Karta Estland Livland

Mõni aeg tagasi, kui lugesin Väino Eineri maanteederaamatut, tekkis mul huvi seal nimetatud rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa kaardi järele, mis peaks olema koostatud umbes 1620-tel. Kuna viide oli antud (Riksarkivet, Stockholm, Oxenstierska saml. nr 16), siis tellisingi kaardi Rootsi Riigiarhiivist. Sain teada, et maanteekaardiks seda kindlasti pidada ei saa. Kaardil on asulad, vesikonnad ja soosillad. Esialgseks hinnaks öeldi 800SEKi aga arve tuli siiski 500SEKi peale. Põhjuseks see, et kuna kaart ei olnud skanneerimisel täiesti tasapinnaline (ilmselt ei raatsitud murdekohti päris maha painutada), on selle keskosas mõned kohad veidi topelt tulnud. Aga kuna keskkoht jääb kusagile Eesti ja Läti piirile, siis sellest vähemalt minu jaoks probleemi pole. Kaart on väga suur, 6M oli vähim, millega ta igalt poolt kenasti loetavaks jääb (sain ta 500M .tif failina). Kahjuks ei õnnestunud mul nii suurena teda kuhugi üles laadida, ehkki minupoolest võiks ta olla kõigile vabalt kättesaadav. Mingi pildike on aga siingi olemas (suurendamiseks tuleb pildil klikata). Kui kellelgi tekib soov taoliste asjade hankimist toetada, siis ei ole mul muidugi selle vastu midagi.

Minu jaoks on seni kõige huvitavam see osa kaardist, mis kujutab Paide ja Pärnu vahelist ala. Nagu näha, praegust Pärnu jõge on sama nimega nimetatud ainult päris Pärnu lähedal, kusagil pärast Tori. Vändra all on jõge nimetatud "Paida jõeks". Mõni aasta tagasi leidsin samuti viite "Paidale", mida minu arvates ei olnud varem keegi kommenteerinud. Nimelt, August Wilhelm Hupeli ajakirja “Nordische Miscalleen” 1790. aasta numbris 24 (lk 379-387) on arutatud teemal, kas 1564. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud vaherahulepingus nimetatud linn “Paida” võib tähendada Weissensteini ehk Paidet.

Leping sõlmiti 1564. aasta septembris Tartus. Lepingu esimeses punktis oli kokkulepe, et “Rootsi poolele antakse linnad Kolõvan, Pernow, Paida, Karkus koos maakondadega.” Tegu on lepingu venekeelse tekstiga. Igatahes on Paidat nimetatud linnaks, mille juurde kuulub ka maakond. Kindlasti ei sobi sellise kirjeldusega Padise klooster, mida ühe võimaliku variandina ka Hupel käsitles. Et 1564. aastaks oli Wittenstein langenud rootslaste kätte, on ka mõistlik arvata, et Paida all mõeldakse just seda linna. Et silmas peeti just Paidet, kinnitab tegelikult järgmine Vene-Rootsi nn sõpruse ja koostöö leping, mis sõlmiti 16. veebruaril 1567 Venemaal Aleksandrovi nimelises linnas. Selle lepinguga soovis Ivan IV takistada Erik XIV-l sõlmida liitu Poolaga. Leping aga ei jõustunud, sest Erik kukutati ja kuningaks sai poolasõbralik ning venevaenulik Johan III. Lepingu punktis 3 esineb sama loetelu, mis 1564. a lepingus ent nüüd saksapäraste nimetustega: “Tsaar annab Erik XIV-le maad ja linnad Liivimaal: Revel, Pernow, Wittenstein, Karkus …” On ilmne, et linna, mida venelased nimetasid Paidaks, nimetasid sakslased ja rootslased Wittensteiniks.

Tegelikult on ka Vene-Poola 1582. a lepingus mainitud linnade hulgas, mille Vene tsaar kohustas Poolale üle andma (kuigi need ei olnudki tema valduses): “Paida, st Valge Kivi”. Vene ja Poola lepingu sõlmimisega seotud kirjavahetuses nimetatakse tihti Liivimaa linna Paidat.

Põhjasõja eelsetes Vene kroonikates ja dokumentides ongi nimetatud Liivimaa linna Wittensteini Paidaks. Näiteks Ivan IV 1564. aasta kirjas oma väejuhile, keda ta ebaõnnestunud sõjaretke pärast reeturiks pidas, mainib tsaar “Paidat” ja venelaste kaotust selle all.

Samuti on Liivi sõja perioodil Venemaal viibinud Heinrich Stadeni teoses “Moskoviitide maa ja valitsemine” (u 1564-1576) kirjas: “Wittenstein – “Paida” – Liivimaa linn. Piirati Groznõi enda poolt detsembris 1572, võeti 1. jaanuaril 1573. Rünnaku ajal hukkus Maljuta Škuratov.”

Huvitav oli aga see, et Paida oli kasutuses ka rootsi- või saksakeelsetel kaartidel nagu näitab see 1600-te alguse kaart. Tegu ei ole seega peamiselt venelaste poolt kasutatud nimega, vaid ilmselt keskaegse, levinud eestikeelse nimetusega. Kusjuures oluline on, et ei öelda "Paede" (milline esineb vahevormina 19. saj dokumentides), vaid just "Paida". Eestlased nimetasid sedasi kindlasti Wittensteni, kuid näib, et vähemalt sama levinud oli ka Paida jõe nimetus.

Ka Hupel ei nimeta oma artiklis Paedet. Küll aga mainib ta, et tema ajal kasutati Weissensteini kohta eestikeelset nimetust Paide.

Seega, Paide (mitte Paede) on kindlasti vanim eestikeelne kohanimevorm. Kui see algselt oli Paida, siis ma ei tea, kas see annaks vihjeid, et äkki ta ei pruugigi tuletuda "Wittensteinist"?

Panen siia ka väljavõtte Paide (WittenSten) ümbruse kohta. Tore oleks, kui keegi oskaks lähikonna mõisaid või muid punkte kommenteerida.