu veel muidugi öelda ei oska. Siia ka on üks 1813. a Prääma mõisa kaart (Järvamaa Muuseumist), milelt on proportsioone paremini näha. Röast tuleb endiselt tee endise kõrtsi eest läbi, kuid Paide poole enam edasi ei lähe, vaid keerab lõunasse praeguse Prääma tee peale. Ja siin ongi praegune hoone vana kõrtsi kohapeal (Investeri ajaloolisest, 1914 ehitatud hoonest üle tee):

Kõrtsi eest läbiminev tee läheb Paide poole sihis, mille asimuudiks on 100. Sedasi sirgelt ta ongi rootsiaegsetele kaartidele märgitud. On näha, kuivõrd mööda meie matka GPSi jälg sel 1696. a kaardile märgitud teest mööda läheb, kuid see ei pruugi tähendada, et me tegelikult vanalt teelt sama palju eemale kaldusime. Esmalt näitasid sel kaardil teised kindlakstehtavad punktid, et too kaart ei ole tänapäeva mõistes kuigi täpne, pigem on tegu illustratsiooniga, kus teesiht on võibolla lihtsalt joonlauaga peale kantud. Nagu öeldud, enamvähem täpselt asimuudiga 100. Teiseks, me ei võtnudki aluseks mitte toda 1696 kaarti, vaid maa-ameti kaardiregistris kasutuses olevat 20. sajandi alguse nn verstakaarti, kuhu on vana tee märgitud katkendliku joonega, ehk rajana, rootsi ajast palju hilisema talvetee sihina tõenäoliselt. Sellest vanast rajast kaldusime kõrvale ainult kusagil tee keskel, kus tahtsime asimuuti hoida ja ei söandanud nii palju kirdesse kalduda nagu kaart tegelikult näitas.

Maa-ameti kaardiserveris on olemas ka üks 1930-te aastate kaart, kus kunagine kõrtsihoone on märgitud metsavahimajaks. Kuid sellel verstakaardil on näha kõrtsihoonest allpool ka venekeelset lühendit "myk" ehk siis "veski". Kui alguses näis, et veskiks oli võibolla see teine punase sõõriga tähistatud punkt, siis praegu arvan, et pigem ikkagi tollest sõõrist lääne pool, üle praeguse Prääma tee asuv hoone. Kui vaatate eestpoolt 1813. a kaarti, siis on näha, et seal läks läbi midagi jõe või oja taolist ja et sealkandis asus ka mingi pais. Ka praegu asub hoone Prääma teel selgelt lohus. Tegu võis olla seega vesiveskiga.

Aga nüüd Paide otsa jõudes: Paide kõrts oli rootsi ajal teatavasti praegune Lai 5 (endine Aurora kino). Paide kindlusest tuli tee otse Lääneväravast praeguse Laia tänava sihis, siis keeras praeguse Soo tänava peale ja läks Prääma suunas praeguse Kure tänavana. Muide, kogu see asi selgitabki vähemalt mu jaoks seni segast asjaolu, miks Kure tänav läheb sellises kummalises sihis ja kuidagi kummaliselt ära lõpeb. Kure tänava siht on täpselt seesama siht, mis Prääma kõrtsist tuleb Paide kõrtsi peale. Seesama asimuut 100 Prääma poolt tulles.

Nii, postitus läheb kole pikaks aga paar olulist asja tahaks veel ära öelda.

Varem olen viidanud Tõnu Raidile, kelle artiklis ja teederaamatus on selle vana Paide-Tallinna maantee kohta öeldud, et see kulges Paide-Prääma-Väätsa-Piiumetsa-Vahastu-Kuimetsa-Kose sihis. Vastuseks minu küsimusele, et millele taoline teesihi määrang tugineb, sain salapärase vastuse: "See lihtsalt on nii" :)

Nüüd võtsin ette lugemiseks aga ühe varasema raamatu. Tõeliselt hea kirjatükk, eriti arvestades, et tegu ei ole ajaloolase, vaid kauaaegse tee-meistriga. Raamat on 1988. aastal väljaantud "Korilasrajast kiirteeni", autoriks Väino Einer. Kuid ajaloolist teavet, ja seejuures hästi ning huvitavalt põhjendatut, on selles raamatus kuhjaga. Ma jätan praegu kõrvale sellele, millistele andmetele tuginedes vanad teesihid on määratud. Aga teesihtide kohta lugesin palju selgemat järmist teavet. Muinasteed kulgesid peamiselt põhja-lõuna suunal. Algpunktiks Tallinn, lõpp-punktiks Riia. Üks tee sai alguse Tallinna Harju tänavast, väljus kunagisest Sepaväravast, vahepealset ei hakka siin kirjeldama (ainult niipalju, et just see tee läks Raikkülast läbi), kuid selle tee sihiks oli minna üle Pärnu. Teise tee sihiks oli aga minna üle Viljandi. Muide, praegune Tallinn-Tartu trass olevat sel ajal olnud teisejärguline talitee. Igatahes, see teine tee kulges läbi selliste punktide: Kurtna-Lehtse-Nabala-Kurevere-Tuhala-Kämlu-Alantsi-Kuimetsa-Vahastu-Piiumetsa-Türi-Alliku-Türi-Rauküla-Oisu-Kahala jne Viljandi suunas.

Nii, nüüd tekib eks ole küsimus, et kui Piiumetsast ei keeranud tee mitte Väätsa ja Paide suunas, vaid hoopis Türi suunas, siis kuidas oli Paide tolle Tallinna maanteega seotud? Vastus näitab, kuidas tolle vana maanteega ei olnud mitte ainult Paide, vaid ka Koeru kant seotud - Marko, Sina ju küsisid, et kas ja kuidas see teiekandi vana Tallinna tee on Paide-Tallinna vana teega seotud.

Vastus on siis selline, et nimetatud Tallinna-Viljandi vana maanteega ristus ainuke Eesti lääne- ja idaosi ühendav vana maantee, mis sai alguse Kirblast, kulgedes üle Vana-Märjamaa ja Raikküla ning ristudes nimetatud Tallinn-Viljandi maanteega Piiumetsas. Ja siit siirdus üks haru Virusse, kuid taolise ringiga: Väätsa-Röa-Prääma-Paide-Esna-Peetri-Koeru-Liigvalla-Ao jne Toolse-Pihkva teele.

Niisiis: Koerukant oli tõepoolest Paidega seotud seda lääne-ida maanteed kaudu, mis Piiumetsas liitus Tallinna-Viljandi maanteega. Paidest kulgev tee ei asunud vahetult nn suure maantee peal, vaid oli ühendatud sellega nimetatud lääne-ida maantee kaudu. Üks ühendus oligi siis põhja suunas üle Prääma-Röa jne. Teine ühendus oli aga taas Soo tn otsast, kuid mitte Kure tn poole, vaid üle Lembitu pargi praeguse Pärnu tänava peale (ühenduskoht oli Prääma tee juures), sealt edasi üle Türi Viljandi peale, ehk siis sama Tallinn-Viljandi-Riia maantee peale.

Siit saaks veel muidki huvitavaid tuletisi teha, kuid selle postituse jaoks juba aitab ka. Ma ei pane siia praegu üht 19. sai Järva kreisi kaarti, kuhu kantud Paidet ja Koerut ühendav tee kattub praegusega (Paide-Mäo-Mäeküla-Sargvere jne - ühesõnaga sealt juba Koeru maantee), seda saab igaüks ise vaadata Ajalooarhiivi kaardiregisrtis, viide on EAA.1687.1.31. Kas see aga kattub muinasteega, see on juba, vähemalt minu jaoks, hoopis keerulisem küsimus.