Vanalinna konverents 2013

Vanalinna konverentsid on tegelikult puhtalt Paide „märk“ – selge eesmärgi ja formaadiga üritus, mis on saanud alguse kohaliku algatusena just siin ja mida väga regulaarselt ei ole minu teada mujal ka korraldatud.

Konverentsi idee on ammune, alguse saanud 2005. aastal kui Ühendus Weissenstein ja Paide linnavalitsus istusid maha, et mõelda, kuidas arendada Paide vanalinna. Konverentsi mõtteks oli tuua kokku inimesed, kes tegelevad Eesti väikelinnade vanalinnadega, kus on sarnased huvid ja mured nagu meilgi. Paide, Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Võru, Rakvere omavad enamvähem samal perioodil väljakujunenud vanalinnu, mis on Paidega üsna sarnases olukorras. Konverents pidigi olema peamiselt väikelinnade ja nn puuvanalinnade foorumiks.

Esimene konverents toimus aastal 2006 veel renoveerimata Paide raekojas. Esitleti uhiuut Paide vanalinna arenguvisiooni, lisaks olid esindatud Tallinna SRIK, Haapsalu linn, Viljandi linn, Kuressaare linn. Esimese konverentsil, kus osales 76 inimest, otsustati muuhulgas asutada Paide SRIK ning käivitada Paide linnas restaureerimistoetused.

Järgmine konverents toimus aastal 2008 kah veel renoveerimata Paide Vallitornis, seekord korraldas seda Paide linnavalitsuse uus ametnik – vanalinna ja haljastuse spetsialist Karen Klandorf ning konverents oli üsna muinsuskaitseameti-keskne. Ent kohal olid taas Eesti väikelinnad ning lisaks ka Soomest, Rauma „SRIKi“ esindaja. Just kontaktid Soome sarnaste ettevõtmistega aitasid SRIKi tegevust edasi arendada, sh võtta sihiks näiteks kogukondliku puidutöökoja loomise.

2009. aasta konverents korraldati taas Paide Raekojas, oma tegevusest andis ülevaate Paide SRIK ning Paide linnavalitsus esitles Paide miljööväärtuslike alade teemaplaneeringut (mis praeguseks on küll kahetsusväärseks „sahtlisse“ jäänud).

2010. a konverents toimus Paide SRIKis, enne konverentsi oli Jaak Salmari eestvedamisel talgutöödega tehtud korda Paide SRIKi hoone ärklikorrus. See oli aeg, kui SRIK hakkas mõneti laienema  - säästvale renoveerimisele hakkasid lisanduma muud säästva elulaadiga seotud tegevused. Seekord oli ka konverentsi rõhk pisut teine – kutsutud olid linnade asumiseltsid, ehk ametnike asemel aktiivsed kodanikud. Kohal olid kodanikuühendused Pärnust, Tartust, Viljandist, Paidest, lisaks tutvustas Toomas Trapido „TransitionTowns võrgustikku“.

Just selle konverentsi tulemusel hakkas Paide SRIKi juurde arenema ja kasvama see, mida praegu nimetame Paide kogukonnakeskuseks.

Eelmine konverents toimus aastal 2011, mil oli juttu kolme valdkonna koosmõjust: muinsuskaitse, vabatahtlikud ja linnakogukonna säästev areng. Kõnelesid Trivimi Velliste, Tarmo Elvisto ja Hardo Aasmäe.

2012. aastal toimus aga hoopiski Wabalinna kongress, mis keskendus rohkem „rohemusta“ maailmapildi mõjule kogukonnaliikumistele.

Aga selleaastane Vanalinna konverents toimub taas kogu oma headuses, seekord lausa täpselt Paide linna sünnipäeval, 30. septembril, mil linnal täitub alates tema asutamisest 1291. aastal juba 722 aastat. Konverentsi rahastab sel aastal regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Seekord on fookus arhitektuuriajaloo ja restaureerimisega seotud kõrghariduse omandamise võimalustel Eestis. Esinema tulevad EKA, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli inimesed, samuti tuleb üks ettekanne alles valminud bakalaureusetööst Paide keskaegse ordulinnuse kohta (Artur Alajaani tööga paberkandjal saab tutvuda Paide SRIKis). Kutsume eriti kuulama Järvamaa gümnaasiumiõpilasi, sest konverents on avaürituseks sel sügisel algavale säästva renoveerimise valikainele Järvamaa gümnaasiumites. Nimelt on Kultuuriministeerium andnud Paide SRIKile rahalist toetust, et selline valikaine koolides käivitada. Loodame, et see kasvatab õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu ning et Paide koostöö selles valdkonnas kõrgharidust pakkuvate Eesti koolidega süveneb. Seepärast on konverentsil eriti oodatud noored.

Vaatamata konkreetsele teemale on konverents siiski loomulikult avatud kõigile. 

Tere tulemast siis 30. septembril kell 11 Paide SRIKi majja Paides, Tallinna tn 11!

Vaata konverentsi esinejate kohta lähemalt KoosOlekust.

Vanalinna konverents 2011 ja Kolmkõla

Ka sel aastal toimub Paides juba traditsiooniks saanud Vanalinna konverents.
Sellise konservatiivse nimetusega ürituse idee sai alguse 2005. aastal. Kui algne mõte oli koondada Eesti väikelinnad, kelle vanalinnad on sarnases olukorras ning rääkida ühistest muredest ja eesmärkidest, siis aja jooksul on vanalinna-liikumisele ehk puhtalt ajaloo ja muinsuskaitse teemadele lisandunud sellised märksõnad nagu linnakogukond, säästev areng ja vabatahtlik töö.

Seekordsel konverentsil on juttu kolme valdkonna koosmõjust: muinsuskaitse, vabatahtlikud ja linnakogukonna säästev areng.

Kas muinsuskaitse peab olema ainult riigi või omavalitsuse mure? Kuidas saavad vabatahtlikud panustada muinsuskaitsesse? Millises suunas liigub Eesti muinsuskaitse? Sellest tuleb kõnelema Riigikogu liige, Eesti Muinsuskaitse Seltsi au-esimees Trivimi Velliste.

Kas muinsuskaitse ja säästev areng liiguvad alati käsikäes või juhtub ka vahel nii, et need kaks edumeelselt põhimõtet võivad vastanduda ning kuidas seda siis lahendada? Kas on võimalik tagada energiasääst ka vanades majades, ilma et mindaks vastuollu muinsuskaitseliste põhimõtetega? Niisugusel teemal räägib Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

Millisteks ülemaailmseteks arenguteks loodus- ja inimkeskkonnas peaksime valmis olema? Kuidas need arengud võivad mõjutada meid siin Eestis? Kas linnakogukond saaks midagi ette võtta, et neiks muutusteks paremini valmis olla? Hardo Aasmäe, kõigile tuntud asjatundja paljudel elualadel, seekord Rooma klubi esindaja, teeb ülevaate sellest.

Lisaks tuleb juttu heategevusest kogukonna heaks (Valev Väljaots, Järvamaa kogukonnafond) ning vabatahtlikust tööst Järvamaal ja linnakogukonna arendamisest (Rainer Eidemiller).
Kava lõppu on planeeritud nn "vaba lava" - umbes tunni ulatuses võivad oma ideede või küsimustega üles astuda kõik, kel soovi. Üheks esinejaks on kindlasti Eesti SRIKid - Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Paidest.

Vanalinna konverents toimub Paide kogukonnakeskuses18. veebruaril algusega kell 11 ning kestab umbes kella 16ni.
Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK, Järvamaa Vabatahtlike Keskus ning toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo: rainer@weissenstein.ee
www.weissenstein.ee

Kohe pärast Vanalinn konverentsi jätkub traditsiooniliselt:

Festival „KOLMKÕLA“

Paide Raekojas:

18.30 Kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal - Manodž Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis

Piletid 7.-/5.-

Kõhna Grete Galeriis

21.00 LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad

tasuta

Kodanikualgatus linnakogukonnas

Kuna sai lubatud, et Vanalinna konverentsi järgselt kirjutan sellest teemast midagi pikemalt, siis panen nüüd siia artikli, mille kirjutasin selle nädala neljapäevasesse Järva Teatajasse. See aktiivse linnakogukonna teema on mind juba mõnd painanud. Detsembris 2008 sai siingi üks selleteemaline postitus üles pandud, 2009. a MinuEesti mõttetalgutel oli linnakogukonna võimalikkus üks arutlusteemasid. Lisaks olen aegajalt maininud, et Weissensteini tegevus on mõnes mõttes kriisis, st idee- või perspektiivikriisis. Linnades tegutsevaid kodanikuühendusi kokkutoov Vanalinna konverents oli ses mõttes loomulikuks jätkuks: kuidas toimetatakse linnades mujal Eestis ja isegi maailmas.

Kõik see on viinud arusaamale, et järgmine samm on võimalik. Kui algselt oli Weissensteini tegevuse eesmärk kohaliku ajaloo koondamine, traditsioonilise linnaasumi ja -kogukonnaga seotud teabe ülesleidmine, millele järgnes praktiline väljund - SRIKi kaudu renoveerimisabi korraldamine, siis näib et linnakogukondlik liikumine on loogiliseks jätkuks, kus kõike seda eelnavat saab väga hästi ära kasutada. Mõte on lihtne - kogu see füüsiline (vana)linnakeskkkond tuleb säilimiseks panna elama, täita hoolivate ja tegusate inimestega. Vanalinn kui elukeskkond, millele tuleb varem või hiljem (teisejärgulisena) ka väline ilme järele.

Ja siin on minu jaoks kõlama jäänud kolm märksõna: säästev, kestev ja kohalik areng. Neist aga mõni teinekord pikemalt.

Hea küll, aga nüüd artikkel ise. Selline sissejuhatav, linnakogukonna teema hakkab vähemalt selles blogis nüüd alles end lahti kerima (märkuseks juurde, et panin siia siiski algse, st pikema versiooni, Järva Teatajas ilmus kärbitud):

Kodanikualgatus linnakogukonnas

19. veebruaril toimus Paides neljas Vanalinna konverents. Alguse sai selline ettevõtmine 2006. aastal, eesmärgiga tuua Paidesse kokku teised Eesti linnad, mis on mh oma vanalinnade olukorra poolest sarnases olukorras. Kolmel aastal on peamiselt linnavõimude esindajad rääkinud planeeringutest, miljööaladest, toetustest jms-st. Selleaastase konverentsi mõte oli aga astuda samm edasi. Alati ei piisa sellest, kui avalik võim loob oma pädevuse piires arengutingimusi. Ka Paides on olemas muinsuskaitseala, ehituslikud miljööpiirkonnad (ehkki praegu küll veel ehitusmääruses), restaureerimistoetused, nõustamise süsteem SRIKi (Säästva Renoveerimise Infokeskus) kaudu ent väga palju muudatusi ei ole see kõik ju linnaruumis kaasa toonud. Muidugi leiab häid näiteid, ent üldine pilt linnaruumis on siiski pisut masendav. Oluline on, et inimesed tuleksid taolistele algatustele järele. Buumi ajal olid pea pooled vanalinna hoonetest müügis, hooldamata on suur osa neist nagunii. Konverentsi eesmärk oli mõelda, kas ühise (vana)linnaruumi kujundamisel saavad linnakodanikud midagi ise ka ära teha. Kas kodanikualgatuse korras saab tekkida aktiivne linnakogukond, kes päriselt ka muudab linna(osa) meeldivamaks elukeskkonnaks. Tegelikult on selliseid näiteid ju olemas küll – Tallinnas Uue Maailma Selts, Tartus Karlova ja Supilinna Seltsid, Viljandis ja Pärnus lisaks gildid jne. Kui külakogukonnad on ellu ärganud, on leidnud ühistegutsemise võimaluse, siis mina usun küll, et eriti paidetaolistes väikelinnades võivad sama edukalt toimida ka ühiselt tegutsevad linnakogukonnad.

Selge on see, et ka Paides on linnakogukond olemas, linn ju koosneb inimestest. Kui lähemalt vaadata, siis tegelikult on kogukondi linnas ilmselt mitugi. Mõned on väga aktiivsed, teised mitte. Igaühel on omad eesmärgid – kultuur, sport, meelelahutus jne. See, mis tervet kogukonda ühendab, on aga ühine linnaruum. Tõsi on see, et tänapäeval ei ole kerge suhtuda linnaruumi, kui millessegi ühisesse. Üsna enesekeskne ja apaatne (üle)tarbimisühiskond on liialt individualistlik. Arvatakse, et eraomand tähendab seda, et mitte kellelgi teisel pole mingit sõnaõigust selle kasutamise kohta. Et kui mul on maja, siis on see ainult minu asi, milliseks ja kuidas ma ta ehitan/kujundan või lasen üldse laguneda. Tegelikult ei ole selline suhtumine iial olnud pikaajaliselt aktsepteeritav, sest see ei ole absoluutselt jätkusuutlik. Keskajast alates on kogukond teinud ühiseid otsuseid linnaruumis osas. Alati on kehtinud ühised reeglid nii hoonestuse, maaharimise, tuleohutuse, kauplemise kui kõige muu kohta, mis võib mõjutada tervet kogukonda. Jah, sellega on seatud omandiõiguse teostamisele piirid, ent samas on see võimaldanud kogukonnal olla edukas ja areneda. Tulemuseks on muuhulgas olnud harmooniline linnaruum, mida praegu enamasti kahjuks ainult vanadelt fotodelt nautida võib.

Linnakogukondlik mõtteviis tähendaks seega linnades alati toiminud, traditsioonilist mõtteviisi. See tähendab elavat linnakeskkonda, mitte surnud muinsusväärtusi, mida meeleheitlikult püütakse turistidele müüa. Vanalinna arendamise mõte ei ole rääkida või vuntsida meid enneolematuks klantspildiks. Turismitulu on tegelikult mööduv nähtus, mis toimib mh odava kütuse ja pisut järelemõtlematu raiskamise oludes. (Vana)linnaruumi ei kujundata teistele mahamüümiseks või eputamiseks, vaid endale elamiseks, kvaliteetelukeskkonnaks. Linnad on kujunenud just sellisteks nagu nad on ainult seepärast, et see on olnud vajalik neis elavatele inimestele. Kohalik elu, selle vajadused on tinginud, et majad asusid just seal ja nägid välja just sellised nagu nad olid. Vanalinna arendamine ei tähenda kunstlikult selle kõige taastamist, mis tihti on võimatu ja enamikule ka raskesti arusaadav. Ent kui (vana)linnakeskkonnas elatakse samade väärtuste järgi nagu selle tekkimise ajal, siis just see päris elu kujundabki (vana)linna tõeliselt väärtuslikuks, mh ka välisilmelt. Teisisõnu – vanalinna arendamise mõte ei ole ajas tagasi minna. Selle mõte on kasutada seda tõeliselt head kvaliteeti, mis osaliselt veel on säilinud, panna see elama ja selle kaudu väärtus taasluua.

Kuidas seda kõike saavutada? Ma tean, taolise, vist pisut uduseks jääva teoretiseerimisega küll mitte. Eestlane on praktiline inimene ja see praktiline suhtumine on omal ajal ka loonud väärtused, mida nüüd kaitsta üritame. Meil pole vaja hakata aknaid katma seapõitega nagu keegi järjekindel kommenteerija Järva Teatajas tavatseb arvata või selga ajada sajandi(te)taguseid hilpe. Ka munakivi ja isegi mitte plastakende asendamine puitakendega pole peamised asjad, kui veidi utreerida. Oluline on panna linnakogukond elama. Läbi aegade on selle võtmeks olnud ainult üks asi – kohalik ettevõtlikkus, sh majandus. Linnakodanikud on olnud traditsiooniliselt kaupmehed ja käsitöölised, ei muud (lisaks teenijarahvale ja lihttöölistele, kelle eesmärk oli selle seltskonna elujõud tagada). See, mis praegu ja tulevikus aina enam linnakogukonda suretab, on kohaliku ettevõtlikkuse, sh majanduse allakäik. Ma ei tea, mil määral ma usun naftaajastu lõppu aga kütuse paratamatut ja jätkuvat kallinemist kohe kindlasti. Nafta ei saa otsa aga ilmselt aina väiksem hulk meist suudab seda endale edaspidi lubada samal määral kui ehk veel praegu. See tähendab, et mida rohkem on vaja kütust, et siin oleks toitu, mida osta või et oleks töökoht, kus raha teenida, seda kallimaks meie elu läheb. Seda vähem me saame tegeleda oma koduga, oma perega, oma kogukonna ühistegevustega ja seda rohkem alla meie ühine keskkond käib. See on see koht, kus ajalooväärtused, säästev areng ja majanduslik hakkamasaamine kokku saavad. Ajaloost, ka kohalikust, veel veidi vanalinnaruumiski peegelduvast ajaloost saab õppida, kuidas on hakkama saadud teistsugustest tingimustes, ise.

Me oleme veidi unikaalses olukorras. Alati on eesmärgiks ju olnud majandusliku heaolu kasv, mis on alati tähendanud põhimõtteliselt seda, et asju peab olema rohkem kui iial varem. Nii me olemegi jõudnud ühiskonda, kus me viskame asju ära rohkem, kui kunagi varem. Kauba transformatsioon prügiks on kiireim kui iial varem. Ja see omakorda kahandab toodete kvaliteeti, mis omakorda jälle tõstab elukallidust. Nii nagu kõik teavad, et surm on vältimatu ent samavõrd ebameeldiv ja vältimist nõudev jututeema, nii on ka meie laiema eluruumi ja selle ressurssidega. Ega eriti mugav ei ole mõelda, et sel moel jätkates on see üsna lühikese aja küsimus, mil samal määral lihtsalt ei ole enam midagi tarbida. Varem või hiljem tuleb mõelda, kuidas ise hakkama saada, ehk tegelikult kogu senist mõttesuunda muuta. Mõned kolivad maale ja saavad päris üksi hakkama. Teine tee on teha seda ühiselt linnakogukonnas. Leida võimalusi ühiseks, kohalikuks, seniselt säästvamaks aga samas rohkem tasuvaks majandamiseks, mis looks ka senisest paremaid võimalusi ühiseks kvaliteetajaviiteks ning mis kujundaks ühise linnaruumi just meile endale meeldivaks elukeskkonnaks. Tõsi, see eeldab apaatse, ainult enda teenindamist nõudva tarbijamentaliteedi hülgamist, selle asemel aktiivse ja kogukondliku mõtteviisi omandamist. Ent peale selle, et see on tegelikult päris ahvatlev alternatiiv, võib see osutuda ka hädavajaduseks. Üleminek (üle)tarbimiskultuurilt säästvale eluviisile on Worldwatch Institute'i sõnul ülemaailme paratamatus ja trend. Muuseas, nii on see ka Paide arengukavas, mille üheks eesmärgiks on linna kujundamine säästvaks ja selle kaudu inim- ning keskkonnasõbralikuks elukeskkonnaks. Nii et tegu pole millegi radikaalse, vaid uue ja vältimatu arenguga, mille kaudu saaks kohalik kogukond senisest elujõulisemaks.

Kodanikualgatuse kaudu tegutsev linnakogukond on tegelikult üks päris selge kontseptsioon, ülaltoodu on ainult üldine sissejuhatus. Ühendus Weissenstein ja Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus juba tegutsevad, et see toimiks ka Paides, edaspidi senisest suuremaski ulatuses.

Konverentsist ja Kolmkõlast, lisaks Kõhnast Gretest

2010. aasta Vanalinna konverents Paides sai läbi (fotogalerii asub siin). Seekordseks asukohaks oli Paide SRIKi kasutuses oleva maja teise korruse saal, mis renoveerimistööd said valmis päev enne konverentsi. Kõik tööd (v.a. elekter) tehti ainult talguliste abil. See on tegelikult pisut uskumatu, mis 2 ja poole nädalaga korda saadeti. Igatahes tugev tunnustus Jaak Salmarile, kes asja käsile võttis ja kõigile talgulistele, keda oli kohal kokku vähemalt tosinkond. Saali vana lagi ja auklik küprok võeti maha, soojustuseks kasutatud saepuru koguti korralikult kottidesse, kaks mäda penni vahetati välja, pennide peale (st senisest kõrgemale) paigaldati uus nn poola laudisega lagi, lisaks kaeti laudisega ka kaldseinad. Saepuru ootab veel tagasilaotamist uuele laele, ilmselt tuleks see vana kombe järgi segada lubjaga, siis saab ka soojustuse enamvähem nõuetele vastavaks.

Konverentsil oli kohal 32 inimest. Nagu välja kuulutatud, kuulasime seekord just kodanikuühendusi. Mõte oli aru saada, kas kodanikualgatusena tegutsev linnakogukond on võimalik. Päris tihe programm oli, Tartu Karlova ja Supilinna seltsid esitasid veidi erinevaid nägemusi kodanikuühenduse eesmärgist. Karlova on 8 000 inimesega on muidugi kaugelt üle  vanalinnast ega jää palju maha ka linnast endastki. Liikmeid 100 ümber, aktiivsed paarikümne ringis, osaletakse planeeringuüritustel, korraldatakse Karlova päevi, avatakse kohvikut. Supilinna selts oli heas mõttes boheemlikum -  asjad võiksid kulgeda rohkem oma loomulikku rada, peaasi, et inimesed end selles keskkonnas hästi tunneksid. Kord aastas toimuvad u 100 000 kr eelarvega Supilinna päevad (linnaosa, kus u 1000 elanikku kõige rohkem, seltsis samuti sadakond liiget).

Pärnust olid kohal Punane Torn ja Maarja-Magdaleena Gild  ehk käsitööliste ühendused. Lugege nende kodulehti - tegutsevad suure hooga ja näevad head välja. Ka Paidesse on ju kavas asutada oma Käsitöökeskus, ses mõttes oleks olnud tore näha kuulamas rohkem kohalikke käsitöölisi.

Toomas Trapido rääkis "Transition Towns" liikumisest, mis on UK-s käima läinud linnakogukondade liikumine. Ajendiks küll olnud nn peak oil ootus, ent oma tegevuses on meiega üsna sarnased. Edaspidi tahaks sellest liikumisest siiski veidi rohkemgi kirjutada. Päris põnev eestikeelne vaste on sellele (otsetõlkes kohmakale "Üleminekulinnad") leitud: konnahüpe! Roheline ja kogukondlik(konnalik?) :)

Pärastlõuna oli peamiselt SRIKidest (Paide, Viljandi, Tallinn, loodav Kuressaares) aga ka tõeliselt sisukas ettekanne Lea Täheväli-Strohilt "Hoonete kultuuriloolisest väärtusest". Põhjalik metoodika erinevate väärtuste leidmiseks, millest miljööväärtus on ainult üks. Selline lähenemine võiks oluliselt avada silmi ka Paide vanalinna väärtuse nägemisel. Mh hakkas mulle meeldima üks minu jaoks uus sõna: arhitektooniline :) Paide keskväljak oli kunagi seda ilmselt, praegu on katusejooned ikka tunduvalt kaootilisemad, mis rikub oluliselt ka kunagist harmooniat.

Ja lõpuks Sven Alustelt ülevaade asutamisel olevast Eesti Ökoehitajate Ühingust. See saab olema kõva sõna ökoehituses, uskuge mind :) Varsti loete lähemalt, praegu otsige esialgu fännilehte facebookist.

Aga. Mainimata ei saa jäta, et PSRIKi saali ei renoveeritud kaugelti mitte konverentsi tarbeks (ehkki see määras tähtaja). Saalist on lõpuks saanud Paide kunstigalerii, mida siin väga ammu pole olnud (tegelikult ma ei tea, kas üldse ongi?). Üksmeelselt sai tema nimeks Kõhna Grete Galerii. Ja seda põhjusel, et veel 16. sajandil asus täpselt maja asukohal üks Paide ordulinnuse tornidest, mis kandiski nime Kõhn Grete (kes soovib, võib siit lähemalt lugeda: http://weissenstein.blogspot.com/2009/08/veidi-lahemalt-paide-kindluse.html). Nii, et teretulemast nüüd galeriisse, kus praegu on väljas Leho Rubise korraldatud Kolmkõla festivali näitus Kaija Kesa ja Eveli Variku graafikast.

Kolmkõla oligi seekord konverentsiga senisest isegi enam läbi põimunud. Traditsiooniliselt ongi nad koos toimunud, seekord ilmselt kõige sarnasemalt algsele ideele. 2005. aastal toimus leidis see sümbioos esmakordselt aset, tookord muide ka 18. ja 19. veebruaril, mil konverentsi asemel esitasin küll ainult ettekande C.H.Hesse taasavastatud maja asukohast Paides. Lehoga seoses veel nii palju, et tema tehtud joonistustega tellitud tekstiilkotid olid sel konverentsil kingitusteks.

Kolmkõla oli seekord ühepäevane, "Una Corda" kontsert Raekojas ja luuleõhtu Paide SRIKi saalis Mihkel Kaevatsi ja Tõnu Õnnepaluga, mis oli muide väga väga hea. Taolisi üritusi on kavas hakata saalis edaspidigi tegema. Tasub teateid järgida, või veel parem: end meililisti pressida, esimene (seekord küll film) on juba järgmisel pühapäeval :)

Selline pisut agusihvkalik ülevaade. Ei olnudki praegu plaanis sügavamalt analüüsida, seda teen järgmise paari nädala jooksul. Lisaks, kui see teistelegi huvi pakub, siis üllitatakse ilmselt ka uus, Eesti linnakogukondi puudutav veebikeskkond. Aga võibolla ka mitte - oleneb tõesti, kas selle järele ikka tõesti huvi ja vajadust on.

Vanalinna konverents ja talgud

Nüüd on siis viimane aeg teada anda, et järgmisel reedel, 19. veebruaril toimub Paides järjekordne vanalinna konverents. Lähemalt võib lugeda Weissensteini veebist. Seekordse konverentsi eripära on see, et erinevalt avaliku võimu esindajatest räägivad seekord ainult kodanikuühendused. Ehk - on hea, kui avalik võim teeb endast oleneva, et tema tegevus (planeeringud, nõustamine, toetused) aitaksid vanalinna või miljööalade arengule kaasa, ent kõigel sellel pole mõtet, kui puuduvad inimesed, kes linnakeskkonda korras hoiaks ja seda sisuga täidaks. Mis ongi ilmselt näiteks Paide üks suuremaid puuduseid. Juttu tuleb seekord siis linnakogukonnast - kas see saab olemas olla, kas see saab aidata linnakeskkonda arendada. Ja et jutt poleks liiga teoreetiline, siis räägivad omast kogemusest Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu, Kuressaare ja ka Paide reaalselt tegutsevad ühendused. Lisaks muudki - vaata uudist ja plakatit (plakati eest suurimad tänud Helile!!).

Kuna seekord toimub konverents Paide SRIKi kasutuses olevas väikese majakeses, siis tuli hakata ka selle teise korruse saali konverentsikõlblikuks muutma. Seda talgute käigus. Jaak on kõva töö ära teinud ja kaasanud palju inimesi. Seni on maha võetud aja jooksul auklikuks taotud küprok, kaldseinad on kaetud laudisega, poolmädane ja sooja mittepidav lagi on mahavõtmisel ja uus lagi, nn poola laudis, on kõrgemale, pennide peale panemisel. Varem lage katnud saepuru pannakse soojustuseks tagasi, ehkki lisada tuleb ilmselt edaspidi veel täiendavat soojustust. Tulemus on juba praegu tunduvalt väärikam kui varem, lisaks ka soojapidavam.

Sel nädalavahetusel, 13. ja 14. veebruaril on kõigil veel võimalus talgutega liituda. Laupäeval alustame kell 10, pühapäeval kell 11.

Konverentsiga ühelpool

Tänasega on Vanalinna Konverents 2009 läbi. Ise ka üsna läbi. Tegelikult jäin ma ise küll päris rahule, loodan et mitte ainult mina. Pilte saab näha siit (tänud Argole klõpsimise eest, nagu ka SRIKi õpitoa põranda viimase poole vanast värvist puhastamise eest, et homset koolitust saaks teha). Kui välja arvata esimese ettekande ajal juhtunud tüüpiline arvuti-projektori suhteprobleem (tüüpiline küll mitte ses suhtes, et vähemalt minuga pole taolist varem juhtunud), sujus ülejäänud osa paanikata. Kusjuures kummaline on see, et ma olin juba hommikul kella 9 paiku raekojas, Alo (tänud sulle kohe päris mitme abi eest!) aitas juhtmeid sättida jms, peale muude asjade testisin ma, kuidas see konkreetne (Paide SRIKi vistaga) arvuti raekojas käitub ja no ei mingit probleemi kogu selle aja jooksul. Tulin poole 11 aja tagasi ja testisin pisteliselt veelgi, ikka kõik korras. Ja täpselt esimese ettekande ajal läks hulluks. Õnneks istus eesreas itiguru Ets (tänud sulle ka!), kellele sai poolahastavalt silma vaadata. Esmalt näis, et aitab väike softimudimine. Ei aidanud. Siis näis, et viga on kaablis. Et vaatame, kas läheb üle. Ei läinud. Siis tõi Alo õnneks ühe PLV (XPga) läpi ja pärast mõningasi raskusi sai asi korda. Üksmeelne järeldus: vista on ...
Nõme on see, et üks ettekanne läks suuresti kaduma ja et lõpuks juhtus ikkagi ka minuga miski, mida ma olen väsimatult lugematu arvu teiste esitluste puhul imestanud - kuidas on võimalik, et sellised asjad juhtuvad?!? Täitsa võimalik on, nagu selgub. Igatahes veelkord - vabandan väga kõigi ees selle pärast!

Aga see selleks. Mida siis muust öelda. Registreerus 56 osalejat. Väikest (aga mitte totaalset ning lubades endale tõenäoliselt ka pisieksimusi - lihtsalt, et mitte väga kuivikuna tunda) statistikat tehes oli inimesi Paidest 13 (?!?) + PLV-st 6. Mujalt Järvamaal 3 (sh 100% esindatud oli Nahkanuia - päeva parim tulemus), Haapsalust 3, Viljandist 4, Võrust 2, Tartust 3, Tallinnast 7.

Ettekannetest. Esmalt - jälle tänu kõigile esinejatele! Kuna teistelt mul luba pole, siis siinkohal link ainult mu enda ettekandele, mis oli seekord Paide SRIKIst (avab kohe ligi 4MB PP2007 esitluse - mõne muu vidinaga vaadates võib väikesi anomaaliaid esineda). Esimest, nagu aru saite, ma eriti jälgida ei saanud. Kareni ettekanne (võttes arvesse Kareni veel mitte kuu vanustki põnni, kes just õigeks ajaks oli põõnama saadud, oli esinemine vast parasjagu eneseületamist :)) Paide miljööalade planeeringust oli väga huvitav. Põhjalik. Just selline peakski planeeringuga seotu olema, põhimõtteliselt on see juba juhend majaomanikule. Ja ma mõtlen tõsiselt: peale planeeringu kinnitamist võiks see saada avaldatud trükisena. Peale kõige muu peaks taolised trükised olema virnas notaribüroodes, kus iga uus omanik võiks kohe teada saada, mida tähendab maja omamine sellises piirkonnas.

Pealelõunaks jäi kahetsusväärselt vähe Paide rahvast alles, ehkki saal polnud kaugeltki tühi. Sest sellise konverentsi üks mõte vähemalt minu jaoks on olnud, et see on ideaalne paik teiste sarnaste väikelinnade kogemusest õppimiseks. Tarmo Elvisto (Tallinna SRIK) ettekanne SRIKide osast miljööväärtuslike alade kujundamisel läks mul kahjuks suuresti kaduma. Asjaajamised noh. Aga niipalju oskan küll öelda, et selle teemaga edaspidi kursis olemiseks vaadake aegajalt www.miljooala.eu veebi. Tõnis Padu Haapsalu LVst tegi traditsiooniliselt põhjaliku ja väga hea esitluse, seekord 20. sajandi arhitektuurist Lääne- ja Hiiumaal. Tõsiselt hea. Ja Viljandist (Monika Rauba) ettekanne veenis mind taaskord selles, et sealkandis tehakse asju tõeliselt hästi, kvaliteetselt ja hoolega.

Heameel oli Juhanist. Ma usun, et huvi oli suur. Kenad pildid, mida ma olen juba korduvalt rõhutanud. Lisaks väga sümpaatne kiirtrükis. Tore, et Ants Hiiemaa asjust huvitus. Tema kui ajaloolasest Paide volikogu esimees on ilmselt kõige õigem mees Juhaniga koostööd korraldama. Nii trükiste kui planeeringute visualiseerimise teemal. Kahjuks pole mul Juhani lauast ühtegi fotot. Aga arvestades Järva Teataja aktiivset kohalolekut, on neid vist lähiajal kohalikus meedias nagunii näha.
9. veebr täiendus: väljavõte 07.02.09 Järva Teatajast (foto: Andrus Eesmaa):

Eile kolmandat korda Paides olnud Vanalinna konverentsi ilmestasid Juhan Soometsa (paremal) pildid Paide keskväljakust.
Konverentsi korraldaja, ühenduse Weissenstein eestvedaja Rainer Eidemiller (vasakul) ütles, et Soometsa pildid sobiksid hästi illustreerima vanalinna kaarte või trükiseid, kus oleksid märgitud kultuuriajalooliselt olulised objektid. „Mulle meeldib tema pildikeel, need on selged, samas detailitäpsed,“ sõnas ta.
Eilsel konverentsil Paide raekoja saalis tekkis elav arutelu, kui Paide aselinnapea [märkus: peaks olema abilinnapea] Kaido Ivask tutvustas Paide restaureerimistoetusi ja linnavalitsuse vanalinnaspetsialist Karen Klandorf Paide miljööväärtuslike alade teemaplaneeringut.
Klandorf selgitas, et teemaplaneering määratleb kolm miljööväärtuslikku hoonestusala, millele hakkavad kehtima kindlaks määratud ehitusnõuded.
Konverentsil kõneldi veel Vallitorni „Ajakeskuse“ plaanidest [märkus: see jäi ära], Säästva Renoveerimise Infokeskuse tööst, Viljandi vanalinna ennistusest ja 20. sajandi arhitektuurist.

Mis konverentsi kajastamist puudutab, siis panen edaspidi siia neid linke edaspidi juurdegi, praegu viide paide.ee uudisele (ehkki sellest uudisest jääb mulje, et ainsad esinejad olid Paide linnapea ning kaks LV esindajat - pole poolt sõnagi korralduse või külaliste ega SRIKi kohta). Täna oli ka Kalevi uudistes väike lõik (siinkohal korrigeerin: ma ei ole PSRIKi juhataja ja uus trükis ei ole majadest, mis oleks täiega pinnasest allapoole vajunud :)).
7. veebruaril lisandusid AK uudised (alates 16:55).

Väike plaan on videosse võetud ettekandeid jupitada ka youtubesse. Ma ei tea, ma pole seda kunagi teinud aga võiks ju proovida. Tahaks panna sinna ka Kolmkõla esinemisi (kuhu ma lihtsalt ei jõudnud täna, väääga kahju sellest).

Ja siis veel sellest, mida taolise konverentsi korraldamine tähendab.
No loomulikult kokkuleppeid kõnelejatega (keda ma veelkord tänan). Siis kutsete kujundamist, trükki ja saatmist. Nii umbes 120 kutset saatsin välja. Need tuli kõik ju valmis teha, ümbrikusse panna jne (pooled Paide omad panin tegelikult kulude kokkuhoiu huvides ise postkastidesse). Siis reklaam - veebis, Järva Teatajas. Siis muidugi ise ettekanne teha. Ettekanded tuli välja trükkida (küll ainult 2), 30 eksi sai tehtud. Korraldada külalistele lõunasöök Paide Restoranis (tänud ka restoranile - mu arust sujus kõik küll lausa suurepäraselt). Meenete tellimist (sel korral ka tegemist tegelikult). Saali valmissättimist. Igasuguse jamaga kokkupuutumist. Ja ongi vist kõik. Lihtsalt umbes nädala jagu täistööpäevi, kõiki suuremaid ja pisemaid asju kokku liites. Jah, tänada tuleb veel kindlasti PLV projektikirjutajat Tiina Larvenit, tänu temale sai õigeaegselt taotlus esitatud ning 99% rahadest Kultuuriministeeriumist (Hasartmängumaksu Nõukogu) on põhim ka käes. Ja muidugi tuleb tänada Paide Linnavalitsust tasuta Raekoja kasutamise eest! Ilmselt unustasin nagunii kellegi tänamise ära. Näiteks kõik kohaletulnud.

Vot selline agusihvalik kirjand tuli sellest ülevaatest. Heameel, et tehtud sai. Olulisem oleks mõelda, et mis sihid nüüd edasi seada. Aga võibolla polegi see enam minu asi. Uusi tegijaid oleks isegi väga vaja. Tingimusel, et märksõnaks jääb endiselt tegelemine sisuga, mitte poliitikaga.

Vanalinna konverents

Nüüd vist hakkab paras aeg kätte jõudma, et paari sõnaga rääkida ka selleaastasest Vanalinna Konverentsist. Toimub kolmas kord, ikka jälle Paides ja seekord taas raekojas. Asja mõte on tuua kokku Paidega sarnases olukorras olevad väikelinnad, eelkõige seetõttu, et meil on suuresti samast ajastust pärit, samu arenguid kogenud ja samas olukorras vanalinnad. Algne lootus oli leida ühine koostöövorm aga see võtab ilmselt veidi enam aega. Hea on seegi, et aegajalt saadakse kokku. Võrreldes esimese korraga on Paides küll asjad edasi läinud. Siis rääkisime, et tahaks teha vanalinna arengukava, tahaks luua restaureerimistoetused, teha renoveerimiskoolitusi ja tuua Paidesse ka SRIKi. Need asjad ongi imeläbi tehtud nüüdseks. Nüüd tahaks mõelda, et mis on õnnestunud või mis mitte, ja kuidas edasi. Mind ennast on alati inspireerinud Haapsalu ettekanded, Tõnis Padu on lihtsalt huvitav ja väga asjatundlik inimene. Seekord kuulame teda jälle, 20. sajandi arhitektuurist tuleb juttu, eeldan et suuresti Haapsalu ilusa vanalinna näiteil. Ja Viljandiga on sama lugu: linn areneb ja selleks tehakse seal palju. Kindlasti tekib jälle ideid ka Paide jaoks.

Kuid pearõhk ongi seekord Paidel (seetõttu ka kahjuks vähe aega külalistele), tahame just Paide elanike jaoks asja võimalikult praktiliseks teha. Rääkida neist asjadest, mis on käima pandud mõttega toetada vanalinna majade omanikke. Tore oleks kuulda ka tagasisidet, tean isegi et on asju, mis on nihu ka läinud :)

Lõppeks on lubanud Jaak rääkida pisut ka Paide Vallitorni tabanud miljonirahest. Mõtlesime, et hea oleks ju kui linnakodanikud toimuma hakkavaga võimalikult varakult kursis oleksid.

Tahaks lihtsalt öelda, et tulge kõik kuulama. Rääkida võib ka muidugi :) Ilmselt ma kõigile kutseid saata ei jaksa, kuid tõepoolest - kõik on teretulnud.

VK2009 kava on selline:

11.00 Avamine
11.10 Paide miljööväärtuslike alade teemaplaneering (Karen Klandorf, Paide LV)
11.50 Paide restaureerimistoetused ja Paide arengukava (Kaido Ivask, Paide LV)
12.20 Paide SRIK (Rainer Eidemiller, Ühendus Weissenstein, Paide SRIK)
12.50 küsimused, arutelu
13.15 Lõuna
Külaliste ettekanded:
14.00 SRIKide roll miljööalade kujundamisel (Tarmo Elvisto, Tallinna SRIK)
14.40 20. sajandi arhitektuurist (Tõnis Padu, Haapsalu)
15.20 Restaureerimisest Viljandi vanalinnas ametniku ja restauraatori pilgu läbi (Monika Rauba ja Itta Arak, Viljandi)
15.40 Paide Vallitorni kavadest (Jaak Salmar)
16.00 Lõpetamine

Ja lõpuks: pärast konverentsi läheb (nagu ka on aastatega traditsiooniks kujunenud) käima järjekordne Leho suurpärane ja visa ettevõtmine: Festival "Kolmkõla".
See on eriti Paide oludes tõeliselt omanäoline ja huvitav ettevõtmine. Ma olen hakanud iga aastaga seda aina enam nautima.
Nimetus tuleb sellest, et Leho paneb sel talvefestivalil kokku kõlama nö kolm kunsti: muusika, luule (või laiemalt sõnalise kunsti) ja kujutava kunsti.
Tasub vaatama ja kuulama tulla! :)

Ahjaa, üks asi veel. Järgmisel päeval, ehk siis 7. veebruaril, algusega kell 11 toimub Paide SRIKis üks hea koolitus. Teemaks on "puitpõrandate hooldamine looduslike ja traditsiooniliste vahenditega" - põrandaõlid, -vahad, -seebid, -lakid. Peale teoreetilise osa ka päris praktiline: hakkame meie ilusat laiade laudadega vana, puhtakskraabitud põrandat laud-laua kaupa eri vahenditega töötlema. Ikka selleks, et edaspidigi näha jääks, kuidas eri asjad põrandal vaadata ja käega või jalaga katsuda on.