Oligi ajalooõhtu

Uskumatu, aga "Paide 718" ajalooõhtu saigi täna teoks. Ega mul enne selle korraldamise mõtet pähe ei tulnudki, kui Ülle (Kultuurikeskusest) helistas ja küsis, et kas ma ikka sel aastal ka linna sünnipäeval midagi teen. Kuna Vallimäe teema oli parasjagu üleval ja ka see mõte, et Liivi sõja Paidega seotud sündmusi ja Paide bastionaalsüsteemi tuleks rohkem tutvustada, siis saigi need teemad valitud. Linna sünnipäeva tõttu ka minu poolt ammu mõtiskletud teema seoses selle 1291. a daatumiga ja Johanseni seisukohtadega. Bastionaalsüsteemi kohta esinejaid otsides leidsin, et pea kõik asjatundjad viitavad ainult Kalle Kroonile, mis olnuks nagunii ka minu enda esimene valik. Georadarist rääkima tundus loomulik kutsuda Rünno Vissak, kes neid töid siin ka tegi. Ainult aega oli jube raske leida, et ettekannet ette valmistada ja asjaga üldse tegeleda. Lisaks sain täna hommikul teada, et ei Kalle Kroon (haiguse tõttu) ega Rünno Vissak (tööasjade tõttu) ei saa tulla. Aga hea meel sellest, et ma Muusikakooli ei pidanud asendama:)
Tegelikult on kahju, eriti et Rünno Vissakut ei saanud kuulata, sest georadar on tegelikult mulle ikka päris võõras maa ja oleks tahtnud ise sellest rohkem just temalt kuulda. Ehk teinekord, vähemalt oleme sedasi praegu kokku leppinud.

Õhtu läks kenasti. Kohal oli pea 40 inimest. Fotosid nii ühe ettekande slaididest kui muidu üritusest näeb wotogaleriist. Bastionaalsüsteemi ja georadari esitlusi ei hakka üles panema, see info siin blogis nagunii olemas.

Mul on ikka alati hea meel selle üle, et Paide Muusikakool osaleb sel üritusel. Kohalikud noored (isegi võiks öelda, et väikesed) muusikud sobivad sellesse formaati ideaalselt. Paide vapimärgi kavalerid Rein Zeemann ja Evi Sikstus tõid 4-kilose tordi, mille jäänuseid ma praegu kodus pugin. Lisaks Sveni abikaasa maitsvad koduleivad ja Roosna-Allikult pärit kitsejuust. Näm :)

Huvitav oli ka pärast juttu puhuda. Tiit andis hea idee: miks ei võiks paepäevadel lasta valmistada näiteks Oldenbockumi samba koopia või midagi nende 50 järvamaalasest landsknehti auks, kes 1572/3 Paidet Ivan Julma 80 000 armee vastu kaitsesid.

Igatahes suur tänu kõigile, kes tulid! Tänud ka Kareni fotode eest ja linnavalitsusele saali tasuta saamise eest!

Ilmnes aga ka Paidele tüüpiline probleem: reklaam ei olnud kõigile kohale jõudnud. Palun, kes soovib edaspidi saata weissensteini spämmi, teavitage oma soovist aadressil rainer@weissenstein. ee :)

Hea meelega jätkaks ajalooõhtute traditsiooni, kes ideid - kasvõi omi ettekandeid või esinejaid, keda soovitada, andke aga teada!


Lõppu panen ajalooõhtu ühe teema kohta lõigu ühest artiklimoodi asjast, mille tahtsin saata Järva Teatajale teisipäevaks, aga ei jõudnud:



Paide 718?

Paide „sünnipäev“, ehk siis ajalooliselt linnaõiguste saamise tähtpäev, on teadaolevalt 30. septembril (1291). Niimoodi võib Paidet pidada üheks vanimaks linnaks praeguse Eestimaa alal. Samas ei ole tegu just väga kaua teadaolnud faktiga. Näiteks 1885. aastal kirjutas Axel von Gernet oma raamatukeses „Paide emantsipatsioonitüli Mäo mõisaga ...“, et „linna privileegid on pärit ordumeister Wennemar von Brüggeneilt, dat. Põltsamaal 15. juulil 1398, ja ordumeister Johann von der Reckelt dat. Viljandis 4. mail 1550.“ Selleks ajaks olid needki tekstid arhiividest kaduma läinud, ent alles 1930. aastal leidis Taani päritolu Eesti ajaloolane Paul Johansen Rootsi Riigiarhiivist 1555. aastal koostatud ladinakeelse dokumendi, mis osutus koopiaks 13. sajandi lõpul Paide linnaõiguste kohta antud kinnituskirjast. Sellest ajast on Paide linnõiguste sündi 1291. aastal peetud iseenesestmõistetavaks. Paul Johansen on lugupeetud ajaloolane, kelle järeldusi tasub usaldada. Samas oli vähemalt minu jaoks üllatav, et asudes uurima seda ainsat vanu linnaõigusi kinnitavat dokumenti ennast, ei õnnestunud sellelt leida aastaarvu 1291. Ka Johansen märkis omal ajal, et daatumi viimane number, 1, oli väga kulunud. Võimalik, et pärast seda on aeg jätkuvalt oma tööd teinud, ent kohal, kus Johanseni kinnitusel on kunagi olnud aastaarv 1291, ei suuda tänapäeval enam midagi tuvastada. Johansen, mööndes, et araabia numbrites kirjutatud 1291 ees oli ladina numbrites kirjutatud MDLV (1555) ehk siis ärakirja koostamise aeg, kirjutas ladinakeelse dokumendi viimase lause ümber selliselt: „Datum in castro Wittenstein anno 1291 pridie calendrum octobris“ ehk siis eesti keeli „antud Paide lossis 1291. aastal oktoobri kalendide eelpäeval”. Tegelikult leiame dokumendilt viimase lause aga selliselt: „Datum in castro Wittenstein anno MDLV ....“ ehk siis „antud Paide lossis aastal 1555“. Nagu öeldud, MDLV järel ei ole vähemalt tänapäeval võimalik enam midagi välja lugeda. See muidugi ei tähenda, et Johansen oleks eksinud. Tema ajal võis dokument olla paremas seisukorras. Lisaks on dokumendis kirjas selle koostanud isikud, - tolleaegne ordumeister Halt, Paide foogt Bruno ja Paide kindluse komtuur Johannes von Nettelroide, kelle teadaolevad ametiajad piiravad dokumendi koostamise aja aastatega 1291-1293. Ent huvitav on siiski see, et täpse aastaarvu kindlakstegemisel ei jää meil tänapäeval üle muud, kui usaldada seda, mida Johansen ligi 80 aastat tagasi oli suuteline samast dokumendist välja lugema.

Sama lugu on ka dokumendi koostamise kuupäevaga. Ehkki Johansen paigutas selle soravalt viimasesse lausesse – „antud Paide lossis 1291. aastal oktoobri kalendide eelpäeval“ (kalendid olid kalendrikuu esimeseks päevaks, seega on tegu 30. septembriga) – ei leia me taas kord sellist lauset kõnealusest dokumendist. Selle asemel leiame me lühendi „pridie ca. octob.“ kogu tekstiveerust eemal, vasakul, jäädes poolitatud ladinakeelse sõna castro (kindlus) teise poole ette. Nii et pigem on tekst selline: „Datum in cas pridie ca. octob tro Wittenstein anno MDLV ....“ Kas koopia tegija unustas originaalilt 1291. aasta juurde kuuluva kuupäeva ümber kirjutada ja lisas selle hiljem dokumendi vasakusse serva (ehkki veidi valesse kohta) või peab kuupäev käima hoopis 1555. aasta, dokumendi koopia tegemise aja kohta? Jällegi saaks teha erinevaid järeldusi, ent kahtlemata ei ole Johanseni seisukoht, et tegu on algse dokumendi daatumiga, samuti otseselt millegagi ümberlükatav.

Niisiis ei ole meil põhjust kahelda Paide linnaõiguste saamise dateerimises, küll aga on põhjust olla tänulik, et see fakt on omal ajal tuvastatud tunnustatud ajaloolase poolt, sest tänapäeval ei pruugiks me enam nii enesekindlalt seda faktina esitleda.