Drolsshagen ja kirikud

Ma olen ikka poes vahel lehitsenud seda hirmkena ja sama kallist Brotze vaadete raamatut, kus ka palju Paidest sees, osta pole veel otsustanud, hind muide langeb kogu aeg. Kevadel tekkis Ajalooarhiivis tuhnides mul väike paus ning lisaks lehitsemisele tegin raamatu paide-lehekülgedest mõned pildid. Üks on rüütel Brwen (Brun) Drolsshageni hauaplaadist, mis algselt asus vanas Paide kirikus, ent hiljem sattus teadmata asjaoludel Järva-Peetri kirikusse, kus teda põrandal siiani näha saab.

Brotze ütleb, et "see kivi lebab Eestimaal Paide kirikus ja on järele jäänud paljudest, mis seal veel olid olnud, kuid kiriku eestseisjate poolt puruks löödi ja minema toimetati. See esitab rüütlit, kelle jalge juures lebavad kiiver ja surnupealuu, neljas nurgas on näha nelja evangelisti sümbolid ja mõlemal pool vapid. Pealiskiri on: ... siia alla on maetud Brwen Drolsshagen, vana Brwn Drolshageni poeg, surnud aastal 1555, kellele Jumal olgu armuline." Kivil on aastaarv huvitavalt rooma ja araabia numbrite kombinatsioonina M55V. Kommentaarina on veel Ivar Leimuse poolt lisatud, et plaat võis sattuda Peetrisse 1847-8, mil Paide kirikut ümber ehitati. Plaadi kujunduse kohta märgib ta, et see on oma aja kohta moodne, renessanslik. Tolle aja nimesid kirjutati teadupärast suvaliselt, nii nagu kõrva järgi õigem tundus. Leimus mainib, et Brun von Drolshagen immatrikuleeriti 1535 Heidelberi, nii et sündinud võis ta olla umbes1515 (surnud siis u 40 aastaselt), tema abielu ja pärijate kohta mingeid andmeid teada ei ole. Seostest Balti aadlisuguvõsadega nimetab ta mh tolle Bruni onutütart, kes oli Claus Polli naine.

Ühesõnaga, Drolsshageni tulek Paide kindlusse rüütlina võis olla seotud tema sugulussidemetega Balti aadli hulgas. Raamatus on viide 1987. a Helmi Üpruse raamatule "Raidkivikunstist Eestis XIII-XVII sajandini", mille juhuslikult kevadel Paide laadalt ostsin. Ega muud ma sealt ei leia, kui kinnituse kivi viimise kohta Paidest Peetrisse ja selgituse, et linnakirikutes asusid hauakambrid kiriku põrandate all, maakirikutes seevastu altariruumis ja sinna maeti ainult vaimulikke või aadlike. Kuna Drolsshageni hauakivi ei asu Peetri kirikus altariruumis, vaid oreli all, siis on selge, et maetud sinna teda ei ole. Kivi on nö iluasjana ilmselt sinna üle antud. Miks Paidesse seda ei tahetud - tont seda teab. Ja miks rüütli hauakivi asus mitte lossikirikus, vaid linna Püha Risti kirikus? Kah ei tea, kuigi üldiselt oli kombeks lasta end matta uhkematesse linnakirikutesse. Ja ma usun, et Liivi sõja eelne Paide oli üsna uhke keskaegne linn.

Huvitav, et Brotze sõnul (1799) asus tema ajal Drolsshageni kivi ainsana Paide kirikus, kõik teised kivid olid "kiriku eestseisjad" hävitanud. Ma ei tea, millest siin jutt on. Miks oli vaja neid kive hävitada ja kes olid nood "eestseisjad"? Reformatsiooniaegsetest laamendamistest ei saa juttu olla, sest Brun suri 1555 ehk just enne Liivi sõja hakku, ammu pärast reformatsioonimäratsemisi Liivimaal. Legendi järgi lasknud Paide kiriku õhku venelased 1573. aastal (mida ma küll pean eksituseks - kroonikud seda ei maini ja ilmselt on siin sassi aetud Paide ja Võnnu ehk siis Wittenstein ja Wenden). Võimalik tõesti, et põrandal asunud hauaplaadid hävingust tol ajal pääsesid. Et vana kirik asus praeguse asukohal, on üldteada. See pilt siin kõrval on taas Juhani tehtud, kokku on pandud tänane Paide ja 1696. a linnaplaan. Nagu näha, on praegune kirik täpselt keskaegse kiriku asemel, sellest lõuna pool asus tol ajal nn rootsiaegne puukirik, mille jälgi märkas eelmise aasta juunis toimunud kaevetööde käigus ka arheoloog Villu Kadakas. Uut kirikut hakati 18. sajandil ehitama vana kiriku vundamendile. Hupel kirjutas umbes samal ajal kui Brotze, et kui kirikut taastama hakati, siis esialgu puhastati ja kaevati välja vanad vundamendid, kus tulid ilmsiks mitmed kenad sambad, piidad ja hauakivid. Too taastamine leidis aset u 1767. Nii et siis tulid välja ka nood plaadid (mitmuses), võimalik et nimetatud hävitamine toimus millalgi siis. Pole ka võimatu, et Drolsshageni kivi viidi minema millalgi uue kiriku ehitamise ajal, ehkki see oleks vastuolus Brotzega nagu tema ajaks olnud see veel Paides. Ei tea. Kivi äraviimine 1845 põlenagu järel tundub kummaline. Aga muidugi mitte võimatu.

Drolsshagenist niipalju veel, et Saksamaal (reinimaal seejuures- meeldetuletus, et kui Saksa ordu Liivimaa haru täiendas end peamiselt vestfaallastega, siis ainsa erandina sellest on just Paidet nimetatud reinimaalaste kantsina, nagu ka Kuldigat Kuramaal ja kogu Saksa ordu Preisi haru) asub Drolshageni nimelin linn, üsna väike, alla 500 elanikuga. Olemas olnud juba 12. sajandil, kuid alates 1470 on nimetatud Drolshageni rüütleid (linna nimi tulevat samuti rüütel Drogilo nimest, kelle rajatud hagist kogu asundus alguse saanudki - nii et Drogilo Hag - Drolshag). Linnaõigused sai ta küll 1477, kuid analoogsed vabadused olid talle annetatud juba palju varem. Ja huvitav on ka see, alates 1603 oli Drolshagen Hansa Liidu liige ning kauples eriti Ida-Euroopaga.

Võimalik, et meie Brun tollest linnast pärit oligi. Mis asju ta Paides täpselt ajas - kes seda teab. Rüütlid olid siin ikka paljuski hansakaupmeeste turvamiseks ning hansalinnade Tallinn ja Tartu tee peal oli kindlasti ka Paidel oluline roll. Eriti nii jõukal Järvamaal, et see oma tulude poolest kogu Liivimaal absoluutses tipus koos Tallinnaga püsis.

Pika heietamise lõpuks: kui juhtute Peetrisse, siis teate, et sealses kirikus on midagi, mis Paidele kuulub :)