Jüripäev

Eile oli jüripäev. Ehkki suuremad jüripäevaüritused on Paides laupäeval, toimus eile raekojas ajalooõhtu. See oli siis järjekorras juba kolmas. Idee tuli Ants Hiiemaalt ja kuigi vahepeal näis, et ajaliselt ei jõua kuidagi asja korraldatud, läks lõpuks kõik siiski hästi. Nädal aega reklaami, kohale tuli pea 40 inimest. Polegi nii paha. Päeval süüdati keskväljakul ka jürituli. Kui 1343. aastal oli jüripäev (julianuse kalendri järgi) kolmapäeval, siis sel aastal on ta sattunud neljapäevale, mis muide oli vanadel eestlastel Taarale pühendatud päev, ehk siis nagu meile pühapäev (siit ka Thursday - Thori päeva side).

Panen siia mõned mind rohkem huvitanud väljavõtted põhiettekannetest Mall Hiiemäelt ja Ivar Leimuselt.

Mall Hiiemäe ettekanne oli teemal "Jüripäev folklooris". Ma ei hakka kordama asju, mis juba ühes varasemas siinses artiklis üles saanud, mõned mu jaoks veidi uued mõtted aga siiski:

"Juba enne germaani vallutajaid tuli Eesti aladele Püha Jüri all võõrad ja ristiusk sisse. Jaroslav Tark rajas Jurjevi kindlustatud punkti (Tartu), Püha Jüri nimel.

Metsahaldja asemel pani nüüd Püha Jüri huntidele valjad pähe jüripäevast mihklipäevani.

Setudel on jüripäev siiani vana kalendri järgi, 6. mail. Paljud kombed ongi seotud selle, hilisema ajaga (kui pääsuke on JPks kohal, tuleb soe suvi).

Seos pronksööga (26. aprill). Georgi (Püha Jüri) lint – võidumärk. Paganliku kurjuse vastu võitlemise sümbol, võitjate sümbol."

Ivar Leimuselt tuli emotsionaalne ja vähemalt minu jaoks väga põnev, veidi uute nurkade alt näidatud lugu 1343 sündmustest. Jälle mõned minu jaoks huvitavamad väljavõtted sellest (sulgudes mõned minu märkused):

"1310-20 hakkas Euroopas „jääaeg“ – ilm läks kehvemaks, külmemaks, näljahädad, vihm, pakane, seetõttu ka talurahvaülestõusud igal pool Euroopas just 14. sajandil.

Teame Jüriööst tänu Rennerile (Järva foogti notar), kes kirjutas Hoeneke riimkroonika mitteriimis ümber (1561-2). Oli väga palju ordupoolset dokumentatsiooni, mis sattus 17. sajandil Stockholmi kuningalossi, kus 1697 puhkes suur tulekahju, mis hävitas kogu arhiivi.

Kunagi olid olemas kirjad, millest nüüd on säilinud ainult mõnerealised kokkuvõtted, kirjad Rüütelkonnalt, Tallinna piiskopilt ja Saare-Lääne piiskopilt. Need on JY järgsed kirjad, kõik need 3 kirja kokkuvõtted on kirjutatud 22. aprillil! JY toimus enne JY? Põhjust võib ainult oletada, Mall Hiiemäe ettekandest tekkis mõte, et võibolla seostas ülestõusu just jüripäevaga hoopis ordu. Ordu, nii Mõõgavendade kui hiljem Saksa ordu Liivimaa haru kaitsepühakuks oli Püha Jüri - võitjate pühak, võitleva ja võitja Kristuse pühak. Keskaja inimene elas väga sümbolite maailmas (kirjad olid paavstile?). Tahtsid oma kaitsepühaku ja päevaga seostada oma võidu eestlaste (mao) üle.

Ülestõus algab ja toimubki ainult Harjumaal, veidi ka Läänemaal, kus on palju mõisaid, 30. Mujal peaaegu neid ei ole. Harjus aga Tallinna sadama, rahvusvahelise kaubanduskeskuse tõttu mõisad kui tootmisüksused. Iga aadlik ka maaomanik, maa peab sisse tooma. Turustamise seisukohalt oli Harju kõige soodsam koht, seal seepärast ka suurim surve talurahvale.

Eestlased hakkavad abi otsima idast, läänest, lõunast ja põhjast. Kõigepealt käiakse Taani kuninga Valdemari juures, et vasallid rõhuvad, kuid tulemust ei ole. Siis sama jutu ja sama tulemusega ordumeistri juurde. Juba ülestõusu ajal saadikud Soome Turu foogti juurde, kes on Soome asevalitseja ehk Rootsi kuningast järgmine mees riigis. Lisaks saadetakse ülestõusu ajal saadikud ka Pihkvasse. Jutt alati sama – aidake meid vasallide vastu ja valitsege meid, ei ole nii et „tahame ise valitseda“. (Nii et kui palju see oli "vabadusvõitlus"?)

Ülestõusnud tulid Tallinna alla, kus valitakse kuningad, kes panevad endale peale kuldsed kannused, kuldse vöö ja kuldse krooni ning kirjud kuued selga. Seda on ikka tõlgendatud nii nagu oleks kroonik tahtnud eestlasi sellega naeruvääristada. Kullatud kannus, vöö ja kroon on hertsogi või krahvi, kõrgaadli tunnus. Need „talupojad“ olid eestlastest aadlikud. Masingu teooria, et tegu oligi eesti vasallide sõjaga saksa vasallide vastu on vist liialdus aga võib arvata, et need neli kuningat olid eesti soost aadlikud, kes koos teiste eesti vasallidega olid ülestõusnutega liitunud. Seda võib väita ka seepärast, et kui Tallinn sisse piiratakse, löövad nad rüütleid. See ei viita võitlusele (tekstis puudub viide võitlusele), vaid rüütliks löömisele. Keskajal ei olnud mõeldav, et keegi matkib sellist õigust. Neil pidi olema õigus mehi rüütliks lüüa oma laagris. Ka kroonik ei väida, et neil polnud sellist õigust.

Sakslased põgenevad Paide, foogt teavitab ordumeistrit, kes Pihkva all. Informatsioon liikus tol ajal väga kiiresti. Ordu oli tol ajal siin ainukesena pannud püsti postijaamade võrgustik, kulleritega. Kuningad 4. mail Paide. Oli 4 kuningat ja 3 knehti ehk kannupoissi. Miks 3, mitte 4? Võibolla igal kuningal 3 aga võibolla tõlkeviga. Saksa keeles võis minna kaduma üks häälik, mis muudaks „kolme“ „omaks“. See kaotaks kogu vastuolu ära. Miks kuningaid oli 4? Ei olnud maakondade esindajad, sest mässus ei osalenud 4 maakonda. Võibolla lihtsalt oli mässuga liitunud just 4 nn kõrgaadlikust eesti vasalli, kes olid nõus Paide minema.

Miks ikkagi Taani midagi ette ei võta (Eestimaa kuulub Taanile)? Miks taanlased saadavad ordu tegutsema või kui ordu ise tuleb, miks siis taanlased ei protesteeri? Kui ordu saabub Tallinna, panevad taanlased ordu Eestimaa asevalitsejaks. Taani riik sel ajal pankrotis, eelmine Taani kuningas Kristofer II oli pantinud kogu Taani riigi. 8 aastat seejärel Taanil pole kuningat, pole ka riiki. Seejärel vaja võlgadest vabaneda, sh ka Eestimaa maha müüa. Keiser Ludwig käsib 1339. aastal võtta Saksa ordul Eestimaa oma kaitse alla, et anda see üle Taani kuningale Valdemarile, kes kasvanud keisri õukonnas, et siis keerulisi diplomaatilisi teid pidi saaks Eestimaa lõpuks ordu kätte. Hind oli liiga kõrge. 1341 tehti uus plaan, hind isegi kõrgem. Vahepeal 1332 annab Taani asevalitseja Tallinnas ordule üle Tallinna linnuse. Sellest vasallid paanikas ja hakkavadki Taanis käima, tekib sõjaline konflikt, mille lahendab ordu kõrgmeister. Sõlmitakse rahu. Siis tuleb 1343 JY millega tegelikult mängitakse Eestimaa ordule kätte. Ordu saab maa omale, kuid Taani kuninga asevalitsejana, et see kuningale üle anda, kui too soovib.

Siin tagasi ühe Paide küsimuse juurde, seoses Stensby lepinguga aastast 1238.
1227 oli ordu vallutanud Eestimaa Taanilt, paavstile see asi ei meeldinud ja käskis oma saadikult, Modena Wilhelmil, sõlmida leping ordu ja Taani vahel. Lepingus selgelt öeldud, et Järvamaa peab jääma Taani kuningale aga tegelikult jäi ju ordule? Valdemar kirjutas lepingu lõppu, et hingeõnnistuse pärast annan Järvamaa ordule (vaimulik organisatsioon ikkagi) aga mitte päriseks, vaid kasutada. Selle eest peab ordu Taani eest sõjas käima, 2/3 saagist kuningale andma. Tegelikult oli tegu pigem vasallilepinguga, st Stensby lepinguga saab ordust Taani kuninga alluv, siit tasapisi lahendabki Taani probleeme Eestimaal.

Öeldakse, et ordu rikkus lepingut ja ehitas Järvasse kindluse või piiri vastu. Tõenäoliselt ehitas ta kindluse siiski Taani kuninga loal, sellepärast et Tallinna kuningliku asevalitseja pitsat ja Paide esimene pitsat on ühesugused: kujutavad Jeesuse Kristuse lippu – punavalget ristilippu, mis on Taani kuninga lipp, Danebrog. Kiriklikult maksis Järvamaa nagunii makseTallinna piiskopile, kelle pani ametisse Taani kuningas.

Ülestõusu ajal sekkib teatavasti Rootsi. Turu ja Viiburi foogt tulevad Tallinna alla 4-5 päeva hilinemisega ja kuulutab Taani kuningale (ordule ka seega) sõja. Kindlasti oli mässu koostööalgatus tulnud Rootsilt, muidu ei saaks tegevust nii kiiresti tegevust koordineerida. Rootsi käes oli Soome, Botnia laht, Skane, nüüd tahtis veel Läänemere idasoppi. Sellega oleks Läänemeri muutunud Rootsi sisemereks. Seepärast ka Saksa keiser, Taani ja ordu liidus. Kui oleks rootslased jõudnud õigel ajal kohale, kui rootsi-eesti ühendjõud oleks võitnud, oleks Rootsist saanud suurvõim ja ajalugu läinud väga teisiti. Nii õhkõrn on vahel jõudude tasakaal, mõne päeva küsimus. Rootslastel oli kindel plaan Eestimaa vallutada, kasutades selleks eestlaste abi."

Palju põnevaid mõttekäike. Kuid mulle meeldis Ivar Leimuse käsitlus sellest, et ordu tegutses nö Taani vana asevalitsejana Eestimaal. See kõlab loogiliselt. Ja päris põnev on see märkus, et ülestõus ei pruukinudki alata jüripäeval, vaid oluliselt varem. Püha Jüri sümboolika oli lihtsalt ordule oma võidu "vaimulikul vormistamisel" nii oluline, et see tuli ära kasutada, ülestõusu sidumine just jüripäevaga võis anda ka paavstile esitatud õigustustele religioosselt rohkem kaalu.

Ühesõnaga ajalooõhtu õnnestus mu meelest. Teises osas saime lõpuks ka ülevaate Vallitorni 40 miljonilisest projektist, tänud Georgi Särekannole selle esitluse eest - pilt on kohe veidi selgem . Ja palju tänu ka Silvi Tumanskajale regilaulu ja kandlelugude eest! Ilmselt tuleb nüüd ajalooõhtutesse väiksem või suurem paus sisse. Aga näib, et see formaat võib osutuda jätkukõlblikuks.

Jüriööst rääkides ei tasuks unustada aga ka 4. maid. Vallimäel on ju enamvähem kuningate hukkamiskohal mälestuskivi. Läheks paneks sinna ka sel aastal küünla või koguni tõrviku? Kasvõi muinsuskaitsekuu puhul ...