Vabamüürlus Paides?

Ma pole kaugeltki mingi müstikahuviline ega paku mulle ka mingit erilist pinget vabamüürlusega seostatud vandenõuteooriad. Paide vanima seltsi kohta materjale vaadates olen aga pidanud kokku puutuma ka selle teemaga. On ju teada, et Paide vanimaks seltsiks peetakse 1796. aastal asutatud Paide Kodanikkude Klubi, mida hiljem tunti rohkem "Bürgermussena". Eks ta selline meelelahutuslik klubi oligi, algselt ilmselt rohkem hariduslike eesmärkidega, hiljem rohkem seltskondlik kooskäimise koht, mida 20. saj alguses Karskusselts järjekindlalt juba joodikute klubina esitles.

Bürgermussede asutamine 18. saj lõpu Eesti- ja Liivimaal on üldine nähtus. Paide ei olnud siin ei mingi erand ega ka mitte esimene või viimane. Ametlikult oli tegu "lugemisklubidega" ehk siis kohtadega, kus end hariti, kas tolleaegse valgustusajastu ideede tutvumisega kirjasõnas või vahel ka ettekandjate vahendusel. Mil määral taoline üllas eesmärk Paidetaolises väikelinnas teostus, jääb muidugimõista teadmata. Küll aga on uurijad vihjanud Bürgermussede seotusele vabamüürlusega. Kuna vabamüürlastele meeldib üldiselt salatseda, siis ega väga otseseid seoseid ei leia, kuid võimalikke siiski.

Et Paides vabamüürlased tegutsesid, on päris kindel. Järvamaa Muuseumi üheks eksponaadikski on vabamüürlaste nö müürsepapõll, mis oli nii õpilase, selli kui meistri üheks vormiriietuse osaks.

Hiljuti lugesin mõnusalt õhukest väljaannet "Esimesed Eesti vabamüürlased". Näib, et üks esimesi vabamüürlikke loože Tsaari-Venemaal "Isis" asutati just Tallinnas (1773, see on ainult kolm aastat pärast esimese looži asutamist Saksamaal) ja see tegutses kuni vabamüürlaste keelustamiseni 1820. aastal. Ehkki ilmselt harrastati ka seal mingil määral kentsakaid müstilise tagamõttega rituaale, oli peaeesmärgiks midagi, mida võiks nimetada tänapäeval kodanikualgatuseks ja humanitaarseks heategevuseks. Loeti tolleaegseid edumeelseid tekste, toetati rahaliselt vaeseid, seati eesmärgiks oma õilsate aadete läbi anda oma panus maailma heaoluks. Üheks eesmärgiks oli ka hoidumine poliitikast ent samas võidi põhjendatult uhkust tunda, et vabamüürlaste hulka kuulusid Friedrich Suur, Mozart, Goethe, B. Franklin ja G. Washington. Muide, kui käia külas näiteks kaasaja rotaritel või laionsitel, siis pole raske näha, kuidas seal püütakse vabamüürluse väliseid kombeid aga ka sisulist tegevust jäljendada.

Ehkki kristlikud vandenõuteoreetikud üritavad tõestada vabamüürluse salaplaani kristluse hävitamiseks, ei paista vähemalt Eestis, et tegu oleks olnud väga vastandumisega kirikule. Ehkki lähtuti humanismist ja usuti teaduse võidukäiku, oli oma koht ka religioonil. Eesti kontekstis on siin heaks näiteks meie tuntud keelemees, estofiil ja õ-tähe leiutaja Otto Wilhelm Masing, kes oli nii pastor kui aktiivne vabamüürlane ning kes mh võttis teravalt sõna muidu meil positiivselt esitatud vennastekoguduse (hernhuutlaste) liikumise vastu. Seda just mitmete usuliste liialduste tõttu nagu usulises ekstaasis end prohvetiks kuulutamine, viimse kohtupäevaga hirmutamine, ehete, rahvarõivaste, torupillide ja kandlete hävitamine, igasugused imetervendamiste katsed, ilmalike raamatute lugemise keeld jms.

Aga lugedes Tallinna "Isise" asutajate nimekirja, jäi mulle silma selline nimi nagu Suurgildi ärimees Samuel Johan Jencken. Sellenimelised on tuntud Haapsalu bürgermeistrite suguvõsana ent ka kreisilinn Paide esimesse linnavalitsusse (1783) kuulus ühena kahest bürgermeistrist Johan Gottfried Jencken, kellest (erinevalt teistest tolleaegsetest linnaelanikest) kummalisel kombel ei olegi rohkem midagi teada - ei seda, kes ta oli või kus ta elas. Paide bürgermusse asutajate nimekirjast teda ei leia, ent võimatu ei ole, et just sedakaudu võis vabamüürluse-bürgermusse liin või vähemalt idee jõuda ka siia. Sest ega bürgermussed ei olnud kindlasti klassikalised loožid vaid pigem nende "tütarettevõtted". Nii et eks ta oli üks väljund ka neile inimestele, kes püüdsid omal ajal ära teha midagi sarnast, mida tänapäeva "kodanikuühistkonnaski" üritatakse.

Ja ega muud tarka ei oskagi kosta. Kui vaid ehk seda, et huvitava kokkusattumusena oli bürgermusse esimeseks asukohaks Paides krunt, kus praegu tegutseb Paide SRIK.