Otsitakse juhti Wittensteinile!

Paide linna kodulehel on teade, mis ürituse võimalikult parema õnnestumise huvides väärib ka võimalikult paremat kajastamist, seepärast lihtsalt kordan paide.ee avaldatud teadet:

Paide linnavalitsus otsib konkursi kaudu juhti ajakeskusele

SA Ajakeskus Wittenstein on 2010.a Paide Linnavolikogu poolt asutatud sihtasutus.
Sihtasutuse eesmärgiks on Paide Vallitornis paikneva ajakeskuse „Wittenstein“ arendamine ja juhtimine.

Paide Linnavalitsus kuulutab välja konkursi sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein juhatuse liikme ametikoha täitmiseks, kelle peamisteks tööülesanneteks on asutuse majanduselu edukas juhtimine, asutusega seotud arendustegevuste ja projektide algatamine ja juhtimine (sh eelarve ja tegevuskavade koostamine) ning turismiobjektide turundamine.


Kandidaadilt eeldame:

• kõrgharidust
• juhtimisalast töökogemust
• organiseerimisvõimet
• algatus- ja analüüsimisvõimet

Kasuks tuleb eelnev töökogemus turismi-või turundusvaldkonnas, ajaloo-alased teadmised ja kahe võõrkeele oskus.

Pakume:

• huvitavat tööd uue organisatsiooni loomisel ja töölerakendamisel
• kaasaegseid töötingimusi
• eneseteostust
• täiendkoolitust
• konkurentsivõimelist palka.

Sooviavaldus koos elulookirjelduse ja palgasooviga palume esitada hiljemalt 7. veebruariks k.a (ümbrikul märkega „Wittenstein“) Paide Linnavalitsusse aadressil Pärnu tn 3, Paide 72712 või e-posti aadressile info@wittenstein.ee

Lisainfo mob 509 3811 ja www.wittenstein.ee.

SA Ajakeskus Wittenstein

Vahendan Järva Teatajast:

Paide linnavolikogu otsustas eilsel istungil luua sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein, mis hakkab korraldama Vallitorni ja Vallimäe tegevust.

Paide linnapea Kersti Sarapuu ütles volikogule, et ajakeskusest peab kujunema maakonna üheks turismikeskuseks.

Sarapuu selgitas, et kuni sihtasutusele juhi leidmiseni täidab neid ülesandeid tasuta linnavalitsuse arendusnõunik Elena Sapp. Sarapuu loodab, et sihtasutuse juht on ametis uueks aastaks.

Volinikud palusid Sarapuul selgitada, milline peaks sihtasutuse juht olema. «Sära peab tal silmis olema. Ta peab tulema siia oma mõtetega ja tahtma tööd teha,» sõnas ta.

Sarapuu lisas, et töö nõuab pühendumust ja tema soovib, et uuel juhil oleks ajaloolisiteadmisi, kõrgharidus, juhikogemusi ja keelteoskust. «Teiste omavalitsustega tuleb koostööd teha,» märkis ta veel.

Sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein nõukokku kuuluvad Janno Lehemets, Janno Viilup, Peeter Saldre, Kulno Klein ja Ants Hiiemaa. (JT)

Nii et palun - kes kandideeriks? :) 
Või kandideeriks üldse ise? :D

Paide 719

Mingil määral peaks (tahaks ka ikka tegelikult) ütlema midagi ka sel nädalavahetusel toimunud Paide linna sünnipäevaürituste kohta. Mu jaoks on alati olnud tegu olulise sündmusega, sest Weissensteini eesmärk on alati olnud linna ajaloo, traditsioonide jms väärtustamine. Viimati andis W ise suurema panuse linna poolt korraldatud sünnipäevaüritustesse, kui täis sai 715 aastat linnaõiguste saamisest. Siis valmis "Negelini kroonika" nimeline raamat ning Rootsi Riigiarhiivist sai tellitud ja linnale üle antud 30. sept 1291. a linnaõiguse üriku 1555. a koopia.


Sel korral oli tegemist suht kandilise aastaarvuga, ent Paide jaoks siiski olulisega, sest välja oli kuulutatud 40-miljonilise megaprojekti - Vallitorni "Ajakeskuse" avamine ning sellega seotud festival "Aegade tuuled". Too Ajakeskus on juba näiteks JT-s saanud omajagu kajastust - nii lihtsalt ülevaatid, materdamist kui veidi ka kiitmist (tegelikult kuidagi ettevaatlikku käsitlust). Ma nagu ka ei tea kohe mida öelda ... peamiselt seetõttu, et tegelikult pole ta ju veel valmis saanudki. Nii on arusaadav, et toda 40 miljonit nagu hästi ei näe seal. Aga jah - mitmeid asju tuleb ju veel oodata. Kui ma täna üksinda torni korrused esimest korda läbi käisin, siis ma olin pehmelt öeldes hämmingus. Lift oli küll ja videod ka rohketes LCD-des aga muud nagu eriti polnud mu arust. Ses mõttes et kõige paremini sisustatud EW korrus oli ju selline juba enne remontigi - seal polnud praktiliselt midagi uut. Mujal olid mõned nukud ja stendid, lisaks üks veidi jõnksuv vanker - kenasti tehtud ju aga .. kuidagi nagu vähevõitu, eriti seda meeletut summat meeles pidades. Natuke võiks mõne asja kallal noridagi (võibolla on see minu kiiks aga tegelikult tuleks juba lõpetada selle korrutamine nagu oleks 1636 Paidelt linnaõigused ära võetud - sellist asja ei ole juhtunud kulla inimesed!) aga las see olla praegu.

 
Aga siis käisin teise korra, sedasi poolsalaja, kaasas ühe grupiga, kellele jagas seletusi projekti autor Georgi Särekanno. Sai kohe veidi selgemaks, et mis veel tulemas ja vihjamisi ka aru, et millised asjad pole päris sedasi läinud nagu Georgi ise oleks ehk soovinud. Kui valmis saab keskaja-tänav, siis saab keskaja korrus kindlasti sisu juurde (ehkki Paidet kui "Liivimaa Saalemit" ei maksaks nüüd küll rõhutada - too 9 nõia põletamine Rootsi aja alguses oli ikka väga marginaalne seik, arvestades mis toimus mujal, kasvõi näiteks Pärnus). Kreisiperioodi saali tuleb ka veel asju juurde (kahur ja lühter näiteks). Ja nii edasi. Too ülemine eurokorrus jääb mu jaoks veidi arusaamatuks aga vähemalt on ta kenam kui varem. Nii et too teine käik rahustas jälle maha.

Peale torni on aga ju veel muudki - Vallimäe valgustus ja trassitööd pole olnud just odav lõbu (ehkki häbiväärne on see, et tegemata oli jäänud vallimäelt Tallinna tn-le viiv tee - ikka väga jõledas seisukorras on see praegu). Lisaks - laululava tehakse korda ning rajatakse ka täiesti uus laste mänguplats (vist puidust linnusena nagu ma aru sain Tiit Schwedega asjast rääkides). Kujutan ette, et päris kalliks läks ka päästeameti poolt nõutud nn kustutusjaam seal Veski ja Parkali ristis (torn ikkagi ju kõrgehitus). Nii et kulutuste osas ei oska kõrvaltvaataja pilgul küll veel hinnangut anda.

Küll aga tundub, et sellises poolikus olekus poleks vist ikka pidanud torni avama. Kuidagi "oleks" ja "tuleb" tunne tuli jälle peale, nagu Paides ikka. Aga küll tuleb ka muidugi ..

Festival ise oli ju väga hea - muinasküla oma tegevustega, ajalooloengud, Oort, etendus jne. Ses mõttes polnud palju ilmselt ka see 125 kr piletihinda aga ... kuulge - Paides ei ole ju peaaegu keegi nõus sellist raha välja käima. Etenduse peale tuli küll pinkidetäis inimesi kohale aga laupäevane päev oli ikka väga tühi ja pühapäev ikka täitsa tühi kohe. Alati on sünnipäevaüritused olnud rahvale tasuta ja nüüd äkki .. kui valmis on saanud selline miljoniprojekt (või noh, poolvalmis siis), siis järsku selline laks? Ma ise nägin ikka päris palju inimesi, kes hinda kuuldes lihtsalt ümber pöörasid. Ma ei usu, et see oleks kuigi raske rahaline kaotus korraldajale olnud, kui hinnaks oleks olnud kasvõi 25 kr või 50 kr, sest ilma rahvata pole üritusel nagu mõtet. Võibolla teeb see koguni kahju - kinnistab aina enam sundmõtet, et kas ikka on siin üldse mõtet midagi korraldada. Juba EW aegu oli nii, et rahvas käis kahes kohas - teatris või kinos. Mujal eriti mitte (ok, laulupeod ka). Nii on see tegelikult siiani. Paide inimesed tahavad lihtsaid ja praktilisi asju - kõike muud võib ju tarbida ka kui kartulimaast, puuladumisest või millest muust iganes aega üle jääb aga ikka ainult siis, kui muidu saab, või veel parem - kui tasuta küpsist ja kohvi ka peale saaks. Sorry aga nii see tõesti on :) See pole halvustamiseks öeldud - on nagu on. Tegelikult kui sellest aru saada ja seda arvesse võtta, siis annab küll korraldada ka selliseid asju, millest võetakse osa ning mis samas ei ole nürid või koguni ehk arendavad. Aga et asi mingi vigisemisena ei kõlaks - festival ise oli hea!! (võibolla isegi temaatilisem kui oleks võinud arvata, need "aegade tuuled" olid kuidagi liiga kõvasti või siis valepidi vist puhunud - arvestades just ajakeskuse valmimise ajagraafikust kinnipidamist :)

Mis siis veel? Eks see turundus tahab ikka kõvasti arendamist siinkandis veel. Ma kahtlustan, et ka edaspidine Ajakeskuse piletihind (ligi 100 kr) on nii kõrge (ma ei usu, et kuigi paljusid eestlasi see meelitaks praegusest Mäo tivolist siiapoole keerama) ehk just seepärast, et võimalikult palju neist vähestest, kes siia eksivad, välja pigistada. Sest olgem ausad - ega muud siin pole ju pakkuda endiselt. Mäelt alla tulles tahavad ainult tõelised friigid meie urgastunud vanalinnas jalutada, aga isegi neil pole siin peaaegu kusagil süüa ega ööbida. Kogu see turunduse pool on olematu - mu jaoks kajastabki seda kõige paremini just Ajakeskuse pileti hind. Isegi Ajakeskuse endas pole kohvikutki!! Aga jällegi - ma ei süüdista selles ometi Ajakeskuse projekti vedajaid (ehkki kiusatus oleks seda teha), sest siin on taga veidi suuremad põhjused. Rääkimata sellest, et mu arvates on üldse kogu see turismiorentatsioon pisut perspektiivitu, eriti teisi võimalikke potentsiaale arvestades .. aga jällegi - see on teine jutt.

Igatahes, kindlasti tahaks öelda seda, et ma ei vingu, kohe päris kindlasti mitte, mul lihtsalt kukub nii välja, et tahtmisest mulle olulisi asju kuidagi eriti heas korras näha, paistab nokkimine veel eriti silma :) Aitäh korraldajatele ja tänan muidugi väga ka tänukirja eest! Ükski asi pole taolises väikelinnas kerge korraldada, oluline on aga mitte pidama jääda, vaid oma nägemus lõpuni viia ja teostada see mis plaanis on, küll siis lõpuks kasvab ka rahulolijate hulk. Tegelikult on nii, et väga suure asja puhul on lihtsalt ootused ka väga suured aga eks seegi ole juba omamoodi kompliment neile, kes asja üleüldse ette on võtnud :)

Lõpuks peaks ütlema, et tegelikult pole ju Paide 719 veel käeski. Sest "õige" päev on ju alles tuleval neljapäeval - 30. septembril. Et W on ikka just tol päeval üritanud midagi ette võtta, siis ka seekord olete kõik oodatud (tasuta :)) osalema Paide linna aastapäeval Paide kogukonnakeskuses toimuval õhtul. Ajakava on praegu selline (täiendan kohevarsti järgmises postituses). Väikseid suupisteid saab ka (täitsa ilma irooniata :)). Nii, et tere siis neljapäeval ka!

4. mai (2)

Eile, 667 aastat tagasi hukati Wittensteini ordukindluses 4 eestlaste kuningat ja nende 3 sõjasulast. Vähemalt nii räägib ainus, meieni kunagise Paide foogti notari, Renneri kaudu jõudnud jutustus jüriöö ülestõusust.

Mõned aastad on saanud 4. mail seepärast käia Vallimäel kivi juures, mis selle sündmuse mälestuseks (tõsi, veidi vale koha peale vist) pandud on . Eelmisel aastal kirjutasin natuke rohkem sellest teemast, seekord ei  muud, kui et käisime seal õhtul kolmekesi.

Keegi oli päeval pannud kivi juurde neli küünalt. Neljale kuningale ilmselt. Me olime kolmekesi ja panime siis kolm küünalt. Kolmele sõjasulasele ka :)
Foto Janilt.

Wittenstein

Et Paide Vallitorn (Pikk Hermann oleks küll algupärasem öelda) on saanud 42 miljonit selle väljakujundamiseks Ajakeskuseseks, on vana uudis (lähemalt asjast näiteks siitkaudu). Ajakeskuse nimi saab vist olema Wittenstein, mis oligi Paide kindluse algseks nimeks (lipuks "Seninägematu"? :P). Vaatasin, et nüüd on üleval ka esialgne versioon Wittensteini kodulehel, muidugi aadressil www.wittenstein.ee. Mh saab sealt laadida omale ka pdf formaadis voldiku. Infokastikeses (mis paegu aegajalt ära kaob ja reloadimist vajab) leiab sellise teabe: "Ajakeskus avatakse 25. ja 26. septembril 2010. a. toimuva festivaliga "Aegade Tuuled". Meie kodulehe sisu saab nähtavale 1 kuu enne avamist." Nii et Ajakeskus ise saab avatuks Paide linna 719. sünnipäevaks.

Eks arvamusi selle ettevõtmisi kohta ole igasuguseid. Igatahes töös ta nüüd on ja enne tulemuse lõplikku nägemist pole kena vist väga eelarvamuslik olla (ega ma polegi). Mulle endale küll oleks enam meeldinud teistsugune kontseptuaalne lähenemine aga nõme oleks ka praegu hakata kritiseerima seda, mida tehakse. Peaasi, et tehakse. Pealegi ei ole ju tegu autentse objektiga, vaid kõigest koopiaga nagunii. Alati võib mõelda objektidele, kuhu seda raha oleks võibolla rohkem vaja läinud aga samas ei ole tegemist nö maasvedeleva rahaga, millega ei osatud muud tarka ette võtta, vaid ikkagi just sedalaadi ettevõtmisteks jaotatuga, mida muuks kasutada ei saagi. Jääb loota, et ilmselt igaveseks mööduva tarbimisbuumi järel jätkub Ajakeskusele külastajaid, kelle rahakotid torni majandamisel oluliseks sissetulekuallikaks on planeeritud. Võibolla võiks järgmise (siis 2011. a) Vanalinna konverentsi toimumiskohaks olla just Paide uus Vallitorn ja teemaks see, mil moel on taolisi (kasvõi pseudo)ajaloolisi objekte õige arendada. Kui üks näide silme ees, on võibolla ka mõtted paremini jooksmas.

Oligi ajalooõhtu

Uskumatu, aga "Paide 718" ajalooõhtu saigi täna teoks. Ega mul enne selle korraldamise mõtet pähe ei tulnudki, kui Ülle (Kultuurikeskusest) helistas ja küsis, et kas ma ikka sel aastal ka linna sünnipäeval midagi teen. Kuna Vallimäe teema oli parasjagu üleval ja ka see mõte, et Liivi sõja Paidega seotud sündmusi ja Paide bastionaalsüsteemi tuleks rohkem tutvustada, siis saigi need teemad valitud. Linna sünnipäeva tõttu ka minu poolt ammu mõtiskletud teema seoses selle 1291. a daatumiga ja Johanseni seisukohtadega. Bastionaalsüsteemi kohta esinejaid otsides leidsin, et pea kõik asjatundjad viitavad ainult Kalle Kroonile, mis olnuks nagunii ka minu enda esimene valik. Georadarist rääkima tundus loomulik kutsuda Rünno Vissak, kes neid töid siin ka tegi. Ainult aega oli jube raske leida, et ettekannet ette valmistada ja asjaga üldse tegeleda. Lisaks sain täna hommikul teada, et ei Kalle Kroon (haiguse tõttu) ega Rünno Vissak (tööasjade tõttu) ei saa tulla. Aga hea meel sellest, et ma Muusikakooli ei pidanud asendama:)
Tegelikult on kahju, eriti et Rünno Vissakut ei saanud kuulata, sest georadar on tegelikult mulle ikka päris võõras maa ja oleks tahtnud ise sellest rohkem just temalt kuulda. Ehk teinekord, vähemalt oleme sedasi praegu kokku leppinud.

Õhtu läks kenasti. Kohal oli pea 40 inimest. Fotosid nii ühe ettekande slaididest kui muidu üritusest näeb wotogaleriist. Bastionaalsüsteemi ja georadari esitlusi ei hakka üles panema, see info siin blogis nagunii olemas.

Mul on ikka alati hea meel selle üle, et Paide Muusikakool osaleb sel üritusel. Kohalikud noored (isegi võiks öelda, et väikesed) muusikud sobivad sellesse formaati ideaalselt. Paide vapimärgi kavalerid Rein Zeemann ja Evi Sikstus tõid 4-kilose tordi, mille jäänuseid ma praegu kodus pugin. Lisaks Sveni abikaasa maitsvad koduleivad ja Roosna-Allikult pärit kitsejuust. Näm :)

Huvitav oli ka pärast juttu puhuda. Tiit andis hea idee: miks ei võiks paepäevadel lasta valmistada näiteks Oldenbockumi samba koopia või midagi nende 50 järvamaalasest landsknehti auks, kes 1572/3 Paidet Ivan Julma 80 000 armee vastu kaitsesid.

Igatahes suur tänu kõigile, kes tulid! Tänud ka Kareni fotode eest ja linnavalitsusele saali tasuta saamise eest!

Ilmnes aga ka Paidele tüüpiline probleem: reklaam ei olnud kõigile kohale jõudnud. Palun, kes soovib edaspidi saata weissensteini spämmi, teavitage oma soovist aadressil rainer@weissenstein. ee :)

Hea meelega jätkaks ajalooõhtute traditsiooni, kes ideid - kasvõi omi ettekandeid või esinejaid, keda soovitada, andke aga teada!


Lõppu panen ajalooõhtu ühe teema kohta lõigu ühest artiklimoodi asjast, mille tahtsin saata Järva Teatajale teisipäevaks, aga ei jõudnud:



Paide 718?

Paide „sünnipäev“, ehk siis ajalooliselt linnaõiguste saamise tähtpäev, on teadaolevalt 30. septembril (1291). Niimoodi võib Paidet pidada üheks vanimaks linnaks praeguse Eestimaa alal. Samas ei ole tegu just väga kaua teadaolnud faktiga. Näiteks 1885. aastal kirjutas Axel von Gernet oma raamatukeses „Paide emantsipatsioonitüli Mäo mõisaga ...“, et „linna privileegid on pärit ordumeister Wennemar von Brüggeneilt, dat. Põltsamaal 15. juulil 1398, ja ordumeister Johann von der Reckelt dat. Viljandis 4. mail 1550.“ Selleks ajaks olid needki tekstid arhiividest kaduma läinud, ent alles 1930. aastal leidis Taani päritolu Eesti ajaloolane Paul Johansen Rootsi Riigiarhiivist 1555. aastal koostatud ladinakeelse dokumendi, mis osutus koopiaks 13. sajandi lõpul Paide linnaõiguste kohta antud kinnituskirjast. Sellest ajast on Paide linnõiguste sündi 1291. aastal peetud iseenesestmõistetavaks. Paul Johansen on lugupeetud ajaloolane, kelle järeldusi tasub usaldada. Samas oli vähemalt minu jaoks üllatav, et asudes uurima seda ainsat vanu linnaõigusi kinnitavat dokumenti ennast, ei õnnestunud sellelt leida aastaarvu 1291. Ka Johansen märkis omal ajal, et daatumi viimane number, 1, oli väga kulunud. Võimalik, et pärast seda on aeg jätkuvalt oma tööd teinud, ent kohal, kus Johanseni kinnitusel on kunagi olnud aastaarv 1291, ei suuda tänapäeval enam midagi tuvastada. Johansen, mööndes, et araabia numbrites kirjutatud 1291 ees oli ladina numbrites kirjutatud MDLV (1555) ehk siis ärakirja koostamise aeg, kirjutas ladinakeelse dokumendi viimase lause ümber selliselt: „Datum in castro Wittenstein anno 1291 pridie calendrum octobris“ ehk siis eesti keeli „antud Paide lossis 1291. aastal oktoobri kalendide eelpäeval”. Tegelikult leiame dokumendilt viimase lause aga selliselt: „Datum in castro Wittenstein anno MDLV ....“ ehk siis „antud Paide lossis aastal 1555“. Nagu öeldud, MDLV järel ei ole vähemalt tänapäeval võimalik enam midagi välja lugeda. See muidugi ei tähenda, et Johansen oleks eksinud. Tema ajal võis dokument olla paremas seisukorras. Lisaks on dokumendis kirjas selle koostanud isikud, - tolleaegne ordumeister Halt, Paide foogt Bruno ja Paide kindluse komtuur Johannes von Nettelroide, kelle teadaolevad ametiajad piiravad dokumendi koostamise aja aastatega 1291-1293. Ent huvitav on siiski see, et täpse aastaarvu kindlakstegemisel ei jää meil tänapäeval üle muud, kui usaldada seda, mida Johansen ligi 80 aastat tagasi oli suuteline samast dokumendist välja lugema.

Sama lugu on ka dokumendi koostamise kuupäevaga. Ehkki Johansen paigutas selle soravalt viimasesse lausesse – „antud Paide lossis 1291. aastal oktoobri kalendide eelpäeval“ (kalendid olid kalendrikuu esimeseks päevaks, seega on tegu 30. septembriga) – ei leia me taas kord sellist lauset kõnealusest dokumendist. Selle asemel leiame me lühendi „pridie ca. octob.“ kogu tekstiveerust eemal, vasakul, jäädes poolitatud ladinakeelse sõna castro (kindlus) teise poole ette. Nii et pigem on tekst selline: „Datum in cas pridie ca. octob tro Wittenstein anno MDLV ....“ Kas koopia tegija unustas originaalilt 1291. aasta juurde kuuluva kuupäeva ümber kirjutada ja lisas selle hiljem dokumendi vasakusse serva (ehkki veidi valesse kohta) või peab kuupäev käima hoopis 1555. aasta, dokumendi koopia tegemise aja kohta? Jällegi saaks teha erinevaid järeldusi, ent kahtlemata ei ole Johanseni seisukoht, et tegu on algse dokumendi daatumiga, samuti otseselt millegagi ümberlükatav.

Niisiis ei ole meil põhjust kahelda Paide linnaõiguste saamise dateerimises, küll aga on põhjust olla tänulik, et see fakt on omal ajal tuvastatud tunnustatud ajaloolase poolt, sest tänapäeval ei pruugiks me enam nii enesekindlalt seda faktina esitleda.

Georadari aruanne

Täna õnnestus mul saada oma kätte oodatud georadari aruanne (küsisin otse Rünno Vissakult). Tekst (mis ise asub tervikkujul postituse päris lõpus) oli ootuspäraselt keeruline, kuid olulisema asjana lugesin ma välja selle, et väljakaevatud kohast põhja poole olid käigu müürid jälgitavad kuni 8 meetri kaugusele, seejärel nad sisuliselt kaovad. Seejuures näib, et põhja suunas minnes kaldub käik itta, st valli sisekülje suunas ning näib, et seejuures ka sujuvalt tõuseb (vaata lõpus aruande juurde kuuluvat plaani, sellel joon A1).
Umbes samas kohas on nähtavad vallis ka mõned anomaaliad. Näiteks võiks tuletuda ühest sellisest anomaaliast õhukese (poolemeetrise) kivimüüri või mullaga pakitud kivirea mainitud lõigul (plaanil joon A4). Mis siis kui käik tuli selles kohas vallist välja ning käigu sissepääs oli varjatud sellise müüriga? Või on ehk hoopis tegu kunagise väravakompleksiga seotud osaga?
Samuti 4-5 ja 13-15 m vahemikus alates väljakaevatud osast põhja poole minnes viitavad tugevad anomaaliad ida-lääne (ehk valliga risti) suunas asuvatele müüridele (plaanil joon A2 ja A3). Mis siis, kui käigu nö väljatulek oli kohas, kus asus vallisisene värav ning need ristimüürid on osa sellest väravakompleksist? Nagu varem märgitud, on näiteks Körberi joonisel märgitud just sellel kohal valli läbiv värav, mis on ka mõistlik, sest kindluse lääneväravat ei saanud otse Laia tänava sihis pärast vallide tõstimist tõenäoliselt enam kasutada.
Need on aga ainult minu hüpoteesid, mida radarimehed ei ole hetkel kommenteerinud.

Georadar skanneeris pinnast 3 meetri sügavuselt, seejuures oli tema töö oluliselt häiritud kohtades, kuhu oli just kaabel maha pandud. On olemas ka tugevama saatjaga radareid, mis võiksid palju tõhusama töö ära teha. Küsimus on nüüd selles, kas suudaksime selle raha kokku korjata ja kordustöö tellida. Esialgu ei oska ma hinna kohta midagi täpsemalt öelda, aga see selgub ilmselt varsti. Kuid selge on see, et leitud käik on seotud bastionaalsüsteemiga, on mõeldud selle kaitseotstarbe funktsioneerimiseks ning tegelikult vajaks lähemat uurimist.


Ja lõpuks ka aruanne ise. Palun meeles pidada, et selle trükis kasutamine ilma hr Rünno Vissaku loata ei ole lubatud:

Georadariga teostatud uuringud
Paide Vallimäel


Seoses arheoloogiliste uuringutega Paide Vallimäel teostati maapinnas paiknevate rajatiste jäänuste tuvastamiseks 26. augustil 2009. aastal nimetatud piirkonnas uuringud georadari abil. Uuringud keskendusid põhiliselt edelabastionist vahetult põhja poole jääva kurtiini alale, kus arheoloogilise järelvalve käigus oli avastatud kahe kivimüüri vahele jääva võlvitud käigu suue. Uuringute piirkonnas märgiti looduses kurtiini lääne ja ida küljel kaks ligikaudu põhja-lõuna sihilist liini, mille vahele paigutati läänest itta kulgevad mõõteraja. Kokku märgiti iga 2,5 m järel kulgevaid mõõteradu 26 ja need nummerdati lõunast põhja suunas (vt. plaan). Radade pikkus oli 26-27 m.

Samuti teostati mõõtmisi lähtuvalt eelnevatel mõõteradadel saadud esialgsetest tulemustest ka neljal kurtiini valli peal kulgenud lõuna-põhja suunalisel mõõterajal. Viimastest mõõteradadest kaks paiknesid kurtiini lääneserval (pikkus 20 m) ja kaks mõõterada kurtiini peal paikneva tänapäevase pargitee keskosas ja idaservas (pikkus 30 m). Georadariga teostatavaid mõõtmisi ei olnud võimalik teostada nimetatud pargitee lääneservas, kuhu olid hiljuti paigutatud maa-alused kaablid, kuna kaablitest tulenev tagasipeegeldus katnuks ja moonutanuks muud võimalikud antud sirgelt saadavad mõõtmistulemused. Georadaril kasutati mõõtmiseks 300MHz antenni, mis kuiva ja keskmise takistusega pinnase puhul võimaldab teostada üsna detailse kujutisega mõõtmisi pisut enam kui kolme meetri sügavuseni. Kurtiini ca 25-30° all paikneva nõlvaosa ja valli peal oleva horisontaalse pinna üleminek tähistati mõõteradade kujutistel vertikaalse valge joonega (paikneb mõõteraja meetrite 10 ja 15 vahelises lõigus, vt. joon 1 ja 2).

Esimene kõige lõunapoolsem W-O sihiline mõõterada kulges risti üle maapinnas paljandunud käigu 2 m võrra põhja poolt arheoloogilise järelvalve käigus fikseeritud ehitusliku konstruktsiooniga kaablikaevet. Nimetatud rajal eristusid käigu müürid ümbritsevast muldvallikehandist tugevama tagasipeegeldusega ning selge kujutisena (vt. väljavõte plaanist, A1 ja joon. 1-1.sgy). Sama kordus ka järgneval 2,5 m võrra põhja pool paikneval mõõterajal (vt. joon. 1-2.sgy.) Kahe mõõteraja omavaheline võrdlus näitab, et müüride suund on kurtiini N-S telje suhtes kallutatud mõnevõrra ida poole ja seega tänapäevases situatsioonis on käigu suund üsna tuntavalt pargitee poole.

Kolmandal mõõterajal müürid eelnevaga sarnaselt ei eristunud. Kujutisel võib eristada mittehomogeense koostisega ja tugevama tagasipeegeldusega kihti, mis võib olla rusune ja erinevaid kive jmt sisaldav pinnas, kivimüüridele omased konkreetsele objektile viitavad kujutised puuduvad (vt. joon.1-3.sgy). Sarnane situatsioon mõnevõrra väiksema sügavusega ja intensiivsusega kordub ka 4. mõõteraja kujutisel (joon. 1-4sgy). Eelkirjeldatud mõõteradadel fikseeritud situatsiooni alusel võib oletada, et maapinnas paljandunud käigu pikkus on maapinnas paljandunud müüridest NO sihis mõõdetuna ligikaudu 7-8 meetrit, käigu põhjapoolseim ots lõpeb enne pargitee W serva kaevatud kaablitrassi kaevet.

Mõõterajal 4 ja samuti 6. mõõterajal fikseeritud kujutised (väljavõttel plaanist tähistatud A4) võivad viidata valli platoo läänepoolsest servast kuni 1 m võrra lääne poole, langeva nõlvaosa kõrgemas servas ca 1 m sügavusel (kaasaegse maapinna tasandilt mõõdetuna) mingile anomaalsele N-S sihis jälgitavale 5-6 m pikkusel lõigul kulgevale tugevama tagasipeegeldusega ribale; taolist kujutist võib hüpoteetiliselt seostada suhteliselt õhukese (ca 0,5 m) kivimüüriga (säilinud väga madalalt), mullaga pakitud kivireaga või rususe ja kividega pinnaga (joon. 1-4., 6.sgy). Juhul kui maapinnas on hästisäilinud puit, võib ka niiske puit anda sarnase tagasipeegelduse.

Nimetatud kujutisi ei ole võimalik seostada käiguga, kuna esimesed mõõterajad viitasid käigu kulgemisele kurtiini käesoleval ajal jälgitava serva suhtes teise nurga all, samuti on käigu kujutis viimasena nimetatutest erinev ja käigu müürid lõpevad märksa sügavamal.

Järgnevatel radadel 7 ja 8 tekkis kujutisele palju puujuurtest lähtuvaid segavaid kujutisi ja eelmainitud 4. ja 6. mõõterajal nähtav objekt (või kiht) ei ole enam selgelt eristatav (vt. joon. 1-7., 8.sgy). Järgnevalt N pool paiknevatel radadel võib osaliselt sarnast pinda platoo W serva lähedal näha rajal 11 (vt. väljavõttel plaanist A5 ja joon. 1-11sgy).

Kuna O-W sihilistel radadel ei olnud lisaks rajale 1 ja 2 võimalik tuvastada käigu müüre, tehti järgnevalt mõõtmisi ka neljal N-S sihilisel rajal, millest kaks paiknesid nõlva peal paikneva platoo W servas, langeva nõlvaosa ja pargitee W servas kasvavate puude vahel ning algasid käigu juures nähtaval asunud müüride pealt (vt. joon. 3-r1sgy ja r2sgy). Nimetatud radadest esimesel fikseeritud kujutise alusel võib järeldada, et müüride sügavus N sihis väheneb ehk teisiti väljendudes käik kerkib sujuvalt põhjapoolses osas kõrgemale. Samas võib tekkinud kujutis eraldivõetuna olla petlik, kuna juhul kui käigu W poolne serv jääb N pool mõõterajast järjest kaugemale, muutub ka maapinna sügavamast osast tagasipeegelduv signaal märgatavalt nõrgemaks. Käiguga seostatav kujutis on mõõterajal r1sgy tuvastatav 5 m pikkusel lõigul alates raja algusest, järgnevalt põhja poole on kujutis ebaselge ning tekkivad tagasipeegeldused võivad olla seotud radadel 4-6 fikseeritud tugevama tagasipeegeldusega N-S sihiliselt alalt A4.

Teisel, pisut O poole paiknenud rajal fikseeritud kujutise alusel käigu müüride ja põhja kerkimist tänapäevase maapinna suhtes väita ei saa, tugevamast tagasipeegeldusest tekkivad signaalid kestavad raja algusest kuni 8 m kaugusele sügavuste vahemikus 1-2 m (joon. 3-r2sgy). Järgnevalt muutub tagasipeegeldus nõrgemaks, jätkub katkendlikult, laskub teataval määral sügavamale, lõplikult kaob see hiljemalt 15 m kaugusel raja S poolsest alguspunktist.

Pargitee keskel ja O servas teostatud mõõtmistel eelkirjeldatuga sarnast resultaati, mis viitaks radari liikumisele mööda maapinnas peituvaid ligikaudu N-S või NO-SW sihilisi kivimüüre ei saadud. Pargiraja S poolsest otsast mõõdetuna paiknes pargitee keskosas ja idaservas vahemikus 4.-5. m ja 13.-15. meeter selge tugevama tagasipeegeldusega anomaaliad, mis võivad viidata O-W sihilistele kivimüüridele (vt. väljavõttel plaanist A2 ja A3 ja joon. 3-r3.sgy ja r4.sgy).

Mõõteradadel 11; 12; 25 ja 26 eristub valli idaküljel alates pargitee O servast edasine kiht väga ebaühtlase koostise poolest, mille tõttu sügavustevajemikus 1-2,5 m, kohati ka kuni 3m on palju ebaselgeid anomaaliaid, mida võib põhjustada rusune pinnas (vt. joon. 2-11.-12. ja 25.-26.sgy). Kuna tegemist on kaldus nõlvaosaga, siis on kujutiste 25.sgy ja 26.sgy põhjal tekkida võiv mulje raja alguspunkti ehk lääne poole laskuvast tugevamast pinnast petlik, pigem on tegemist kuni 3 m sügavusel paikneva ligikaudu horisontaalse tasapinnaga, mille peal paikneb rusune kiht.
Pargitee kohal on mitmete W-O sihiliste mõõteradade alusel võimalik määrata tugevama tagasipeegeldusega kihtide lõpp 2 meetri sügavusel tänapäevasest teekattest mõõdetuna. Nimetatud sügavusel võib oletada muldkehandi erinevate kihtide piiri, samuti on võimalik, et varasema ehitusperioodi kitsama kurtiini (või veel varasemast perioodist pärineva muldvalli?) ülemine tasapind paiknes hilisema perioodi tasapinnast 2 m võrra madalamal.


Rünno Vissak
arheoloog, MTÜ AEG
10.09.2009


Lisad:

Plaan 1:800
Väljavõte plaanist koos rajatistele viitavate anomaalsete piirkondadega
Joon. 1 - mõõteradade 1-8 tulemuste salvestus
Joon. 2 - mõõteradade 11-12; 14; 25-26 tulemuste salvestus
Joon. 3 - N-S sihiliste mõõteradade 1-4 tulemuste salvestus

Munakivitalgud Rüütlis ning mõned ärajäänud uudised

Eelmise postituse jätkuks esmalt sellest, et täna toimusid Rüütli tänavas munakivitalgud (pilte saab näha wotogaleriist).
Kes kajastuste vastu huvi tunneb, siis neid on Järva Teatajas, Järvamaa Infoportaalis, oli vikerraadios ja AK-s.

Talgud tähendasid seda, et inimesed said töömeeste käe all ise munakive maha panna. Ega seal midagi keerulist polnudki. Kui vanasti pandi kivid liiva sisse, siis tänapäeval kuivsegusse. Haamriga peale ja rihtlatiga pealt tasa. Kohal oli päris palju inimesi, sh keskaegsetes riietes (ausalt öeldes ma ei tea miks :)) linnavalitsuse inimesi. Ma ise sain ka selga kirju kuue, mis väidetavalt polevat narri oma :) Aga noh .. oluline on see, et kivid maha saavad. Tõesti, ma olen veidi pettunud, et tegu polegi klombitud kividega. On tavalised lõhatud põllukivid. Mis tähendab, et sõidutee ei saa nii tasane. Aga mu arust pole see samas kuigi halb. Esiteks mulle meeldib, et tegu on nö taaskasutusega, st maha lähevad üle 100 aasta tagasi Paides juba maha pandud kivid, mis nüüd trassitööde käigus tuli üle võtta. Ikkagi omad ja ikkagi kokkuhoid. Teiseks - seda jama ma ei usu, et selline tee võiks autodele liiga teha. Halba teeksid löökaugud asfaldis jms. Siin on veidi maad ühtlast kerget värinat ja kogu lugu. Tõepoolest, kihutada siin enam ei saa aga see ongi eesmärk - tee ääres elavatele majaomanikele või jalakäijatele on rohkem mõeldud, kui korraks läbikihutajatele ja see on väga õige. Üldse hakkab mind ära tüütama aegajalt kostuv hädaldamine nagu läheks kogu Paide nüüd täiega keskaega tagasi. Munakivid olid maas palju hilisemal ajal kui keskaeg. Pealegi inimesed - 99,99% Paidest on ja jääb asfaldi alla. Kui paar väikest lõiku seal, kus asuvad ka miljöökeskkonda sobivad hooned, pannakse looduskivi alla (mis seisab korras ja mida on palju kergem hooldada kui asfalti), siis see ei ole absoluutselt mingi probleem. Aga ma ei viitsi sellest tõepoolest enam rääkida. Selge on see, et tänav on palju parem kui varem. Mitmed inimesed tegid juttu kolakas aptegihoonest, mis Rüütlisse tõepoolest kuidagi ei sobi. Parkimismajaks võiks ta küll sobida. Kuna ta tsiviilkaitse eesmärgil sai nõuka ajal ehitatud, siis peaks vastu pidama küll. Lagunemislootust ei maksa vist samal põhjusel eriti hellitada. Aga kui silmad kinni panna ja mõelda ta sealt minema, siis arvestades, milline vaade avaneks, tekib kiusatus küll minna vundamendi kallal urgitsema :)

Uue ilme saab ka eelmisest kaks korda laiem kõnnitee. Kahjuks ei lähe sinna maha Paidele omane paeplaat, vaid Kehra kivitehase ruudukujuline kivi. Pole just kõige hullem, kuigi mitte ka ideaalne lahendus. Kuna aga mitmed vanad paeplaadid ka enamvähem tervelt üles saadi, siis mu soovitus on küll endine: oleks tore, kui neid vanu, u aastal 1902 maha pandud paeplaate saaks kasvõi osaliselt, nö laikudena tagasi panna. Tekitaks huvitava mustri ja annaks ka aimu ajaloost.

Nii, siis peaks rääkima ka midagi georadarist. Ka täna paljud küsisid selle kohta, sest lubatud oli ju, et saame täna aruande. Aga see on nüüd see ärajäänud uudis. St aruannet pole ma näinud ja kuna PLV ei tööta reedeti ning valitsuse liikmed olid hõivatud täna terve päev kestnud üritustega (sh muide sellega, et noortekeskus kolis uude majja, mis tähendab, et Paide SRIK laieneb Tallinna 11 majas oluliselt), siis polnud ka kellelgi seal mahti uurida, kas see saabunud on. Kui on, siis saame loodetavasti esmaspäevaks teada. Pole ka hullu. Ka Vallimäel töötanud arheloog Peeter Piiritsa aruanne peaks samaks ajaks olemas olema.

Ühtlasi pean vajalikuks siia ümber toksida Paide Linnavalitsuselt saadud vastus meie kunagisele järelepärimisele Vallimäel toimuva kohta, kuna mitmed ühinesid sellega ka veebi vahendusel (kiri tuli juba 2. septembril, nii et vabandan avaldamisega viivitamise pärast):

"Vallimäe bastionigalerii sissepääsu eksponeerimise kohta

Austatud härra Eidemiller

Pöördusite linnavalitsuse poole arvamusega, et Vallimäe bastionigalerii sissepääs tuleb avalikkusele eksponeerida.
Käesolevaga teatame, et linnavalitsus on tellinud firmalt MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG Vallimäe maa-aluste bastionite ühendavate käikude kaardistamise georadari uuringu abil. Uuringu aruanne esitatakse 11. septembril 2009. Lisaks sellele palume esitada aruande koos omapoolse arvamusega ka kaevetöödel arheoloogiliste tööde järelevalvet teostanud arheoloogil. Mõlemad aruanded saadame Muinsuskaitseametisse seisukohavõtuks, kuidas edasi toimida.
Muinsuskaitseameti seisukohast teavitame üldsust ajakirjanduse kaudu.
Palun informeerida meie vastusest teisi linnale saadetud kirjale allakirjutanuid.

Lugupidamisega
Tiina Kivila
Heakorraspetsialist"

Järgmine samm on seega PLV kiri Muinsuskaitseametile. Tänaste vestluste põhjal sain aimu, et MKA-l pole soovi ilmselt arheoloogilisi kaevamisi toetada. Peamine vastuväide on see, et kaevamisel oleks mõtet siis, kui teha seda suurelt (2m sügavalt ja kummagile poole 4m pikalt). Loomulikult tuleks siis ka väljakaevatu konserveerida ja ka eksponeerida, mis eeldatavalt on väga kallis. MKA (st riik) seda kindlasti ei rahasta, nii et linn peaks kõik kinni maksma.

Mul oleks hea meel, kui MKA ja PLV kaaluks (vist järgmisel nädalal toimuval arutelul) selliseid mõtteid:

1. Käigu tähtsus seisneb mitte järjekordse müürijupi demonstreerimises, vaid selles, et me võime senisest palju rohkem teada saada Paide kindluse bastionaalsüsteemidest. Asjast, mis kõlab küll paljudele võibolla võõralt ja arusaamatult, ent mille parem tundmine ja esitlemine võiks anda Paide Vallimäe unikaalsusele väga palju juurde. Bastionid ja kogu nendega seotud 16. sajandi teisel poolel rajatud kindlusrajatis on siiani eksponeerimata. See tõepoolest võiks olla Paide jaoks midagi unikaalset ja huvipakkuvat. Ajalooliselt eksisteerinu, mitte pastakast väljaimetu.

2. Võibolla ei peaks kohe minema maksimumi peale. Võibolla piisaks, kui kaevaksime selle avanenud käiguosa siiski põhjani lahti ja vaataksime, et millega ikkagi tegu. Kaardistaksime kõik korralikult. Korraldaksime, et kommunikatsioonid (kaabel ntks) veetaks läbi kõrvalt ja võibolla ajaksime seekord ta uuesti kinni. Me saaksime olulist teavet, mida aastate jooksul teoreetikud saaksid läbi töötada ja järeldusi teha. Võibolla 5-10 a pärast teaksime me tänu sellele palju rohkem, sh kus oleks vaja kaevata ja mida ning kuidas eksponeerida. Kui me aga midagi ei tee, siis ei tea me tulevikus palju rohkem kuni seni ja oleme ilmselt hädas ka huvipakkuvatele kohtadele mahapandud kaabliga, mis enam uuringutega ei lase edasi minna.

3. Ma kordan veelkord seda, mida kinnitasid ka mõned täna talgutel osalenud inimesed - kui vaja, tulevad Paide elanikud kaevamistele appi, nii et ränga raha pärast muretsema ei pea. Kui vaja teeme ka korjanduse.

Palun kaaluge neid mõtteid tõsiselt.


Ja lõpuks. 30. septembril on Paide 718. nö sünnipäev. Olen praegu broneerinud Paide raekojas aja, et tol päeval, ilmselt algusega 18.30 korraldada sel puhul järjekordne ajalooõhtu. Taas muusika ja kõige muuga, aga seekord võibolla just ettekandega Liivi sõja aegsest Paidest, sh asjadest (nagu ka toosama bastionaalsüsteem), millest võiksime rohkem teada ja neid rohkem väärtustada. Praegu on selline plaan, loodan et võiks ka teistele huvi pakkuda.

Munakivi ja veel üks auk

Täna käisin vaatamas Rüütli tänaval, kus pannakse munakivi maha, rohkem pilte sellest allpool (varasem samateemaline jutt siin). Sõidutee saab 4m lai (mõni peab liiga kitsaks aga mu arust just paras vanalinnas mõõdukalt liiklemiseks), selle kõrvale tuleb korralik lai jalgtee ja ka jalgrattatee. Juba praegu näeb tänav kohe hulga parem välja. Hea näide taaskasutusest pealegi - maha pannakse mujalt Paide tänavatelt veetrassitööde käigus üles korjatud vana munakivi (mis maha pandud 20. sajandi esimesel kümnendil). Nii et tegelikult korralik materialisääst. Ega vist tänavatel polegi ligi 100 aastat Paides munakivi paigaldatud, keskväljakul tehti seda minu mäletamist mööda viimati 1930-tel. Mannetu on kuulata vigisemist keskaega tagasimineku või raharaiskamise kohta. 100 aastat tagasi ei olnud keskaeg. Kuid tollest või isegi pisut varasemast ajast on pärit näiteks Rüütli tänava hoonestus. Nii et harmoonilise ajastumiljöö (õdu siis) loomiseks ainuvõimalik valik. Mingis osas läheb vast tagasi ka kõnniteedel olnud paeplaat, kasvõi ühe plaadi jagu, kui rohkem terveid plaate leida ei õnnestu. Pealegi on taoline tänavakate asfaldist palju stabiilsem ning odavam remontida.

Igatahes töö edeneb jõudsalt. Poole päevaga peaaegu ühe maja pikkuse jagu. Kivide vahele pannakse muide tsementsegu, nii et ka hoogsama sõitmise korral ei peaks kive paigast nihutada saama.

Käisin ka Vallimäel. Seal tuli välja ühe müüri jupp, mis Püssirohutornist veski poole läheb ning otsapidi ka seal idavallist välja ulatub. Aga ootamatu oli üks auk kunagise vesivärava kohas, mille juures polegi üldse seekord kaevatud, kuid mida ma pole küll varem osanud tähele panna. Tuleb ta välja just sellest pisut nähaolevast müürilõigust, mida pole viimastel aegadel nö uuendatud. Näeb seejuures välja täpselt samasugune nagu mõni aeg tagasi zwingeri juures väljakaevatud keskaegne kanalisatsiooniavaus, mis ilmselt ongi andnud vähemalt mulle oskuse samasuguseid märgata. Pildistasin teda ka seest - ulatub pikki läänevalli vist pärist kaugele, on seest taas üsna puhas. Arheoloog Peeter Piirits, kellele ka seda auku näitasin, pidas võimalikuks, et see võiks ristuda varemnimetatud konvendihoonest lähtunud kanalisatsiooniga ning et mine tea - võibolla oli Paide kindluses keskajal päris korralik veevärk sees.

Ja veel. Vaatasin nö uue pilguga üle ka lõunavalli, selle osa siis mis vana koolimaja taha jääb. Seal on täpselt samasugune sisselangenud avaus, millele Sass viitas kagubastioni juures, kus see tähistas kunagist käiku. Ehkki tolle lõunavalli all on hiljem asunud kaks hoonet, paistis see avaus keldri jaoks liiga kõrge olevat. Tuleks ka nö ära kaardistada.


Rüütli tänava munakivipaigalduse pilte 31. augustist kella 15 paiku (pildil klikkimine suurendab):

Georadar

Täna pealelõunat kammis Paide vallimäge georadar, mis varem pole vist kunagi sedakanti külastanud. Ehkki siin blogis sai välja käidud lubadus, et rahanappuse korral saame selle kokku asjahuviliste annetuste abil, ei läinud seda siiski vaja. Seadme eest tasub täiel määral Paide Linnavalitsus. Mis on ju igati positiivne asi. Siitpoolt tuleb selle teo kohta ainult tunnustust.

Allpool on mõned pildid georadarist vallimäel. Minul oli see esmane vahetu kokkupuude taolise riistapuuga. Välja nägi ta nagu metallist kelk, mida järel lohistatakse, ühendatud kõhu peal oleva arvutiga, mis näitab tavainimesele segast, lainelist pilti. Ja seda pilti hankis ta kuni 4 m sügavuselt. Tööd tehti väga põhjalikult, läänevall kammiti risti kohati 2m tiheduselt läbi, lisaks paar korda ka pikki, sh oletatava käigu sihis. Seadet juhtis ja tõlgendas professionaalne geoloog, kelle nime ma kahjuks meelde ei jätnud, kogu asja juhendas kogenud arheoloog Rünno Vissak. Juures oli lisaks igati auväärne seltskond, kust ei puudunud asjakohaseid ametnikke ega ajaloolasi-arheolooge ega muidu asjahuvilisi.

Seda võib vist kohe öelda, et käigu olemasolu leidis kinnitust. Väljakaevatud kohast (mis nüüd juba mõnd aega on kinni aetud) võis käigu olemasolu tuvastada vähemalt 4 meetri jagu põhja poole mööda läänevalli. Siis kadus ta salapäraselt ära. Kuid seda enamvähem paigas, kus vanade jooniste alusel võiks eeldada värava olemasolu. Radarimehed selgitasid, et tegelikult ei maksa loota, et samal päeval üldse saaks mingeid järeldusi teha. Mingite tulemusteni jõudmiseni pidavat minema vähemalt kolm päeva. Kirjalik aruanne valmib aga 11. septembriks. Eks siis paistab, seni tuleb oodata.

Vaatasin, et ameeriklased on kasutusele võtnud ka spetsiaalselt käikude leidmiseks kohandatud radari. Vaevalt, et seda Eestist leida on, ehkki huvitav oleks just sellist siin proovida. Võibolla oleks siis ka veidi vähemaks segajaks mahapandud kaabel nagu ta seda sel korral oli.

Nüüd siis saab näha veel seda, mida annab järgmine samm: Paide Linnavalitsus koostab Muinsuskaitseametile taotluse Paide Vallimäel arheoloogiliste kaevamiste tegemiseks. Mitmed mehed olid täna ses suhtes väga skeptilised. Peamiselt just rahapuuduse pärast. Näis siis.

Käigud

Vallimäel toimuv on vallandanud käigumälestuste laine. Mõni teab rääkida enda, mõni teise kogemusest, mis seisneb kas vallimäesiseste käikude nägemises või seal käimises või koguni vallist väljuvates käikudes seiklemisest. Olgu viimasega nagu on, vallimäesiseste käikude olemasolus ei kahtle ilmselt küll keegi.

Kaido Krass viis mind täna kokku Sassiga, kes sündis Paides 1948. aastal ning poisikesena kolas ka tol ajal avatud Vallimäe käikudes. Käisime täna kunagisi sissekäigukohti vaatamas. Märkisin nad punasega ühele vanale Paide kindluse joonisele.

Sass näitas kaht kunagist käiguavaust kagubastioni ida (ehk jõepoolsel) küljel, Parkali tänava ääres. Praegugi on seal näha kaht sissevajunud kohta. Mõlemad käigud kulgesid lääne suunal. Esimene, lõunapoolne viis tema ajal käiku, mille seinad ja lagi olnud palkidest. Käik olnud kõrge, seal sai püsti käia umbes 7 meetrit (kuni umbes tolleaegse kohviku trepi alla). Sealt olnud käik sisse langenud, edasi pääsenud ainult kitsast avaust mööda, kuhu üks poiss kinni jäänud. Teine käik (põhjapoolne) olnud kivist seinte ja võlvlaega ning ei ulatunud nii kaugele. 50-te algul taoti kopaga käigud sisse ja aeti mulda täis.

Kolmas avaus, mida Sass mäletas, asus idavalli põhjaosas. Pildil (pilt on päris all, kõige viimane) on see keldrist edasi, telefonipostide taga. Seal asus kunagi maja ja maja taga, valli sees, olnud väiksem, ruudukuline, paekividest avaus. Nii umbes aknasuurune. Sinna aga poisid ligi ei pääsenud, sest majaomanik olnud kuri onu, nagu ka mitte samal põhjusel kindluse Tallinna tn poolsesse külge.

Veel mäletas Sass, et lõunavalli ääres (punase koolimaja taga) olnud nelinurkselt vallist väljaulatunud müür. Muidugi ei teadnud ta seda, kas see oli vana kindluse osa, või mõni hilisemate hoonete juurde kuulunud müür. Igatahes asus müür selles kohas, kus vanade plaanide järgi võis olla üks kindluse värav, millest pääses linna, hiljem selle ees väike rondeel.

Juttu oli ka käikudest Münti ja Mäosse. Sass neisse ei uskunud - jõe alt ja läbi nii märja piirkonna ikka käiku ei tee. Küll mäletas ta seda, et praeguse jalgraja kohal veskist allikate poole olnud 50-tel pikk kühm, otsekui oleks see mingi võlvipealne. Poisid olevat üritanud sealgi kaevata, et äkki tuleb käik välja aga ei midagi. Hiljem aeti see kopaga miskipärast tasaseks. Ilmselt on tegu siiski vana (tali)teega Paidest Mäosse, mis pikaajalise prügitamise tulemusel sedasi üles kerkinud.

Küsisin veel selle 1950-te alguses pealt avatud olnud käigu kohta, mis saanud alguse püssirohukeldri edelanurgast ja kulgenud lõuna suunas. Sass mäletas seda aga ütles, et see käik paistis olevat väga lühike ja oli pinnast täis.

Ahjaa, veel mäletas Sass seda, et vähemalt kagubastioni külgedel olnud kivi palju rohkem väljas kui praegu. Eskarp?

Nii et käigulood hakkavad realistlikumat ilmet võtma. Nüüd tuleks hakata neile kagubastioni käikudele mingit selgitust otsima.

Lõunapoolsema käigu kunagine sissekäik

Põhjapoolsema käigu kunagine sissekäik

Umbes kümmekond meetrit pärast seda keldrit olnud vallis nelinurkne väiksem avaus

Ja päris lõppu veel üks pilt ühelt kunagise kindlusekiriku (see akendega müürijupp tornist põhjas) kivilt, kuhu oleks nagu sisse kraabitud kolm tähte G(või Q) A ja E.
Mis ajast need pärinevad (keskaegne või kaasaegne gräffiti) ja mis tähendus neil on, seda ei oska kohe üldse arvata:

Veidi lähemalt Paide kindluse bastionaalsüsteemist

Et viimasel ajal on palju juttu olnud Paide kindluse bastioneid ühendavatest käikudest, siis oleks ilmselgelt hea avaldada üks pikem, põhjalikum ja selgitavam lugu, selle kohta, et millega ülepea tegemist on. Ülemäära populaarteaduslik see ei tule, nii et lugemiseks tuleb pisut siiski kannatust ja visadust varuda, kuid kel huvi aru saada, misasja me seal vallil ajame ja saada tahame, sel tasuks see vaev siiski ette võtta. Selleks avaldan siin kolm asjakohast ülevaadet (piltide suurendamiseks tuleb neil klikkida):

I artikkel kohaliku mehe ning ajaloomagistri Kalle Krooni sulest.


"Paar märkust Paide kindluse bastionite ehituse kohta"
Kalle Kroon, mag. Art.


Bastionite põhistiilid 16-17.sajandil.

Joonisel 1 on ära toodud põhilised bastionite stiilid 16-17. sajandil. Need on:

a) vana-itaalia stiil ( 16. sajandi algus - 16. sajandi II pool);

b) uus-itaalia stiil (16. sajandi II pool - 17. sajand);

c) vana-hollandi stiil (17. sajandi I pool);

d) parandatud vana-hollandi stiil;

e)prantsuse (Vauban, II meetod)(17. sajandi II pool);

f) uus-hollandi stiil (Coehoorn).



Paide bastionid kui segastiilis kindlusehitised.

Meid huvitavad antud juhul itaalia stiilid a, b, ja vana-hollandi stiil c, sest Paide bastionitel on rakendatud mõlemaid stiile-nii itaalia kui vana-hollandi stiile. Nagu ajastule kaasaegsematest plaanidest näha, on kui me seisame kindluse tsentrumis, vallitorni juures ja vaatame bastionite suunas, kõigi kolme bastioni parempoolsed flangid itaalia stiilis, st. et nad on sügavalt varjatud nn. orillonidega- flangi suurtükiplatvormi ette ulatuvate fassi (kaarjate) nn kõrvadega. Orilloni ja selle taha varjatud flangi tähtsus seisnes piiramistegevuse viimases faasis – kui peale pikemat suurtükituld vaenlase väed tormijooksule asusid ja kindluse vallikraavi tormasid, pidi flangil asuvast suurtükist olema võimalik anda tuld vaenlase pihta piki vallikraavi. Selleks aga pidi see platvorm ja suurtükk igal juhul nii palju kui võimalik, varasemast vaenlase tulest puutumata jäänud olema. Selleks varjatigi see suurtükiplatvorm eenduva valliosaga- orilloniga (vt. Joonised 2 ja 3).

Paide bastionite vasakpoolsed flangid olid seevastu aga vana-hollandi stiilis. Selles stiilis ei nähtud selliseid orillone ega vallisiseseid galeriisid ette, vaid bastionid olid massiivsed täismuldehitused. Nii ongi bastionite vasakpoolsed flangid ilma liigendusteta ja massiivsed. Vana-hollandi stiilis flankide eeliseks oli võimalus võtta effektiivsemalt tule alla ka naaberbastioni fass tervikuna, kui seda ründas vaenlane.

Neljandasse külge, mis jääb Veski ja Parkali tn. nurgale ei rajatud bastioni vaid väike rondeel - ümar, väga madala torni taoline kindlustis. Bastioni rajamiseks ei jäänud siin veski tõttu ruumi.

Seega on Paide kindlustamisel rakendatud peale tollal maksvusel olnud itaalia stiili ka vana-hollandi stiili. Kõige selgemini on see välja toodud 19.sajandi II poolel Rootsi fortifikatsiooniinsener Ugglase tehtud koopiast Paide kindluse kohta 17. sajandi algul(vt. joonis 4)


Võimalused itaalia stiilis bastioni flankide suurtükiplatvormide paigutuseks.

Võimalusi itaalia stiilis flangi suurtükiplatvormi asetuseks oli põhijoontes kaks – esiteks, see võis asuda samal tasapinnal bastioni rinnatise ja peamise üldpinnaga( vt. Joonis 1, a; joonis 2) või teiseks, see võis asuda langetatult allapoole bastioni rinnatist, bastioni muldkehandisse(vt. Joonis 1, b; joonis 3) Viimasel juhul osutusid vallisisesed galeriid ehk käigud hädavajalikuks - teisiti poleks võimalik ei suurtükke ega laskemoona suurtükiplatvormile kohale toimetada.

Millega oli tegu Paide kindluses- kas bastionite vasakpoolsete flankide suurtükiplatvormid võisid asuda muldkehandis? Kui lähtuda anonüümsest 17. sajandi joonisest millel on kujutatud otse valli sisenev värav, ja 19.sajandi II poolel Rootsi fortifikatsiooniinsener Ugglase tehtud koopiast Paide kindluse kohta 17. sajandi algul (vt. joonis 4), siis võiks eeldada, et tegu oli uus-itaalia stiiliga ja järelikult on vallides kulgevad käigud ootuspärased.

S. Waxelbergi joonisel (joonis 5) Paide linnast ja kindlusest 100 aastat peale bastionite valmimist on kujutatud orillon vaid ühel, Parkali tn. suunale jääval bastionil, mis näib olevat ilma langetatud suurtükiplatvormideta, kuid sealsamas on näha ka sügav varing, mistõttu ei saa selles päris kindel olla. Kaasajaks on see varing täidetud. Vastu Tallinna tn. ja Veski tn. jääval bastionil on aga just seal, paremal flangil, kujutatud samuti sügav varing, mis viitab otseselt, et ka seal on olnud itaalialik flank koos orilloniga. Ka see on tänaseks päevaks täidetud.
Nende vahele jäävale kiriku-poolsel nn. edelabastioni paremal flangil ei ole Waxelberg üldse midagi näidanud, mis on vastuolus tänasel päeval nähtavaga – orilloni nõgus nõlv näib seal olevat igati jälgitav.

Edasi – kas hiljuti edelabastioni juurest mantelvallist leitud käik võib olla seotud bastioniga või on tal mingi teine funktsioon? Ka siin on võimalusi mitmeid. Hr. Valdo Praust on juhtinud hiljuti tähelepanu sellele, et tegu võiks olla keskaegse väravaga eeslinnusest linnusesse. Ka seda võimalust tuleb kindlasti kaaluda. Sest miks asus eeslinnuse värav nimelt samas piirkonnas kust kulgeb ka tänapäeval Tallinna tänavalt tee Vallimäele (vt. allpoolt 1584.a. joonis ehitustöödest bastionitega- „Westen“ ehk läänekülg). Pole välistatud, et leitud käigu näol võis olla ka tegu piki sama valli kulgeva käiguga mis ulatus Lääneväravani, seal on tõepoolest kraavi välisküljel näha ka eend, mis viitab mingile rajatisele. Ilmselt oli tegu veel orduaegse käiguga, mis ei pruukinud olla tollal, laagerkastelli ajastul, veel täiesti pealt kaetud ja võidi muuta käiguks alles seoses bastionite ja vallide rajamisega või kaeti siis kui mittevajalik.


Mida on vaja olukorra selgitamiseks teha?

Vajalikud on arheoloogilised väljakaevamised surfide näol nimelt mainitud kolme bastioni parempoolsetel flankidel (vt. joonis 4, ringide sees), et välja selgitada seal asuvad võimalikud müüri ja muud ehituslikud jäänused, samuti ristsahtid kurtiinidesse, ja püüda nende põhjal jõuda lähemale selgusele. Eraldi tuleb uurida ka Läänevärava valli väliskülje eendit ning edelabastioni lähedal mantelvallil leitud käigu suuet kui ka rondeeli juures leidunud süvikut lõunavalli piirkonnas – neist viimast on näinud ka käesolevate ridade autor 1970-te aastate algul.

Võrreldes praeguste otse lõhkuvate ehitus-kaabeltöödega on arheoloogilised kaevamistööd väga väikesemahulised ja kultuuriväärtusi alahoidvad ka materiaalses mõttes.


II Siia juurde kuulub ka 1584. aasta tööjoonis Paide kindluse bastionite rajamise kohta ning selle tõlge, mis samuti pärinevalt Kalle Kroonilt:

Paide lossipealiku von Mindeni tööjoonis Paide kindluse bastionaalsüsteemide rajamise käigust Rootsi kuningas Johan III-le, koostatud 1584. a.
Allikas: Rootsi Riigiarhiiv, Livonica II, 630, Krigsväsendet. Wittensteens slott.
Tõlkinud Kalle Kroon

M. Petern oli vallimeister, bastionite rajamistööde juht.

1) Kuigi ma küll tean, et Kuninglikule Majesteedile selle maja kohta M. Peternilt üks näidisjoonis saabumas on, olen ma siiski mitte teisiti toimetada saanud kui et sellesamuse kohta, nagu see rajatud ja ehitatud on, ühe lihtsameelse jutustuse alandlikkuses saata tahan, mida Tema Kuninglikku Majesteeti mitte teisiti kui armus esitleda saan. Ma olen toiminud oma parima suutlikkuse ja usalduse järele.
2) See bastion on eelmisel aastal uuesti rajatud ja uuele alusele seatud. On 6 sülda kõrge ja ilma rinnatiseta (brustver), ainult kantsikorviga kaetud. Peab aga ilma rinnatiseta 9 sülda kõrge tehtud olema.
3) Siin vahel 16 ½ sülda (st. bastioni nõlvast kuni praeguse Tallinna tänavani).
4) Siin üks väike tornike, „Kõhnaks Greteks“ (?“Schmale Grete“?) kutsutud, on tulistamisest täiesti hävinud.
5) Siin on vana värav asunud, samuti täiesti puruks tulistatud.
6) See ringmüür ei ole paksem kui 2 ½ küünart, seestpoolt tugevdatud bollvergiga (mullast ja palkidest rinnatisega).
7) Siin asub Sepatorn (Torn der Schmiede). On venelaste poolt tulistamisega täiesti maatasa tulistatud (ilmselt 1572/73 piiramise ajal) ja majana kasutamist leidnud ja (tornina) kadunud. (Mõlemad tornid p 4 ja 7 all asusid vahetult vastu Tallinna tänavat)
8) See ring- ehk mantelvall on Herman Flemingu poolt tõsiselt tugevdatud olnud (H. Fleming oli Paide rootsi lossipealik 1564. a), siiski venelaste poolt jälle maha tõmmatud ja kraav täis aetud, on uuesti põhjani ära süvendatud, mis ka kõige tarvilikum olnud on. Teisel küljel asuvad majad on kadunud (purustatud). Mõlema bastioni vahe on 61 (?) sülda.
9) Valliehituse laiust ei tea öelda, sest see on veel ümbertöötamisel.
10) Kraav ei saa laiem kui 3(?) sülda olema, (üle selle) on tehtud tõstesild.
11) Ring- ehk sirgmüür on umbes 2 ½ küünart paks, ei mingit valli, vaid üks sügav kraav, bastioni ja rondeeli vahel 75 sülda.
12) See sirg- ehk mantelvall on eelmisel aastal uuesti ja 2 sülda paks üles ehitatud ja vaid 8 sülda kõrge, peab aga jääma mõlema bastioni ja sirgmüüri vahel 68 sülda. Ka üks sügav kraav. Vallil ei ole mingit rinnatist, sellel asuvad vaid kantsikorvid.
13) Vall on kuni müürini 10 sülda lai.
14) Sellest parempoolsest lossimüürist on teisele poole 39 ½ sülda.
15) Pikaks Hermanniks nimetatud (torn) on 8-kandiline, 20 sülda kõrge, 6 korruseline, 6. korrusel asub geschuge (sõna tähendust vaja otsida, ka sakslased ei tea), müür ise on 1 süld paks, (torni) keskel aga 2 sülda ja ½ küünart.
16) Müüri ja kraavi vahel on 9 ½ sülda ja kraav on siiani välja kaevatud.
17) Värav vallile.
18) Sellest müürist kuni teiseni on 58 ½ sülda, panipaikade ja keldritega.
19) Mõlema müüri vahel on 18 sülda ja ei mingit valli.
20) Müür.
21) Värav lossi.
22) Tee teise väravani.
23) Sellest vene bollvergist (vt eespool) kuni müürini on laiust 32 ½ sülda. Seespool on sõjarahvas elanud (st sõjaväelaste, resp. palgasõdurite elamud). M. Petern aga soovib väiksemaks teha ja siia valli paigutada. (Nii jäänud), sõjarahvale elamiseks ruumi ei jää.
24) Väike rondeel, ei saa palju suuremaks ehitada veski ja selle järgi vesirajatise tõttu. (St. vesilüüse oli vaja, et täita vallikraavi veega).
25) Siia on venelased ühe bollvergi püsti löönud ja eestpoolt torniga kaitsnud. 3 sülda paks, kõik kokku varisenud.
26) Oja (Pärnu jõgi).
27) Tee väravani.
28) Väike oja Mäost (Vodja jõgi).
29) Veski
30) Oja (Pärnu jõgi)


III ja kõige lõpuks arheoloog Peeter Piiritsa poolt geoalusele kantud käigu asukoht Vallimäel (punasega - suurendamiseks tuleb pildil klikata):