Aastalõpp

Aasta saab tänasega ilmselt läbi. Sissejuhatuseks aasta viimasel päeval tulnud uudisele, mida võiks Paide järjekordseks rahapommiks nimetada, alustaks hoopis eilsest linnapea vastuvõtust raekojas.

Kena oli, kui kokku võtta. Lihtsalt, renoveeritud raekoda on ise tõeliselt kena, isegi kritiseerijad on olnud sunnitud seda möönma. Jah, sealt leiab palju kalleid kulinaid aga võibolla olekski aeg lahti öelda kokkuhoiust kokkuhoiu pärast, kui tegu on nö püsiväärtustega. Tuli meelde, et vist kaks aastat tagasi, kui linnapeaks oli veel Indrek Kivimäe, mõtlesin tookordse linnapea vastuvõtu ajal raekojas, kui ilus see saal võiks olla kui vaiba asemel oleks parkett, kõik aknad oleksid vaheseintest varjamata ja valge lagi välja toodud. No seda ta nüüd ongi, ja palju enamgi veel. Kohati tundus, et inimesed oleks nagu veidi väsinud aga Jassi Zaharovi viimase laulu ajal lauldi väga hoogsalt kaasa, nii et küllap oli see petlik mulje, mis ilmselt hääst veinist peamiselt põhjustatud. Muide, hilisemal peol oli Kaire Vilgatsi ja Urmas Lattikase jazzimaiguline etteaste tõeliselt hea. Aga peamiselt tahtsin ma ikkagi raekojast rääkida, just sellest, kui õnnestunult on tema renoveerimine välja kukkunud. Paide raekoda. Praekoda :) (ei millelegi vihjates, lihtsalt tuli kuskilt selline lühend)

Ses kontekstis omab ka selle aasta viimane uudis justkui eriti lootustandat tooni. Uudis ise oli selline: "Täna otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetada 36 miljoni krooniga Paide linnavalitsuse esitatud projektitaotlust Paide vallimäe rekonstrueerimiseks ning vallitorni ajakeskuse rajamiseks." Ühesõnaga - aastaid ettevalmistatud projekt, mis tähendab Vallitornile peale välise klaaslifti ehitamist ka selle sisu kujundamist justkui Eesti eri aegu kujutavaks ajamasinaks, mille koondnimetuseks saab Ajakeskus Wittenstein, on nüüd lõpuks raha saanud! Kokku üle 42 milj krooni, millest siis 36 milj kr tuleb EASilt, 6 milj kr linnalt. Kõva sõna igatahes. Taoline rahamatsu pole Paides just igapäevane, eriti ühe ajalooliselt olulise paiga arendamiseks nagu seda on Vallimägi.

Peab tunnistama, et mul on alati selle projekti suhtes olnud vastakad tunded. Ühest küljest on tõepoolest torni suurim probleem see, et üles on ikka neetult raske ronida. Lift teeks torni kindlasti rohkem kasutatavaks. Samas - mis ajalooline linnusetorn see enam on mingi klaasliftiga. Tõsi, torn polegi ajalooline, vaid üksnes selle kaasaegne koopia (mistõttu muinsuskaitseamet pole ka lifti keelanud), kuid keskkond - Vallimägi, on ju siiski ajalooline. Jne. Ma lihtsalt ei ole eriline turismifänn ega müügimees, rohkem paelub mind autentse ja nn päriselu, mitte butafooriat täis keskkonna taastamine. Aga mind ei pea ka kuulama, hea ongi, et inimestel on erinevaid eelistusi ja ideid.
Tähelepanu: väga oluline parandus. Nagu selgus, on minu klaasliftiline ettekujutus pärit liialt ammusest ajast ja et praeguses projektis on tegu siiski vallitornisisese liftiga. Minu sügavad vabandused ja siiras heameel selle uudise peale!

Igatahes on sellise ennekuulmatu rahasüsti saamine Vallitornile ja -mäele üks läbinisti positiivne saavutus ja minupoolsed õnnitlused kõigile, nii LV projektikirjutajatele kui härra Jaak Salmarile personaalselt! :)
Ma loodan siiralt, et minu mõningane ja tegelikult kerge skeptitsism saab hävitava löögi, kui rahad lõpuks tehtud töödeks vormuvad. Päriselt ka. Asjaosaliste suhtumist teades olen üsna kindel, et sellest ei tule Rakvere stiilis disniländi. Peale torni vajavad ka varemed korralikku valgustamist ja ehk ka rohkem nn sildistamist. Aga kõik sõltub nüüd teostusest, see on peamine! Just seepärast alustasingi raekojast. Raekoja vägagi õnnestunud renoveerimine annab alust uskuda, et vähemalt sama hästi läheb ka selle Vallitorni megaprojektiga. Edu sellele igatahes!

Ja nüüd ei muud, kui et vahetage siis see aasta kenasti välja ja ärge palju pahandust tehke! :)