Munakivitalgud Rüütlis ning mõned ärajäänud uudised

Eelmise postituse jätkuks esmalt sellest, et täna toimusid Rüütli tänavas munakivitalgud (pilte saab näha wotogaleriist).
Kes kajastuste vastu huvi tunneb, siis neid on Järva Teatajas, Järvamaa Infoportaalis, oli vikerraadios ja AK-s.

Talgud tähendasid seda, et inimesed said töömeeste käe all ise munakive maha panna. Ega seal midagi keerulist polnudki. Kui vanasti pandi kivid liiva sisse, siis tänapäeval kuivsegusse. Haamriga peale ja rihtlatiga pealt tasa. Kohal oli päris palju inimesi, sh keskaegsetes riietes (ausalt öeldes ma ei tea miks :)) linnavalitsuse inimesi. Ma ise sain ka selga kirju kuue, mis väidetavalt polevat narri oma :) Aga noh .. oluline on see, et kivid maha saavad. Tõesti, ma olen veidi pettunud, et tegu polegi klombitud kividega. On tavalised lõhatud põllukivid. Mis tähendab, et sõidutee ei saa nii tasane. Aga mu arust pole see samas kuigi halb. Esiteks mulle meeldib, et tegu on nö taaskasutusega, st maha lähevad üle 100 aasta tagasi Paides juba maha pandud kivid, mis nüüd trassitööde käigus tuli üle võtta. Ikkagi omad ja ikkagi kokkuhoid. Teiseks - seda jama ma ei usu, et selline tee võiks autodele liiga teha. Halba teeksid löökaugud asfaldis jms. Siin on veidi maad ühtlast kerget värinat ja kogu lugu. Tõepoolest, kihutada siin enam ei saa aga see ongi eesmärk - tee ääres elavatele majaomanikele või jalakäijatele on rohkem mõeldud, kui korraks läbikihutajatele ja see on väga õige. Üldse hakkab mind ära tüütama aegajalt kostuv hädaldamine nagu läheks kogu Paide nüüd täiega keskaega tagasi. Munakivid olid maas palju hilisemal ajal kui keskaeg. Pealegi inimesed - 99,99% Paidest on ja jääb asfaldi alla. Kui paar väikest lõiku seal, kus asuvad ka miljöökeskkonda sobivad hooned, pannakse looduskivi alla (mis seisab korras ja mida on palju kergem hooldada kui asfalti), siis see ei ole absoluutselt mingi probleem. Aga ma ei viitsi sellest tõepoolest enam rääkida. Selge on see, et tänav on palju parem kui varem. Mitmed inimesed tegid juttu kolakas aptegihoonest, mis Rüütlisse tõepoolest kuidagi ei sobi. Parkimismajaks võiks ta küll sobida. Kuna ta tsiviilkaitse eesmärgil sai nõuka ajal ehitatud, siis peaks vastu pidama küll. Lagunemislootust ei maksa vist samal põhjusel eriti hellitada. Aga kui silmad kinni panna ja mõelda ta sealt minema, siis arvestades, milline vaade avaneks, tekib kiusatus küll minna vundamendi kallal urgitsema :)

Uue ilme saab ka eelmisest kaks korda laiem kõnnitee. Kahjuks ei lähe sinna maha Paidele omane paeplaat, vaid Kehra kivitehase ruudukujuline kivi. Pole just kõige hullem, kuigi mitte ka ideaalne lahendus. Kuna aga mitmed vanad paeplaadid ka enamvähem tervelt üles saadi, siis mu soovitus on küll endine: oleks tore, kui neid vanu, u aastal 1902 maha pandud paeplaate saaks kasvõi osaliselt, nö laikudena tagasi panna. Tekitaks huvitava mustri ja annaks ka aimu ajaloost.

Nii, siis peaks rääkima ka midagi georadarist. Ka täna paljud küsisid selle kohta, sest lubatud oli ju, et saame täna aruande. Aga see on nüüd see ärajäänud uudis. St aruannet pole ma näinud ja kuna PLV ei tööta reedeti ning valitsuse liikmed olid hõivatud täna terve päev kestnud üritustega (sh muide sellega, et noortekeskus kolis uude majja, mis tähendab, et Paide SRIK laieneb Tallinna 11 majas oluliselt), siis polnud ka kellelgi seal mahti uurida, kas see saabunud on. Kui on, siis saame loodetavasti esmaspäevaks teada. Pole ka hullu. Ka Vallimäel töötanud arheloog Peeter Piiritsa aruanne peaks samaks ajaks olemas olema.

Ühtlasi pean vajalikuks siia ümber toksida Paide Linnavalitsuselt saadud vastus meie kunagisele järelepärimisele Vallimäel toimuva kohta, kuna mitmed ühinesid sellega ka veebi vahendusel (kiri tuli juba 2. septembril, nii et vabandan avaldamisega viivitamise pärast):

"Vallimäe bastionigalerii sissepääsu eksponeerimise kohta

Austatud härra Eidemiller

Pöördusite linnavalitsuse poole arvamusega, et Vallimäe bastionigalerii sissepääs tuleb avalikkusele eksponeerida.
Käesolevaga teatame, et linnavalitsus on tellinud firmalt MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG Vallimäe maa-aluste bastionite ühendavate käikude kaardistamise georadari uuringu abil. Uuringu aruanne esitatakse 11. septembril 2009. Lisaks sellele palume esitada aruande koos omapoolse arvamusega ka kaevetöödel arheoloogiliste tööde järelevalvet teostanud arheoloogil. Mõlemad aruanded saadame Muinsuskaitseametisse seisukohavõtuks, kuidas edasi toimida.
Muinsuskaitseameti seisukohast teavitame üldsust ajakirjanduse kaudu.
Palun informeerida meie vastusest teisi linnale saadetud kirjale allakirjutanuid.

Lugupidamisega
Tiina Kivila
Heakorraspetsialist"

Järgmine samm on seega PLV kiri Muinsuskaitseametile. Tänaste vestluste põhjal sain aimu, et MKA-l pole soovi ilmselt arheoloogilisi kaevamisi toetada. Peamine vastuväide on see, et kaevamisel oleks mõtet siis, kui teha seda suurelt (2m sügavalt ja kummagile poole 4m pikalt). Loomulikult tuleks siis ka väljakaevatu konserveerida ja ka eksponeerida, mis eeldatavalt on väga kallis. MKA (st riik) seda kindlasti ei rahasta, nii et linn peaks kõik kinni maksma.

Mul oleks hea meel, kui MKA ja PLV kaaluks (vist järgmisel nädalal toimuval arutelul) selliseid mõtteid:

1. Käigu tähtsus seisneb mitte järjekordse müürijupi demonstreerimises, vaid selles, et me võime senisest palju rohkem teada saada Paide kindluse bastionaalsüsteemidest. Asjast, mis kõlab küll paljudele võibolla võõralt ja arusaamatult, ent mille parem tundmine ja esitlemine võiks anda Paide Vallimäe unikaalsusele väga palju juurde. Bastionid ja kogu nendega seotud 16. sajandi teisel poolel rajatud kindlusrajatis on siiani eksponeerimata. See tõepoolest võiks olla Paide jaoks midagi unikaalset ja huvipakkuvat. Ajalooliselt eksisteerinu, mitte pastakast väljaimetu.

2. Võibolla ei peaks kohe minema maksimumi peale. Võibolla piisaks, kui kaevaksime selle avanenud käiguosa siiski põhjani lahti ja vaataksime, et millega ikkagi tegu. Kaardistaksime kõik korralikult. Korraldaksime, et kommunikatsioonid (kaabel ntks) veetaks läbi kõrvalt ja võibolla ajaksime seekord ta uuesti kinni. Me saaksime olulist teavet, mida aastate jooksul teoreetikud saaksid läbi töötada ja järeldusi teha. Võibolla 5-10 a pärast teaksime me tänu sellele palju rohkem, sh kus oleks vaja kaevata ja mida ning kuidas eksponeerida. Kui me aga midagi ei tee, siis ei tea me tulevikus palju rohkem kuni seni ja oleme ilmselt hädas ka huvipakkuvatele kohtadele mahapandud kaabliga, mis enam uuringutega ei lase edasi minna.

3. Ma kordan veelkord seda, mida kinnitasid ka mõned täna talgutel osalenud inimesed - kui vaja, tulevad Paide elanikud kaevamistele appi, nii et ränga raha pärast muretsema ei pea. Kui vaja teeme ka korjanduse.

Palun kaaluge neid mõtteid tõsiselt.


Ja lõpuks. 30. septembril on Paide 718. nö sünnipäev. Olen praegu broneerinud Paide raekojas aja, et tol päeval, ilmselt algusega 18.30 korraldada sel puhul järjekordne ajalooõhtu. Taas muusika ja kõige muuga, aga seekord võibolla just ettekandega Liivi sõja aegsest Paidest, sh asjadest (nagu ka toosama bastionaalsüsteem), millest võiksime rohkem teada ja neid rohkem väärtustada. Praegu on selline plaan, loodan et võiks ka teistele huvi pakkuda.