Tadelakt ja pidu

Laupäeval leidis aset Paide SRIKi uue hooaja avaüritus. Suvel me koolitusi ei teinud, kuna rahval on vaja muudki teha - kasvõi koolitustel omandatud kasutada oma kodus :) Karesseniga koostöös aitasime ainult miljööala koolituse läbiviimisele kaasa. Septembrist läheb aga PSRIKi koolitustegevus lahti. Nüüdsest on meie kasutada ka ju peaaegu kogu Tallinna 11 maja, sest noortekeskus kolis siit hiljuti oma uude kohta. Alustasime kohe üsna edevalt - päris eksklusiivse tadelakti koolitusega. Tadelakt on teatud krohvimistehnika, kus kasutusel on ainult ühes kohas maailmas - Marrekechis, Marokos - leiduv lubi, mis sisaldab erinevaid täiteaineid. Kui sellist pinda töödelda näiteks oliivõliseebiga ning kasutada erilist lihvimistehnikat (nn kivitamist), siis saame 100% veekindla ja seejuures loodusliku krohvipinna, mida on ajalooliselt kasutatud näiteks idamaistes saunades, tänapäeval sobib ta ideaalselt vannitubadesse või köökidesse seintele, valamute katmiseks jne. Aga miks ka mitte mujale - kasvõi ahju krohvimiseks.

Koolituse viis läbi Kermo Jürmann (OÜ Säästvad Ehituslahendused), kes on aastaid selle tehnikaga tegelenud ja toob ka ise Marokost traditsioonilist tadelakti krohvisegu Eestisse. Krohvisegu on päris kallis (Kermolt ostes 25 kg kott u 3000 kr, võrdluseks sama kogus näiteks Safranist ostes on poole kallim - ehkki ka segu on teine, Saksamaalt pärit). Selle kasutamine vajab samuti päris suurt vilumist, nii et ilmselt tasub hea tulemuse saavutamiseks siiski meistrid kohale tellida. Aga koolitusel saime ka ise kätt proovida. Pilte koos mõningate kommentaaridega saab näha wotogaleriist. Üllatav oli see, et kasutades seepi ja sileda kiviga lihvimist võib tulemuseks olla täiesti ehtne glasuurne pind, mis tõepoolest ongi vetthülgav (katsetasin omatehtud plaadi peal kodus ise järgi). Tore alternatiiv mu arust keraamilisele plaadile. Kuna ma kogu seina tegemist ei söanda ette võtta (kõrge hind ja vähene oskus), siis tekkiski mõte, et nikerdaks mõne suurema plaadi valmis ja paneks siis need seina, keraamiliste plaatide või lubikrohvitud seina sisse näiteks.

Pärast koolitust oli meil ka väike ümarlaud. Mõtlesime, kuidas siin Kesk-Eestis tekkinud nn ökopesad saaksid ühiselt oma tegevusele hoogu juurde anda, eriti just nn ökoehitusele, sh säästvale renoveerimisele. Asukoht on ju ideaalne, inimressurss ka tegus ja rõõmupakkuv, nii et vaatame kuidas asi edenema hakkab.

Aga 26. september oli ka see päev, kus linn pidas oma 718. sünnipäeva. Mulle hakkab see Paide Spordihall aina rohkem meeldima. Suur pind - ükskõik kus sa oled, oled nagu ikka ühes kohas, st rahvas ei haju eri saalidesse või koridoridesse ära. Lavategevus on ka vist lihtsam - pole vaja lavalt ära ja peal kolida, eri tegevused toimuvad eri nurkades. Rahvast oli väga palju, peamiselt ilmselt tolle Paideloni lasteetenduse pärast. Päris toredalt kukkus välja. Selline kena meeleolu oli. Kohal oli muide ka Paide aukodanikuks nimetatud Arvo Pärt. Ja kuigi pärast etendust käis suurem osa rahvast vahepeal ilmselt kodus võileibu söömas, jäin ma teiste vähestega kohale ja leidsin, et Paide on bänd ans Andur on ikka väga kõvad tegijad :)


30. septembril on "Paide 718" ajalooõhtu Paide raekojas. Ma ei julge endiselt lubada, et kõik väljakäidu ikka aset leiab, on mitmed minust mittesõltuvad asjaolud, aga toimub ta kindlasti. Söögiks seekord isetehtud leiba, kitsejuustu, mett ja muud :)