6. aprillil algusega kell 11 toimub kultuuripärandi aasta Pärandiralli üritus Paide SRIKis (Tallinna tn 11).
Külalisi tuleb nii kaugemalt kui lähedalt, sh Eesti Vabaõhumuuseumist, Muinsuskaitseametist ja Eesti Kunstiakadeemiast.
11.00 - Paide SRIKi tervitus – Rainer Eidemiller
11.15 - Kogukonna roll kultuuripärandi hoidmisel ja säilitamisel – pärandisaadik Artur Talvik
11.45 - Maa-arhitektuurist Eestimaa südames – EVMi teadusdirektor Heiki Pärdi
12.15 - See mõistatuslik miljöö – miljööväärtusega hoonestusaladest argiteadvuses ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes – arhitektuuriajaloolane Oliver Orro
12.45 - Esna vallamaja taassünd kogukonna keskusena - MTÜ Karessen juhataja Tõnu Taal
13.05 - Järvamaa muuseum pärandihoidjana täna ja homme – muuseumi direktor Valev Väljaots
13.25 - Muinsuskaitseameti nõustaja ja järelevalvaja rollist – Muinsuskaitseameti arendusdirektor Tarvi Sits
13.45 - ringkäik SRIKi ruumides
Osalemine on kõigile tasuta, avatud on kogukonnakohvik.
Pärandiralli üritustel viiakse läbi ka piltide kogumise aktsioon
Võta pärandiralli üritusele kaasa oma paberfotod, kus on jäädvustatud Järvamaa ja Paidega seotud olulised kohad ja inimesed. Ka aastatel 1970-2000 tehtud pildid väärivad kogumist. Kui Sinu albumis leidub fotosid mõne hoone ehitusajast, siis ootame neid pikisilmi. Fotod skanneerime ürituse ajal ning tagastame omanikele. Väärtuslik fotomaterjal leiab koha Eesti Rahva Muuseumi, Järvamaa Muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti fotokogudes. Juhul kui Sinu fotode hulgas leidub pilte kaitsealustest mälestistest, siis on need abiks mälestiste omanikele taastamistööde ettevalmistamisel ja Muinsuskaitseameti igapäevatöös.
Eesti Rahva Muuseum kuulutas 23. veebruaril välja Kodumaa päevapiltide 2013 võistluse tähistamaks saja aasta möödumist ERMi poolt 1912. aastal välja kuulutatud ja toimunud piltide kogumisvõistlust. Kutsume üles jäädvustama elu Eestis sada aastat hiljem ja pildistama 2013. a jooksul elu enda ümber (ehk siis oodatud on kõik uued nüüd tehtud pildid, mitte vanemad!).
Võistlusele ootame Eestimaal 2012. ja 2013. aastal tehtud pilte elust meie ümber – kohtadest, inimestest, sündmustest, nii igapäevastest kui pidustest tegevustest. Kogumine käib läbi veebi, info www.erm.ee leheküljel. Võistlus kestab 2013 veebruar (kuulutatakse välja EV aastapäeva kandis) – 2014 jaanuar.
Juhul, kui olete oma pildid teinud veel traditsiooniliselt fotopaberile, saate Pärandiralli üritusel lasta need skaneerida ja siis Eesti Rahva Muuseumile postitada.
www.parandiaasta.ee | www.facebook.com/kultuuriparandiaasta
Kuvatud on postitused sildiga Ajalugu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Ajalugu. Kuva kõik postitused
01 aprill 2013
11 veebruar 2012
ACTAlooline Weissenstein
Fooliumi asemel oleks minu reaktsioon ACTAmaaniale ühe maailma filmiklassika pärli igaveseks tasuta kättesaadavaks tegemine.
Huvitav, kas see pani actatundlad liikuma?
Tegelikut otsustasin üles panna ühe 2004. aastal valminud filmi, mille pealkirjaks sai omal ajal pandud "Ajalooline Weissenstein". Filmi tutvustas kunagi Järva Teataja. Siiani on ta olnud VHS-il ja DVD-l müügis, nüüdsest siis ka tasuta vaadatav.
Filmi tegemise lugu oli kuidagi .. juhuslik vist. See oli Weissensteini algusaeg, kus sai kogutud igast nurgast fotosid, kaarte, mälestusi ja mida iganes vana-Paide kohta. Mingil hetkel tuli mul pähe uurida, et mida on säilinud filmilindil ning Filmiarhiivil oli pakkuda üht-teist. Kõige vanem filmilõik pärines Johannes Pääsukeselt 1913. aastast, vahepeale paar 1930-te ringvaadet ja siis ka 1950-te ja 60-te omi. Kokku sai esitlemise jaoks valitud välja 12 minutit filmimaterjali Paide kohta. Siis hakkas tunduma, et oleks vaja teha lõikudele ka mingid sissejuhatused ja selgitused. Ja nii sündis 15-minutiline lühidokk. Mina panin kokku nö stsenaariumi, tekstid ja fotod. Lugesin peale ja käiasin taustaks üht 100 aastast grammofoni Straussi valsiga. Minu hea klassivend Rene Martin miksis selle kokku, lisas heliefekte (lahingumüra mu mäletamist mööda ... ok ühest tuntud filmist :)) ja muud olulist. Mõlemaile meile oli see esimene ja viimane film, mida teha. Kui ma õigesti mäletan, siis läks selle tegemise peale kokku vist 2 või 3 nädalat.
Filmi näidati esmakordselt avalikult 2004. a Vallimäel, Jüripäeva ürituse raames. Mulle jäi meelde ainult ühelt võõralt inimeselt möödaminnes kuuldud kommentaar: "oleks võinud lõbusam olla" :)
Aja jooksul sai lisatud inglise-, saksa- ja soomekeelsed subtiitrid.
Aga aeg muudab asjad kullaks eks ole. Nüüd kui me mõlemad Renega oleme filmist saadud rahade abil omandanud isikliku saare ja ostame kokku Kreeka võlakirju, võime endale lubada ka pisut heategevust.
Tänud Janile, kes filmi juutuubis, vaadata saab seda SIIIIIIT.
ACTAvistid, kellel tasuta filmide vaatamine tekitab sügelisi, võivad ka vaatamise eest mõistagi eurosid ka välja käia. Teistele, eriti niisama lahketele annetajale annan isegi lingi :)
Huvitav, kas see pani actatundlad liikuma?
Tegelikut otsustasin üles panna ühe 2004. aastal valminud filmi, mille pealkirjaks sai omal ajal pandud "Ajalooline Weissenstein". Filmi tutvustas kunagi Järva Teataja. Siiani on ta olnud VHS-il ja DVD-l müügis, nüüdsest siis ka tasuta vaadatav.
Filmi tegemise lugu oli kuidagi .. juhuslik vist. See oli Weissensteini algusaeg, kus sai kogutud igast nurgast fotosid, kaarte, mälestusi ja mida iganes vana-Paide kohta. Mingil hetkel tuli mul pähe uurida, et mida on säilinud filmilindil ning Filmiarhiivil oli pakkuda üht-teist. Kõige vanem filmilõik pärines Johannes Pääsukeselt 1913. aastast, vahepeale paar 1930-te ringvaadet ja siis ka 1950-te ja 60-te omi. Kokku sai esitlemise jaoks valitud välja 12 minutit filmimaterjali Paide kohta. Siis hakkas tunduma, et oleks vaja teha lõikudele ka mingid sissejuhatused ja selgitused. Ja nii sündis 15-minutiline lühidokk. Mina panin kokku nö stsenaariumi, tekstid ja fotod. Lugesin peale ja käiasin taustaks üht 100 aastast grammofoni Straussi valsiga. Minu hea klassivend Rene Martin miksis selle kokku, lisas heliefekte (lahingumüra mu mäletamist mööda ... ok ühest tuntud filmist :)) ja muud olulist. Mõlemaile meile oli see esimene ja viimane film, mida teha. Kui ma õigesti mäletan, siis läks selle tegemise peale kokku vist 2 või 3 nädalat.
Filmi näidati esmakordselt avalikult 2004. a Vallimäel, Jüripäeva ürituse raames. Mulle jäi meelde ainult ühelt võõralt inimeselt möödaminnes kuuldud kommentaar: "oleks võinud lõbusam olla" :)
Aja jooksul sai lisatud inglise-, saksa- ja soomekeelsed subtiitrid.
Aga aeg muudab asjad kullaks eks ole. Nüüd kui me mõlemad Renega oleme filmist saadud rahade abil omandanud isikliku saare ja ostame kokku Kreeka võlakirju, võime endale lubada ka pisut heategevust.
Tänud Janile, kes filmi juutuubis, vaadata saab seda SIIIIIIT.
ACTAvistid, kellel tasuta filmide vaatamine tekitab sügelisi, võivad ka vaatamise eest mõistagi eurosid ka välja käia. Teistele, eriti niisama lahketele annetajale annan isegi lingi :)
27 detsember 2011
Kalmistu
Täna avaldati uudis, et Paides Keskväljak 7 maja alt leiti hulga inimluid (vt ka fotosid). On selge, et tegemist on matmiskohaga. Uudisest vilksas korraks läbi võimalik aastaarv (1750-1780). Kindlasti saab lähiajal Muinsuskaitseametist kuulda täpsemat infot.
Seniks panen siia üles veidi pildimaterjali, mis võib ehk ka abiks olla.
Esiteks on teada, et praeguse kiriku asukohal asunud keskaegse kiriku ümber oli kunagi aiaga piiratud surnuaed (samuti nagu maakirikutes), mida hiljem hakati kutsuma "saksa surnuaiaks".
Vana kirik hävis Liivi sõjas ning rootsi ajal ehitatud ajutine puukirik asus kusagil praeguse kirik ja keskväljaku haljasala vahel. Ilmselt millalgi siis ka suurendati kalmistut, lisandus nn "talurahva kalmistu", kuhu Rootsi võimud ärgitasid eestlasi matma (selle ajani olid endiselt levinud paganlikud kalmud metsades jm). Tolleaegne turuplats oli seega praegusest poole väiksem, ulatudes kalmistu piirini, mida praegu markeerib keskväljaku haljasala läbiv jalgtee (Vee tn joon).
Kui valmis uus kirik (1786), siis oli aga keskväljakult kalmistu juba kadunud, sest 1774 oli Katariina II ukaasiga keelatud linnadesse matmine (Venamaal aset leidnud katkuhädade tõttu). Kesklinna kalmistu suleti ning avati uues kalmistu Reopalus. Keskväljak suurenes vana kalmstu arvelt praeguste mõõtmeteni.
Kui nüüd vaadata tolleaaegseid kaarte, siis võib näha, et ilmselt on kunagi kalmistu ulatunud mitte ainult poolde praegusse keskväljakusse, vaid ka kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 ja 8 alla.
Jaan Eelnurme on oma 1936. aasta raamatus "Paide Püha Risti koguduse minevik" joonistanud üles ühe skeemi (Eelnurme sai seejuures tugineda vana kirikuarhiivi dokumentatsioonile, mis praeguseks ei ole säilinud). Plaan peaks kujutama aastat 1700 ning see näitab kaht kalmistut - üht kivikiriku ümber (vanem, nn saksa surnuaed) ja teist vahepealse rootsiaegse puukiriku ümber (nn talurahva surnuaed). On näha, et see uuem surnuaed ulatus kindlasti ka praeguse Keskväljak 8 alla.
Kohe kalmistust ida poolt läks läbi vana veski tee, seega selle all vaevalt et kalmistut oli. Teest veel ida poole jäid krundid (juba Rootsi ajal). Kirikust põhja poole olid ka krundid (Rootsi ajal Hans Negelini elamu ning nagu aastaks 1700 köstri elamu).
Aastal 1739 tehti Paide linna plaan (koopia Ajalooarhiivist), mille ümberjoonistus on pärit aastast 1784. Sellelt plaanilt on näha, et kiriku krunt ulatub nüüd ida poole kuni Rüütli tänavani välja. Just sealt ongi leitud matmiskohad (Keskväljak 7 alt). Täiesti kindel on see, et pärast 1774. aastat sinna enam ei maetud, sest kesklinna kalmistu suleti ning nagu näha selle postituse esimeselt slaidilt (rohelise põhjaga kaart aastast 1786) asusid peale seda seal juba elamukrundid ja hooned. Vahemärkusena võib veel öelda, et kuigi kirikut ümbritevad hooned pärinevad 19. sajandist, ei tähenda see, et varem seal hooneid ei olnud. Majad olid seal juba Rootsi ajal ning on teada, et vanad hooned (sh Keskväljak 3 kohal asunud vana koolimaja) põlesid 1848. aasta kirikupõlengu ajal. Seejärel ehitatigi uued hooned.
Üks järeldus võib siis olla see (kui praegu jätta kõrvale võimalus, et tegemist võib olla Liivi sõja aegse vms matusega), et kusagil 1700-1774 vahel võis kiriku kalmistu laieneda kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 alla. See võis olla midagi vahepealset ja pisut ajutist, millele viitab võibolla ka üsna nö maa peale matmine nagu tänased leiud näitasid.
Seniks panen siia üles veidi pildimaterjali, mis võib ehk ka abiks olla.
Esiteks on teada, et praeguse kiriku asukohal asunud keskaegse kiriku ümber oli kunagi aiaga piiratud surnuaed (samuti nagu maakirikutes), mida hiljem hakati kutsuma "saksa surnuaiaks".
Vana kirik hävis Liivi sõjas ning rootsi ajal ehitatud ajutine puukirik asus kusagil praeguse kirik ja keskväljaku haljasala vahel. Ilmselt millalgi siis ka suurendati kalmistut, lisandus nn "talurahva kalmistu", kuhu Rootsi võimud ärgitasid eestlasi matma (selle ajani olid endiselt levinud paganlikud kalmud metsades jm). Tolleaegne turuplats oli seega praegusest poole väiksem, ulatudes kalmistu piirini, mida praegu markeerib keskväljaku haljasala läbiv jalgtee (Vee tn joon).
Kui valmis uus kirik (1786), siis oli aga keskväljakult kalmistu juba kadunud, sest 1774 oli Katariina II ukaasiga keelatud linnadesse matmine (Venamaal aset leidnud katkuhädade tõttu). Kesklinna kalmistu suleti ning avati uues kalmistu Reopalus. Keskväljak suurenes vana kalmstu arvelt praeguste mõõtmeteni.
Kui nüüd vaadata tolleaaegseid kaarte, siis võib näha, et ilmselt on kunagi kalmistu ulatunud mitte ainult poolde praegusse keskväljakusse, vaid ka kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 ja 8 alla.
Jaan Eelnurme on oma 1936. aasta raamatus "Paide Püha Risti koguduse minevik" joonistanud üles ühe skeemi (Eelnurme sai seejuures tugineda vana kirikuarhiivi dokumentatsioonile, mis praeguseks ei ole säilinud). Plaan peaks kujutama aastat 1700 ning see näitab kaht kalmistut - üht kivikiriku ümber (vanem, nn saksa surnuaed) ja teist vahepealse rootsiaegse puukiriku ümber (nn talurahva surnuaed). On näha, et see uuem surnuaed ulatus kindlasti ka praeguse Keskväljak 8 alla.
Kohe kalmistust ida poolt läks läbi vana veski tee, seega selle all vaevalt et kalmistut oli. Teest veel ida poole jäid krundid (juba Rootsi ajal). Kirikust põhja poole olid ka krundid (Rootsi ajal Hans Negelini elamu ning nagu aastaks 1700 köstri elamu).
Aastal 1739 tehti Paide linna plaan (koopia Ajalooarhiivist), mille ümberjoonistus on pärit aastast 1784. Sellelt plaanilt on näha, et kiriku krunt ulatub nüüd ida poole kuni Rüütli tänavani välja. Just sealt ongi leitud matmiskohad (Keskväljak 7 alt). Täiesti kindel on see, et pärast 1774. aastat sinna enam ei maetud, sest kesklinna kalmistu suleti ning nagu näha selle postituse esimeselt slaidilt (rohelise põhjaga kaart aastast 1786) asusid peale seda seal juba elamukrundid ja hooned. Vahemärkusena võib veel öelda, et kuigi kirikut ümbritevad hooned pärinevad 19. sajandist, ei tähenda see, et varem seal hooneid ei olnud. Majad olid seal juba Rootsi ajal ning on teada, et vanad hooned (sh Keskväljak 3 kohal asunud vana koolimaja) põlesid 1848. aasta kirikupõlengu ajal. Seejärel ehitatigi uued hooned.
Üks järeldus võib siis olla see (kui praegu jätta kõrvale võimalus, et tegemist võib olla Liivi sõja aegse vms matusega), et kusagil 1700-1774 vahel võis kiriku kalmistu laieneda kirikust ida poole, praeguste Keskväljak 3, 6, 7 alla. See võis olla midagi vahepealset ja pisut ajutist, millele viitab võibolla ka üsna nö maa peale matmine nagu tänased leiud näitasid.
24 juuli 2011
Õdusala või õudusala?
Kunagi sai siin kirjutatud ühest Karesseni korraldatud päevast, kus tuli jutuks, et võõrapärase sõna "miljöö" asemel võiks kasutada eestipärast "õdus". Ehk siis mitte miljööala, vaid õdusala - ehituspiirkond, kus valitseb mingi õdus ja hubane keskkond. Tore kõlaline vaste sõnale "õudusala", kus hinge jääb oluliselt teistsugune tunne.
Kunagi kehtisid Paides "miljööväärtuslikud ehituspiirkonnad". Need olid sellised kohad, kus ühe ajaperioodi jooksul oli rajatud ühte stiili kuuluvaid hooneid, mis moodustasidki siis selle ajastu miljöö või õhustiku. Kui õiguskantsler oli teinud selgeks, et ehitustegevust neis piirkondades tuleb reguleerida mitte ehitusmääruste, vaid planeeringutega, siis hakkas ka Paide linn koostama miljööalade teemaplaneeringut. Praeguseks on see küll arusaamatutel asjaoludel jäänud kuhugi toppama.
Igatahes selge on see, et taolisi väärtusi tuleb kaitsta ja arendada. Üheks taoliseks piirkonnaks oli ka Pärnu tänav.
Sellest on korduvalt juttu olnud, et igasugused määruste ja planeeringutega kehtestatud nõuded ja soovitused on mõttetud, kui nende andja ise vastavat eeskuju ei anna. Oleks väga ebaõiglane öelda, et Paide linnavalitsus ei tee ajaloolise hoonestuse säilitamiseks mitte midagi. Väga palju on tehtud ja toetatud. Ent väga lihtsad, pidevalt silme all olevad näited võivad tehtu mõju oluliselt lahjendada.
Kui jääda korra pidama Pärnu ja Telliskivi tänava kanti, siis ... on see rohkem õdus- või õudusala?
Pärnu 60 laguneda laskmine pole just väga kiitmistväärt, seda enam et majas oli säilinud ajalooliselt palju autentset (millega Paide linn just enam väga uhkustada ei saa):
Sealsamas lähedal, praeguse aadressiga Telliskivi 4 asus kunagine võõrastemaja (EW aegu lausa hotell "Grand"). Keset kõige elavamat "vanalinnamelu" lammutati see kuidagi väga vaikselt ja märkamatult ning ka suurem osa väärtuslikku arhitektuuripärandit selle küljest kadus teadmata suunas:
Ja Maxima ... Selle asemel olnud puitmaja (Pärnu 65) lihtsalt lammutati sealsamas 2006 augustis. Kaduma läks taas palju väärtuslikku (tahveluksed, glasuurpotid jne). Maximamehed oleks heameelega ka punasest tellisest kiriku maha lammutanud aga selle omanikuga siiski kokkuleppele ei saadud. Kui nüüd vaadata, kuidas mujal on omavalitsused käitunud, siis võib näha, et soovi korral saab panna Maxima end laiendama küll selliselt, et ajalooline pilt kasvõi osaliselt säilib (allpool esimene pilt Märjamaa Maximast, sarnast näeb ka Rakveres). Tundub küll, et Pärnu 65 poleks sugugi ülemäära takistuseks saanud ka Paides:
Miljöö- või õdusala võiks areneda vast siiski pisut teistmoodi. Isegi siis kui parasjagu pole õiguslikult siduvat dokumenti. Vahel on abi ka (või eriti) heast tahtest. Huvitav on näha nüüd, et mis suunas liigub miljööalade teemaplaneering või kuidas ikkagi läheb praegu veel vanalinna piirkonnas asuvate asutustega nagu näiteks Paide Muusikakool jne. Loodetavasti on ajad muutunud ning linnaruumi säästlikum suhtumine muutub ka poliitiliselt kergema vastupanu teeks.
Kunagi kehtisid Paides "miljööväärtuslikud ehituspiirkonnad". Need olid sellised kohad, kus ühe ajaperioodi jooksul oli rajatud ühte stiili kuuluvaid hooneid, mis moodustasidki siis selle ajastu miljöö või õhustiku. Kui õiguskantsler oli teinud selgeks, et ehitustegevust neis piirkondades tuleb reguleerida mitte ehitusmääruste, vaid planeeringutega, siis hakkas ka Paide linn koostama miljööalade teemaplaneeringut. Praeguseks on see küll arusaamatutel asjaoludel jäänud kuhugi toppama.
Igatahes selge on see, et taolisi väärtusi tuleb kaitsta ja arendada. Üheks taoliseks piirkonnaks oli ka Pärnu tänav.
Sellest on korduvalt juttu olnud, et igasugused määruste ja planeeringutega kehtestatud nõuded ja soovitused on mõttetud, kui nende andja ise vastavat eeskuju ei anna. Oleks väga ebaõiglane öelda, et Paide linnavalitsus ei tee ajaloolise hoonestuse säilitamiseks mitte midagi. Väga palju on tehtud ja toetatud. Ent väga lihtsad, pidevalt silme all olevad näited võivad tehtu mõju oluliselt lahjendada.
Kui jääda korra pidama Pärnu ja Telliskivi tänava kanti, siis ... on see rohkem õdus- või õudusala?
Pärnu 60 laguneda laskmine pole just väga kiitmistväärt, seda enam et majas oli säilinud ajalooliselt palju autentset (millega Paide linn just enam väga uhkustada ei saa):
Sealsamas lähedal, praeguse aadressiga Telliskivi 4 asus kunagine võõrastemaja (EW aegu lausa hotell "Grand"). Keset kõige elavamat "vanalinnamelu" lammutati see kuidagi väga vaikselt ja märkamatult ning ka suurem osa väärtuslikku arhitektuuripärandit selle küljest kadus teadmata suunas:
Ja Maxima ... Selle asemel olnud puitmaja (Pärnu 65) lihtsalt lammutati sealsamas 2006 augustis. Kaduma läks taas palju väärtuslikku (tahveluksed, glasuurpotid jne). Maximamehed oleks heameelega ka punasest tellisest kiriku maha lammutanud aga selle omanikuga siiski kokkuleppele ei saadud. Kui nüüd vaadata, kuidas mujal on omavalitsused käitunud, siis võib näha, et soovi korral saab panna Maxima end laiendama küll selliselt, et ajalooline pilt kasvõi osaliselt säilib (allpool esimene pilt Märjamaa Maximast, sarnast näeb ka Rakveres). Tundub küll, et Pärnu 65 poleks sugugi ülemäära takistuseks saanud ka Paides:
Miljöö- või õdusala võiks areneda vast siiski pisut teistmoodi. Isegi siis kui parasjagu pole õiguslikult siduvat dokumenti. Vahel on abi ka (või eriti) heast tahtest. Huvitav on näha nüüd, et mis suunas liigub miljööalade teemaplaneering või kuidas ikkagi läheb praegu veel vanalinna piirkonnas asuvate asutustega nagu näiteks Paide Muusikakool jne. Loodetavasti on ajad muutunud ning linnaruumi säästlikum suhtumine muutub ka poliitiliselt kergema vastupanu teeks.
19 mai 2011
21. mai - 23 aastat muinsuskaitset?
Paar päeva tagasi oli Rene Viljati uue raamatu "Paide muutuste keerises" esitlus. Soetasin selle ka omale ja olen väga rahul. See on just "meie aja" raamat. Paide sellisena nagu ma teda mäletan kooliajast. Ehkki alates 1970-test on hävitatud u 50% kunagise vanalinna hoonestusest, olen ma täitsa nõus Renega, et tegelikult on väga raske hinnata, kas muudatused on olnud positiivsed või negatiivsed. Muidugi oleks linnapilt ääretult omanäolisem ja kodusem, kui need vanad hooned oleksid säilinud ja korda tehtud. Samas ei saa eitada, et üldine linnapilt on praegu oluliselt parem kui tol ajal. Igatahes selline kummaline veidi magusvalus tunne oli raamatut vaadata. Otsisin sealt tegelikult pilti ühest minu jaoks erilisest kohast - vana nö pesumajaparki, mis asus kunagi seal, kus praegu on Grossi parkla ja Suur-Aia punasest tellisest majad. Sealt läks läbi minu igapäevane koolitee. Mäletan, et oli selline üsna võssakasvanud park, palju rohelist, jalad said tihti poriseks. Mingi mängunurk oli ja vist midagi veel. Seal toimus mu elu esimene kaklus muuhulgas :) Aga sellist pilti ei leidnud kahjuks, on pilte hilisemast ajast, kui sinna hakati juba korrusmaju ehitama.
Igatahes ma soovitan seda raamatut kohe kindlasti!
Kummalise kokkusattumusena kohtusin mõni päev tagasi oma klassiõe Mallega, kes pakkus mulle vanu diapositiive. Seal olid fotod 1988. aastast, mida ma kunagi näinud polnudki. Tegemist oli 21. maiga 1988, mille kohta lipuselts.ee kirjutab nii: "21. mail, Paide kevade raames toimunud muinsuskaitsepäeva rongkäigus toodi Järvamaal välja rahvusvärvid. Esialgu küll kolm lipukangast, kantuna kolme kooliõpilase poolt rongkäigu ees." Üks neist kooliõpilastest olin mina. Veidi varem, 15. aprillil olid kolm eri värvi kangast toodud välja Tartus. Mäletan veel, kuidas Paides arutati, et kas oleks julge ja tooks välja trikoloori aga otsustati millegipärast seda siiski veel mitte teha. Kuum päev oli. Seisime lippudega Vallimäel, ehitatava Vallitorni vundamendil, üks klassivendadest minestas ja kukkus sirgelt nagu lipuvarras otse kõhuli. Sellised mälestused siis ...
Sellega seoses nüüd siis: et kas ma peaks oma muinsuskaitselist tegevust nüüd lugema 1988. aastast? 23-aastane staazh seega :)
Igatahes ma soovitan seda raamatut kohe kindlasti!
Kummalise kokkusattumusena kohtusin mõni päev tagasi oma klassiõe Mallega, kes pakkus mulle vanu diapositiive. Seal olid fotod 1988. aastast, mida ma kunagi näinud polnudki. Tegemist oli 21. maiga 1988, mille kohta lipuselts.ee kirjutab nii: "21. mail, Paide kevade raames toimunud muinsuskaitsepäeva rongkäigus toodi Järvamaal välja rahvusvärvid. Esialgu küll kolm lipukangast, kantuna kolme kooliõpilase poolt rongkäigu ees." Üks neist kooliõpilastest olin mina. Veidi varem, 15. aprillil olid kolm eri värvi kangast toodud välja Tartus. Mäletan veel, kuidas Paides arutati, et kas oleks julge ja tooks välja trikoloori aga otsustati millegipärast seda siiski veel mitte teha. Kuum päev oli. Seisime lippudega Vallimäel, ehitatava Vallitorni vundamendil, üks klassivendadest minestas ja kukkus sirgelt nagu lipuvarras otse kõhuli. Sellised mälestused siis ...
Sellega seoses nüüd siis: et kas ma peaks oma muinsuskaitselist tegevust nüüd lugema 1988. aastast? 23-aastane staazh seega :)
27 aprill 2011
(m)ajalugu
Jüripäeval sai Valevi ja Järvamaa Muuseumi eestvedamisel ning mitmete teiste abil üles pandud 12 tahvlit 12-le Paide vanalinna majale (Valevi artikkel näitusest asub siin). Eesmärgiks on rääkida nende majade lugu: kas arhitektuurset või üldiselt kultuuriloolist. Vanalinna majade väärtustamine algab ju teadmistest - siis ei paista nad enam mitte lagunevate lobudikena, vaid millegi palju enamana. Seepärast meeldib mulle endale mõelda sellest näitusest kui (m)ajaloost. Ühelt tahvlilt näeb ka "oleks" pilti - Pärnu 12 kunagine omanik, siin väga tuntud arhitekt Mühlenhausen kavatses sinna omal ajal ehitada täiesti teistsuguse hoone (mul endal on pisuke kahtlus, et päris teostama see tegelikult ei jäänud). Igatahes soovitan väga linnas ringi jalutada ja tahvlitega tutvuda. Need jäävad majade peale sügiseni, pärast seda pannakse näitus ilmselt kuhugi siseruumidesse üles. Iseenesest on taolise näituse idee eri vormides tiirelnud juba aastaid, ent nüüd sai ta Valevi eestvedamisel ära tehtud. Ja selle eest tuleks Valevit ka tõsiselt tunnustada!
Tahvlid ise asuvad järgmistel majadel:
Püha Risti Kirik, Tallinna 2, Tallinna 6, Tallinna 12, Lai 5, Pärnu 12, Suur-Aia 5/7, Pikk 1, Vee 1, Rüütli 10, Rüütli 2, Posti 12.
Võibolla just selles järjekorras võiks neid ka läbi käia.
Panen siia väikeseks abiks ka ühe kaardi, mis on koostatud 1848. aastal (seal on sel põhjusel puudu Posti 12), kuhu ma olen märkinud tahvlite asukohad ära ja ka soovitava marsruudi.
Ja allpool siis väike slaidisari. Tahvlite teksti piltidelt välja ei loe, tuleb ikka ise kohale tulla :)
Tahvlid ise asuvad järgmistel majadel:
Püha Risti Kirik, Tallinna 2, Tallinna 6, Tallinna 12, Lai 5, Pärnu 12, Suur-Aia 5/7, Pikk 1, Vee 1, Rüütli 10, Rüütli 2, Posti 12.
Võibolla just selles järjekorras võiks neid ka läbi käia.
Panen siia väikeseks abiks ka ühe kaardi, mis on koostatud 1848. aastal (seal on sel põhjusel puudu Posti 12), kuhu ma olen märkinud tahvlite asukohad ära ja ka soovitava marsruudi.
Ja allpool siis väike slaidisari. Tahvlite teksti piltidelt välja ei loe, tuleb ikka ise kohale tulla :)
23 märts 2011
Fotolugu
Kogu Weissensteini liikumine sai alguse vanade fotode vaatamisest. Seal on ikka mingi eriline võlu ja jõud. Enamus siinseid on Järvamaa Muuseumist, v.a. üks (raekojaga), mis pärit muinsuskaitseameti arhviivist.
Kunagine bürgermusse ajast, kui Posti 12 koolimaja veel polnud.
Rüütli 2 majal pole enam koda. Rääkimata sellest laternast.
Ajast kui Paides oli raudtee
Pärnu tn lammutatud majade hulgas oli ka sellise vägeva mantelkorstnaga maju
Ka see plaan on ühest Pärnu tn ääres olnud majast. Mantelkorstna läbilõige.
Huvitav, kas kusagilt oleks veel saada neid vanu telefonikabiine?
Aga kuulutustahvel samas kohas kuluks küll hädasti ära
Sellised ilusad aknad olid bürgermusse juurdeehitisel.
Nüüdseks on see hoone peale- ja külgeehitusega ära rikutud.
Lihtsalt teistsugune vaade Pärnu ja Suur-Aia ristmikule
Ajakeskuse poolesajanditagune versioon
15 veebruar 2011
Pisut haridusteemast
Ammu pole olnud aega kajastada toimunud asju.
11. veebruaril pandi lõpuks Vee tn 1 majale mälestustahvel A.W.Hupelile. Avamisel oli päris palju inimesi, oma 20 vast ikka. Mõni küsis, et milleks see tahvel, kui Reopalu kalmistul juba on üks. Tegemist on tegelikult Hupeli teo mälestamisega - kooli asutamise ja maja linnale kinkimise meelespidamisega. Kuna 1902. aastal avaldas tolleaegne linnapea Brasche plaani majale Hupeli mälestuseks tahvel panna, siis nüüd on see mõte siis lõpuks ellu viidud. Teine asi on see, et Paide vanalinnas võiks majade arhitektuuri- või kultuuriajalooline väärtus senisest rohkem silma torgata. Taolised tahvlid on üks viis seda teha.
Suur tänu OÜ-le KÜ Kujundus, tahvli kujundusega jäid kõik väga rahule ja Järvamaa Pärandi Sihtkapitalile, mis on puhtalt kodanikualgatuslik ettevõtmine, tahvli avamise rahalise toetamise eest, samuti kõigile kes kohal olid ja ettevõtmist nii toredasti toetasid!
(pildid läbisegi Jan Vutilt, Alo Aasmalt ja Tiiu Saaristilt):
Milline on järgmine plaan? Jällegi üks pikalt meeles mõlkunud asi - paigaldada Vallimäele või selle lähistele mälestusmärk Liivi sõjas kannatanud paidelasele, sh 1572/73 linna kaitsnud (eesti soost) landsknehtidele, võibolla ka Oldenbockumile. See on selline suuremat sorti ettevõtmine, mille üle peaks pikemalt mõtlema ja nõu pidama.
11. veebruari õhtul toimunud nn vabaharidusteemaline loeng tõi kokku umbes 25 inimest. Oli elav arutelu koos põhjaliku ülevaatega waldorfpedagoogikale tuginevast erakoolist Keilas. Suur tänu Urmas Kellerile loengu eest ja Indrek Roosile abi eest loengu korraldamisel!
Kas Paides võiks ka käima saada erakool? Lapsevanemate endi algatatud ja suunatud. Kohe tikub silme ette pilt nn vanast koolimajast Posti tn ääres eks ... See on jälle üks tõsine ja päris vastutusrikas ettevõtmine, eks näis kui palju huvilisi see kokku toob. Loodetavasti saab sellest teemast lugeda ka mõnes järgmises KoosOlekus.
See nädal läheb siis Vanalinna konverentsi ettevalmistades. Tulge ka kuulama.
11. veebruaril pandi lõpuks Vee tn 1 majale mälestustahvel A.W.Hupelile. Avamisel oli päris palju inimesi, oma 20 vast ikka. Mõni küsis, et milleks see tahvel, kui Reopalu kalmistul juba on üks. Tegemist on tegelikult Hupeli teo mälestamisega - kooli asutamise ja maja linnale kinkimise meelespidamisega. Kuna 1902. aastal avaldas tolleaegne linnapea Brasche plaani majale Hupeli mälestuseks tahvel panna, siis nüüd on see mõte siis lõpuks ellu viidud. Teine asi on see, et Paide vanalinnas võiks majade arhitektuuri- või kultuuriajalooline väärtus senisest rohkem silma torgata. Taolised tahvlid on üks viis seda teha.
Suur tänu OÜ-le KÜ Kujundus, tahvli kujundusega jäid kõik väga rahule ja Järvamaa Pärandi Sihtkapitalile, mis on puhtalt kodanikualgatuslik ettevõtmine, tahvli avamise rahalise toetamise eest, samuti kõigile kes kohal olid ja ettevõtmist nii toredasti toetasid!
(pildid läbisegi Jan Vutilt, Alo Aasmalt ja Tiiu Saaristilt):
Milline on järgmine plaan? Jällegi üks pikalt meeles mõlkunud asi - paigaldada Vallimäele või selle lähistele mälestusmärk Liivi sõjas kannatanud paidelasele, sh 1572/73 linna kaitsnud (eesti soost) landsknehtidele, võibolla ka Oldenbockumile. See on selline suuremat sorti ettevõtmine, mille üle peaks pikemalt mõtlema ja nõu pidama.
11. veebruari õhtul toimunud nn vabaharidusteemaline loeng tõi kokku umbes 25 inimest. Oli elav arutelu koos põhjaliku ülevaatega waldorfpedagoogikale tuginevast erakoolist Keilas. Suur tänu Urmas Kellerile loengu eest ja Indrek Roosile abi eest loengu korraldamisel!
Kas Paides võiks ka käima saada erakool? Lapsevanemate endi algatatud ja suunatud. Kohe tikub silme ette pilt nn vanast koolimajast Posti tn ääres eks ... See on jälle üks tõsine ja päris vastutusrikas ettevõtmine, eks näis kui palju huvilisi see kokku toob. Loodetavasti saab sellest teemast lugeda ka mõnes järgmises KoosOlekus.
See nädal läheb siis Vanalinna konverentsi ettevalmistades. Tulge ka kuulama.
31 jaanuar 2011
Mälestustahvel A.W.Hupelile ning vabahariduse loeng
2005. aastal ilmus Järva Teatajas lugu selle kohta, et Ühendus Weissenstein on leidnud, et A.W.Hupelile kuulunud maja Paides oli see maja, mis praegu asub aadressil Vee tn 1 (kohvik). Ehkki mitte kõik ei olnud kohe selle järeldusega nõus, on praeguseks muidugi päris selge, et tegemist oli tõesti Hupelile kuulunud majaga. Seda oli mainitud isegi juba 1970-te aastate Restaureerimisvalitsuse töödes, lähemalt võib lugeda ühest varasemast postitusest selles blogis: http://weissenstein.blogspot.com/2009/01/hupel-190.html (teksti sees asub ka viide pdf failile, kus on lähemalt kirjas maja asukohaga seonduv).
Juba 1902. a Paide Teatajas kirjutas tolleaegne Paide ajaloouurija, ajalehetoimetaja ja linnapea Oskar Brasche:
Kuna Hupelile kuulunud majas avati tütarlastekool 11. veebruaril 1818. aastal, siis toimub A.W.Hupeli mälestustahvli avamine Vee 1 hoonel, kohviku sissepääsu juures selle aasta 11. veebruaril kell 12.
Olete kõik oodatud!
Samal päeval, õhtul kell 18 toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) Hupeli poolt rajatud kooli teemaga seonduv loeng vabaharidusest. Kõnelema tuleb Urmas Keller erakoolist Läte.
Erakool Läte on 2008. a septembris Keilas lastevanemate poolt asutatud vabahariduskool, mis rajaneb waldorfpedagoogikal.
Kuuleme nii erakoolist kui ka haridus- ja kultuuriseltsist Läte ning võime arutada selliste koolide asutamise võimaluste üle.
Kuulama on oodatud kõik, loeng on tasuta.
Info: rainer@weissenstein.ee
(plakatil foto Rene Viljatilt)
Juba 1902. a Paide Teatajas kirjutas tolleaegne Paide ajaloouurija, ajalehetoimetaja ja linnapea Oskar Brasche:
(Remondi)tööd uues tütarlastekoolis on peaaegu lõpetatud ja juba lähematel päevadel peaks kolimine uude majasse aset leidma. Senistes ruumides oli kool tegev oma kaheksa aastakümmet, alates aastast 1820. Kool sai need ruumid endale tänu ajaloolase August Wilhelm Hupel´i pärandusele. Linnavalitsus võiks panna nüüd sellele majale mälestustahvli Hupelile, tänu kellele ju kool oli need ruumid saanud. Selle ajaloolise seiga tõttu on omamoodi raske neist ruumidest lahkudagi, kuid teisalt on tore, et on tekkinud vajadus suuremate ruumide järele. Senistel ruumidel paistab olevat Hupeli õnnistus. Juba korra on olnud vajadus pärandatud ruume Wasserstrassel (Vee tänaval) suure juurdeehituse abil laiendada ja nüüd on seal jälle kitsaks jäänud. Kooli külastatavus on aastakümnelt kümnele kasvanud, vaid 90-ndate aastate suurte muudatuste ajal, kui üks kord asendus teisega, oli selles osas tagasilööke. Kuid pärast uuendustega harjumist on uuel sajandil kooliskäijate arv jälle suurenenud ja sellele tuli nüüd ka ruumide osas reageerida. Uus tütarlastekool endises Hoffmanni villas vastab kõigile uue aja vajadustele.Tänu Järvamaa Pärandi Sihtkapitalilt saadud toetusele on nüüd Ühenduse Weissenstein eestvedamisel lõpuks teostumas ka Hupeli kunagisel majal mälestustahvli avamise plaan. Tahvli on valmistanud OÜ KÜ Kujundus.
Kuna Hupelile kuulunud majas avati tütarlastekool 11. veebruaril 1818. aastal, siis toimub A.W.Hupeli mälestustahvli avamine Vee 1 hoonel, kohviku sissepääsu juures selle aasta 11. veebruaril kell 12.
Olete kõik oodatud!
Samal päeval, õhtul kell 18 toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) Hupeli poolt rajatud kooli teemaga seonduv loeng vabaharidusest. Kõnelema tuleb Urmas Keller erakoolist Läte.
Erakool Läte on 2008. a septembris Keilas lastevanemate poolt asutatud vabahariduskool, mis rajaneb waldorfpedagoogikal.
Kuuleme nii erakoolist kui ka haridus- ja kultuuriseltsist Läte ning võime arutada selliste koolide asutamise võimaluste üle.
Kuulama on oodatud kõik, loeng on tasuta.
Info: rainer@weissenstein.ee
(plakatil foto Rene Viljatilt)
22 oktoober 2010
SA Ajakeskus Wittenstein
Vahendan Järva Teatajast:
Paide linnavolikogu otsustas eilsel istungil luua sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein, mis hakkab korraldama Vallitorni ja Vallimäe tegevust.Paide linnapea Kersti Sarapuu ütles volikogule, et ajakeskusest peab kujunema maakonna üheks turismikeskuseks.
Sarapuu selgitas, et kuni sihtasutusele juhi leidmiseni täidab neid ülesandeid tasuta linnavalitsuse arendusnõunik Elena Sapp. Sarapuu loodab, et sihtasutuse juht on ametis uueks aastaks.
Volinikud palusid Sarapuul selgitada, milline peaks sihtasutuse juht olema. «Sära peab tal silmis olema. Ta peab tulema siia oma mõtetega ja tahtma tööd teha,» sõnas ta.
Sarapuu lisas, et töö nõuab pühendumust ja tema soovib, et uuel juhil oleks ajaloolisiteadmisi, kõrgharidus, juhikogemusi ja keelteoskust. «Teiste omavalitsustega tuleb koostööd teha,» märkis ta veel.
Sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein nõukokku kuuluvad Janno Lehemets, Janno Viilup, Peeter Saldre, Kulno Klein ja Ants Hiiemaa. (JT)
Nii et palun - kes kandideeriks? :)
Või kandideeriks üldse ise? :D
Või kandideeriks üldse ise? :D
17 oktoober 2010
Negelini kroonika
Negelini kroonika on üks raamat, mille ma kirjutasin 4 aastat tagasi. Tegemist on esimese osaga, mis kirjeldab peamiselt Liivi sõja aegseid sündmusi Paidekandis. Välja on käidud ka lubadus teine kirjutada, mille järele ka aegajalt küsitud on. Küll ta ükskord tuleb, lihtsalt enne kui kõik võimalik, just 17. sajandit puudutav arhiivimaterjal on läbi sõelutud, ei raatsi ma seda päriselt valmissaanuks lugeda.
Nüüdseks on NK esimene osa ka weissensteini veebis üleval.
Aga põhjus, mis ajendas seda teemat järsku üles võtma oli hoopis selline. Sain eile kingiks ühe raamatu, "Suvesõda Järvamaal 1941", autoriks lugupeetud õigusteadlane Herbert Lindmäe. Ehkki peamiselt on seal juttu muidugi 1941. aastast ja selle ümber toimunust, tehakse venelaste rüüsteretke traditsioonile viidates ka põikeid minevikku. Mh on lk 134 mainitud 1572/73 toimunud Ivan Julma sõjakäiku Paide vastu, kus hukkus, nagu raamatus öeldud "Lavrenti Beria eelkäija" Maljuta Skuratov. Lisaks üldtunnustatud faktile öeldakse raamatus "Ei ole välistatud, et see duuma-aadlik leidis oma otsa Järva talupoja käe läbi".
Selle peale mõtlesin ma: ohhooooo! kas tõesti??? Asi, mida ma ise olen nö fantaasiana mõlgutanud ongi kusagil veel kinnitust leidnud?? Lugesin edasi, aina süveneva kahtlusega, järgmist lõiku:
"Kell oli nüüd juba kaks tundi pääle lõunat, kindlusele torma jooksmine oli juba rohkem kui kuus tundi kestnud, palju wenelasi oli surma saanud aga kindlus ikka weel wõtmata oli. Nüüd hakati jälle kõwasti laskma põhjamüüri pihta, mis oli juba palju kannatada saanud ja kus palju kaitsjaid oli surma saanud kuni suur osa müüri järsku maha langes, nii et palju inimesi selle alla jäi. ... Nüüd jooksis see Maljuta, kes suurwürsti suur sõber oli, piirajate ette ja tormas, oma musta kuue hõlmad lehwimas, wäga suure hulgaga selle mahalangenud müüri pääle, sest nüüd selge oli, et kindlus peab langema. Müürile oli jäänud weel üks wäiksem suurtükk, millest üks järwalaste rooduülem oma kahe mehega püüdis weel ründajaile tuld anda ja tegi seda nii täpselt, et Maljutale sellest kuulist pihta sai, nii et ta kohe surnuna müüri wastu peaga kukkus"
Vot ja selles asi ongi. Nimelt too lugupeetud raamatus tsiteeritud lõik pärineb Negelini kroonikast :)
Ma väga vabandan, aga nagu ma NK eessõnas hoiatasin, on tegemist siiski pooleldi ilukirjandusliku looga. Ehkki suur osa pärineb kroonikatest, teine suur osa muudest ajaloolistest allikatest ning veidi tõesti ka legendidest, on lugu Skuratovi hukkumisest Järva talupoja läbi siiski 100% minu fantaasia :) Tõsi on see, et väga suure tõenäosusega kaitsesid siis Paidet tõesti Järva talupojad, aga mingeid lõplikke tõendeid selle kohta siiski pole. Veel vähem on mõistagi tõendeid selle kohta, et Skuratovit sihtis just eestlasest rooduülem koos oma kaaslastega. Ehkki jah - välistada seda ilmselt ka päriselt ei saa.
Nii et ühest küljest on tore olla ootamatult tsiteeritud, teisest küljest ei tahaks, et ilukirjandus muutuks ajalooallikaks :)
Ja just seepärast, et see nö allikas nüüd paremini kättesaadav oleks, ongi ta ka e-kujul nüüdsest ilmumas.
Nüüdseks on NK esimene osa ka weissensteini veebis üleval.
Aga põhjus, mis ajendas seda teemat järsku üles võtma oli hoopis selline. Sain eile kingiks ühe raamatu, "Suvesõda Järvamaal 1941", autoriks lugupeetud õigusteadlane Herbert Lindmäe. Ehkki peamiselt on seal juttu muidugi 1941. aastast ja selle ümber toimunust, tehakse venelaste rüüsteretke traditsioonile viidates ka põikeid minevikku. Mh on lk 134 mainitud 1572/73 toimunud Ivan Julma sõjakäiku Paide vastu, kus hukkus, nagu raamatus öeldud "Lavrenti Beria eelkäija" Maljuta Skuratov. Lisaks üldtunnustatud faktile öeldakse raamatus "Ei ole välistatud, et see duuma-aadlik leidis oma otsa Järva talupoja käe läbi".
Selle peale mõtlesin ma: ohhooooo! kas tõesti??? Asi, mida ma ise olen nö fantaasiana mõlgutanud ongi kusagil veel kinnitust leidnud?? Lugesin edasi, aina süveneva kahtlusega, järgmist lõiku:
"Kell oli nüüd juba kaks tundi pääle lõunat, kindlusele torma jooksmine oli juba rohkem kui kuus tundi kestnud, palju wenelasi oli surma saanud aga kindlus ikka weel wõtmata oli. Nüüd hakati jälle kõwasti laskma põhjamüüri pihta, mis oli juba palju kannatada saanud ja kus palju kaitsjaid oli surma saanud kuni suur osa müüri järsku maha langes, nii et palju inimesi selle alla jäi. ... Nüüd jooksis see Maljuta, kes suurwürsti suur sõber oli, piirajate ette ja tormas, oma musta kuue hõlmad lehwimas, wäga suure hulgaga selle mahalangenud müüri pääle, sest nüüd selge oli, et kindlus peab langema. Müürile oli jäänud weel üks wäiksem suurtükk, millest üks järwalaste rooduülem oma kahe mehega püüdis weel ründajaile tuld anda ja tegi seda nii täpselt, et Maljutale sellest kuulist pihta sai, nii et ta kohe surnuna müüri wastu peaga kukkus"
Vot ja selles asi ongi. Nimelt too lugupeetud raamatus tsiteeritud lõik pärineb Negelini kroonikast :)
Ma väga vabandan, aga nagu ma NK eessõnas hoiatasin, on tegemist siiski pooleldi ilukirjandusliku looga. Ehkki suur osa pärineb kroonikatest, teine suur osa muudest ajaloolistest allikatest ning veidi tõesti ka legendidest, on lugu Skuratovi hukkumisest Järva talupoja läbi siiski 100% minu fantaasia :) Tõsi on see, et väga suure tõenäosusega kaitsesid siis Paidet tõesti Järva talupojad, aga mingeid lõplikke tõendeid selle kohta siiski pole. Veel vähem on mõistagi tõendeid selle kohta, et Skuratovit sihtis just eestlasest rooduülem koos oma kaaslastega. Ehkki jah - välistada seda ilmselt ka päriselt ei saa.
Nii et ühest küljest on tore olla ootamatult tsiteeritud, teisest küljest ei tahaks, et ilukirjandus muutuks ajalooallikaks :)
Ja just seepärast, et see nö allikas nüüd paremini kättesaadav oleks, ongi ta ka e-kujul nüüdsest ilmumas.
30 september 2010
Oktoobri ettevõtmised
Täna toimus kogukonnakeskuses "Paide 719" õhtu. Kohal oli ligi 30 inimest. Natuke oli juttu linna ajaloost mõistagi, siis rääkis Juhan oma iseehitamise kogemusest ja tutvustas nn kogukonnatrükiseid, mh viimast - käsitööraamatut "Järvamaa paberist mõisad I". Lõpuks veel tõeliselt mõnus tantsutuba, milletaolisi tuleb Paides edaspidi kindlasti veel.
Aga nüüd oktoobri kavadest:
4. oktoobril kell 17.30 - 19.00 toimub kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) MTÜ Käsitöö Katsikud korraldatav töötuba, kus tehakse tassi peale kraklee tehnikat. Kõik materjalid on korraldaja poolt, osalustasu on 50 kr.
Eelregistreerimine: Katrin 5216861
9. oktoobril jälle kogukonnakeskuse hoovis taaskasutuslaat (korraldaja MTÜ Käsitöö Katsikud). Seekord saab kuni 7. oktoobrini osta 2m lauapinda hinnaga 35 kr, kohapeal sama saab sama rahaga 1 m. Eelregistreerimine 5216861 (Katrin).
30. oktoobril kell 11.00 Paide SRIKis „Vanade metallesemete, ehitusdetailide ja sepiste korrastamise töötuba.”
Registreerimine: tel 5 81 81 261 või e-mail-il: paide@srik.ee
Õppepäeva läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.
Aga nüüd oktoobri kavadest:
4. oktoobril kell 17.30 - 19.00 toimub kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) MTÜ Käsitöö Katsikud korraldatav töötuba, kus tehakse tassi peale kraklee tehnikat. Kõik materjalid on korraldaja poolt, osalustasu on 50 kr.
Eelregistreerimine: Katrin 5216861
9. oktoobril jälle kogukonnakeskuse hoovis taaskasutuslaat (korraldaja MTÜ Käsitöö Katsikud). Seekord saab kuni 7. oktoobrini osta 2m lauapinda hinnaga 35 kr, kohapeal sama saab sama rahaga 1 m. Eelregistreerimine 5216861 (Katrin).
Lisaks toimub 9. oktoobril talgupäev. Soojustame ärklikorruse lae ära. Soojustuseks kasutame termoliiti - st segame saepuru ja lubja. Nii et toimub ka väike termoliidi õpituba (kõlab kõll veidi hirmuäratavalt aga see on siiski pisut muu asi kui näiteks .. terminaator :)). Käiku läheb juba varem lae peal olnud saepuru. Kes teab soovitada kohta, kus saaks head kuiva saepuru tasuta lisaks, siis olen info eest väga tänulik.
Talgupäev algab kell 11 ja kestab u kella 16ni. Talgulistele jagatakse P.A.I.sid, süüa saab talgurooga ja natuke räägime ka vastrajatud Järvamaa Vabatahtlike Keskusest. Osalemissoovist palun teada anda aadressile rainer@weissenstein.ee
Ja lõpuks (hetkeseisuga) veel üks Paide SRIKi koolitus:
Registreerimine: tel 5 81 81 261 või e-mail-il: paide@srik.ee
Õppepäeva läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.
27 september 2010
Paide 719 õhtu kogukonnakeskuses
Sel neljapäeval, 30. septembril toimub Paide kogukonnakeskuse ärklikorruse galeriis "Paide 719" õhtu.
Õhtu algab kell 18.30 Rainer Eidemilleri (Ühendus Weissenstein) linna aastapäeva-esitlusega, kus tuleb peamiselt juttu rootsiaegsest Paidest.
Umbes kell 18.50 esitleb Juhan Soomets oma käsitööraamatut "Järvamaa paberist mõisad I" ning viib läbi paberist mõisate töötoa.
Pärast seda on kogukonnakeskuse tantsutuba. Tantsutuba on koht, kus saab ennast liigutada mugavalt ja seltskondlikult: proovida lõõtsa ja kannelde saatel tantse, mis on meieni jõudnud vanavanemate ja varasemastki ajast. Reinlender, aleksandra valss, stern polka jt tantsud on õpitavad koha peal, mõningaste näpunäidete abil.
Sellised kõigile avatud aastaringsed tantsuõpitoad on toimunud järjepidevalt ca 15 aastat Tallinnas ja Tartus. (Mujal on olnud tegevust hooti.) Sealt oleme ka suure osa oma seniseid kogemusi saanud, mis julgustasid sellist tantsutuba Järvamaalgi ette võtma. Senised tantsutoad on toimunud Vodja kooli ruumides, kus on olnud ka osavõtjaid Paidest, Türilt. Ja eks sealt siis mõte, et võiks ka Paides tantsida.
Tantsutoa eestvedajad:
Silvi Tumanskaja lõõtsaga,
Keiu Juurmaa tantsude oskamisega,
Hedi Jürgen, Indrek Roosi kanneldega.
Saadaval on ka veidi suupisteid ja teed/kohvi.
Õhtu on kõigile tasuta.
lisainfo: rainer@weissenstein.ee
Õhtu algab kell 18.30 Rainer Eidemilleri (Ühendus Weissenstein) linna aastapäeva-esitlusega, kus tuleb peamiselt juttu rootsiaegsest Paidest.
Umbes kell 18.50 esitleb Juhan Soomets oma käsitööraamatut "Järvamaa paberist mõisad I" ning viib läbi paberist mõisate töötoa.
Pärast seda on kogukonnakeskuse tantsutuba. Tantsutuba on koht, kus saab ennast liigutada mugavalt ja seltskondlikult: proovida lõõtsa ja kannelde saatel tantse, mis on meieni jõudnud vanavanemate ja varasemastki ajast. Reinlender, aleksandra valss, stern polka jt tantsud on õpitavad koha peal, mõningaste näpunäidete abil.
Sellised kõigile avatud aastaringsed tantsuõpitoad on toimunud järjepidevalt ca 15 aastat Tallinnas ja Tartus. (Mujal on olnud tegevust hooti.) Sealt oleme ka suure osa oma seniseid kogemusi saanud, mis julgustasid sellist tantsutuba Järvamaalgi ette võtma. Senised tantsutoad on toimunud Vodja kooli ruumides, kus on olnud ka osavõtjaid Paidest, Türilt. Ja eks sealt siis mõte, et võiks ka Paides tantsida.
Tantsutoa eestvedajad:
Silvi Tumanskaja lõõtsaga,
Keiu Juurmaa tantsude oskamisega,
Hedi Jürgen, Indrek Roosi kanneldega.
Saadaval on ka veidi suupisteid ja teed/kohvi.
Õhtu on kõigile tasuta.
lisainfo: rainer@weissenstein.ee
Paide 719
Mingil määral peaks (tahaks ka ikka tegelikult) ütlema midagi ka sel nädalavahetusel toimunud Paide linna sünnipäevaürituste kohta. Mu jaoks on alati olnud tegu olulise sündmusega, sest Weissensteini eesmärk on alati olnud linna ajaloo, traditsioonide jms väärtustamine. Viimati andis W ise suurema panuse linna poolt korraldatud sünnipäevaüritustesse, kui täis sai 715 aastat linnaõiguste saamisest. Siis valmis "Negelini kroonika" nimeline raamat ning Rootsi Riigiarhiivist sai tellitud ja linnale üle antud 30. sept 1291. a linnaõiguse üriku 1555. a koopia.
Sel korral oli tegemist suht kandilise aastaarvuga, ent Paide jaoks siiski olulisega, sest välja oli kuulutatud 40-miljonilise megaprojekti - Vallitorni "Ajakeskuse" avamine ning sellega seotud festival "Aegade tuuled". Too Ajakeskus on juba näiteks JT-s saanud omajagu kajastust - nii lihtsalt ülevaatid, materdamist kui veidi ka kiitmist (tegelikult kuidagi ettevaatlikku käsitlust). Ma nagu ka ei tea kohe mida öelda ... peamiselt seetõttu, et tegelikult pole ta ju veel valmis saanudki. Nii on arusaadav, et toda 40 miljonit nagu hästi ei näe seal. Aga jah - mitmeid asju tuleb ju veel oodata. Kui ma täna üksinda torni korrused esimest korda läbi käisin, siis ma olin pehmelt öeldes hämmingus. Lift oli küll ja videod ka rohketes LCD-des aga muud nagu eriti polnud mu arust. Ses mõttes et kõige paremini sisustatud EW korrus oli ju selline juba enne remontigi - seal polnud praktiliselt midagi uut. Mujal olid mõned nukud ja stendid, lisaks üks veidi jõnksuv vanker - kenasti tehtud ju aga .. kuidagi nagu vähevõitu, eriti seda meeletut summat meeles pidades. Natuke võiks mõne asja kallal noridagi (võibolla on see minu kiiks aga tegelikult tuleks juba lõpetada selle korrutamine nagu oleks 1636 Paidelt linnaõigused ära võetud - sellist asja ei ole juhtunud kulla inimesed!) aga las see olla praegu.
Aga siis käisin teise korra, sedasi poolsalaja, kaasas ühe grupiga, kellele jagas seletusi projekti autor Georgi Särekanno. Sai kohe veidi selgemaks, et mis veel tulemas ja vihjamisi ka aru, et millised asjad pole päris sedasi läinud nagu Georgi ise oleks ehk soovinud. Kui valmis saab keskaja-tänav, siis saab keskaja korrus kindlasti sisu juurde (ehkki Paidet kui "Liivimaa Saalemit" ei maksaks nüüd küll rõhutada - too 9 nõia põletamine Rootsi aja alguses oli ikka väga marginaalne seik, arvestades mis toimus mujal, kasvõi näiteks Pärnus). Kreisiperioodi saali tuleb ka veel asju juurde (kahur ja lühter näiteks). Ja nii edasi. Too ülemine eurokorrus jääb mu jaoks veidi arusaamatuks aga vähemalt on ta kenam kui varem. Nii et too teine käik rahustas jälle maha.
Peale torni on aga ju veel muudki - Vallimäe valgustus ja trassitööd pole olnud just odav lõbu (ehkki häbiväärne on see, et tegemata oli jäänud vallimäelt Tallinna tn-le viiv tee - ikka väga jõledas seisukorras on see praegu). Lisaks - laululava tehakse korda ning rajatakse ka täiesti uus laste mänguplats (vist puidust linnusena nagu ma aru sain Tiit Schwedega asjast rääkides). Kujutan ette, et päris kalliks läks ka päästeameti poolt nõutud nn kustutusjaam seal Veski ja Parkali ristis (torn ikkagi ju kõrgehitus). Nii et kulutuste osas ei oska kõrvaltvaataja pilgul küll veel hinnangut anda.
Küll aga tundub, et sellises poolikus olekus poleks vist ikka pidanud torni avama. Kuidagi "oleks" ja "tuleb" tunne tuli jälle peale, nagu Paides ikka. Aga küll tuleb ka muidugi ..
Festival ise oli ju väga hea - muinasküla oma tegevustega, ajalooloengud, Oort, etendus jne. Ses mõttes polnud palju ilmselt ka see 125 kr piletihinda aga ... kuulge - Paides ei ole ju peaaegu keegi nõus sellist raha välja käima. Etenduse peale tuli küll pinkidetäis inimesi kohale aga laupäevane päev oli ikka väga tühi ja pühapäev ikka täitsa tühi kohe. Alati on sünnipäevaüritused olnud rahvale tasuta ja nüüd äkki .. kui valmis on saanud selline miljoniprojekt (või noh, poolvalmis siis), siis järsku selline laks? Ma ise nägin ikka päris palju inimesi, kes hinda kuuldes lihtsalt ümber pöörasid. Ma ei usu, et see oleks kuigi raske rahaline kaotus korraldajale olnud, kui hinnaks oleks olnud kasvõi 25 kr või 50 kr, sest ilma rahvata pole üritusel nagu mõtet. Võibolla teeb see koguni kahju - kinnistab aina enam sundmõtet, et kas ikka on siin üldse mõtet midagi korraldada. Juba EW aegu oli nii, et rahvas käis kahes kohas - teatris või kinos. Mujal eriti mitte (ok, laulupeod ka). Nii on see tegelikult siiani. Paide inimesed tahavad lihtsaid ja praktilisi asju - kõike muud võib ju tarbida ka kui kartulimaast, puuladumisest või millest muust iganes aega üle jääb aga ikka ainult siis, kui muidu saab, või veel parem - kui tasuta küpsist ja kohvi ka peale saaks. Sorry aga nii see tõesti on :) See pole halvustamiseks öeldud - on nagu on. Tegelikult kui sellest aru saada ja seda arvesse võtta, siis annab küll korraldada ka selliseid asju, millest võetakse osa ning mis samas ei ole nürid või koguni ehk arendavad. Aga et asi mingi vigisemisena ei kõlaks - festival ise oli hea!! (võibolla isegi temaatilisem kui oleks võinud arvata, need "aegade tuuled" olid kuidagi liiga kõvasti või siis valepidi vist puhunud - arvestades just ajakeskuse valmimise ajagraafikust kinnipidamist :)
Mis siis veel? Eks see turundus tahab ikka kõvasti arendamist siinkandis veel. Ma kahtlustan, et ka edaspidine Ajakeskuse piletihind (ligi 100 kr) on nii kõrge (ma ei usu, et kuigi paljusid eestlasi see meelitaks praegusest Mäo tivolist siiapoole keerama) ehk just seepärast, et võimalikult palju neist vähestest, kes siia eksivad, välja pigistada. Sest olgem ausad - ega muud siin pole ju pakkuda endiselt. Mäelt alla tulles tahavad ainult tõelised friigid meie urgastunud vanalinnas jalutada, aga isegi neil pole siin peaaegu kusagil süüa ega ööbida. Kogu see turunduse pool on olematu - mu jaoks kajastabki seda kõige paremini just Ajakeskuse pileti hind. Isegi Ajakeskuse endas pole kohvikutki!! Aga jällegi - ma ei süüdista selles ometi Ajakeskuse projekti vedajaid (ehkki kiusatus oleks seda teha), sest siin on taga veidi suuremad põhjused. Rääkimata sellest, et mu arvates on üldse kogu see turismiorentatsioon pisut perspektiivitu, eriti teisi võimalikke potentsiaale arvestades .. aga jällegi - see on teine jutt.
Igatahes, kindlasti tahaks öelda seda, et ma ei vingu, kohe päris kindlasti mitte, mul lihtsalt kukub nii välja, et tahtmisest mulle olulisi asju kuidagi eriti heas korras näha, paistab nokkimine veel eriti silma :) Aitäh korraldajatele ja tänan muidugi väga ka tänukirja eest! Ükski asi pole taolises väikelinnas kerge korraldada, oluline on aga mitte pidama jääda, vaid oma nägemus lõpuni viia ja teostada see mis plaanis on, küll siis lõpuks kasvab ka rahulolijate hulk. Tegelikult on nii, et väga suure asja puhul on lihtsalt ootused ka väga suured aga eks seegi ole juba omamoodi kompliment neile, kes asja üleüldse ette on võtnud :)
Lõpuks peaks ütlema, et tegelikult pole ju Paide 719 veel käeski. Sest "õige" päev on ju alles tuleval neljapäeval - 30. septembril. Et W on ikka just tol päeval üritanud midagi ette võtta, siis ka seekord olete kõik oodatud (tasuta :)) osalema Paide linna aastapäeval Paide kogukonnakeskuses toimuval õhtul. Ajakava on praegu selline (täiendan kohevarsti järgmises postituses). Väikseid suupisteid saab ka (täitsa ilma irooniata :)). Nii, et tere siis neljapäeval ka!
Sel korral oli tegemist suht kandilise aastaarvuga, ent Paide jaoks siiski olulisega, sest välja oli kuulutatud 40-miljonilise megaprojekti - Vallitorni "Ajakeskuse" avamine ning sellega seotud festival "Aegade tuuled". Too Ajakeskus on juba näiteks JT-s saanud omajagu kajastust - nii lihtsalt ülevaatid, materdamist kui veidi ka kiitmist (tegelikult kuidagi ettevaatlikku käsitlust). Ma nagu ka ei tea kohe mida öelda ... peamiselt seetõttu, et tegelikult pole ta ju veel valmis saanudki. Nii on arusaadav, et toda 40 miljonit nagu hästi ei näe seal. Aga jah - mitmeid asju tuleb ju veel oodata. Kui ma täna üksinda torni korrused esimest korda läbi käisin, siis ma olin pehmelt öeldes hämmingus. Lift oli küll ja videod ka rohketes LCD-des aga muud nagu eriti polnud mu arust. Ses mõttes et kõige paremini sisustatud EW korrus oli ju selline juba enne remontigi - seal polnud praktiliselt midagi uut. Mujal olid mõned nukud ja stendid, lisaks üks veidi jõnksuv vanker - kenasti tehtud ju aga .. kuidagi nagu vähevõitu, eriti seda meeletut summat meeles pidades. Natuke võiks mõne asja kallal noridagi (võibolla on see minu kiiks aga tegelikult tuleks juba lõpetada selle korrutamine nagu oleks 1636 Paidelt linnaõigused ära võetud - sellist asja ei ole juhtunud kulla inimesed!) aga las see olla praegu.
Aga siis käisin teise korra, sedasi poolsalaja, kaasas ühe grupiga, kellele jagas seletusi projekti autor Georgi Särekanno. Sai kohe veidi selgemaks, et mis veel tulemas ja vihjamisi ka aru, et millised asjad pole päris sedasi läinud nagu Georgi ise oleks ehk soovinud. Kui valmis saab keskaja-tänav, siis saab keskaja korrus kindlasti sisu juurde (ehkki Paidet kui "Liivimaa Saalemit" ei maksaks nüüd küll rõhutada - too 9 nõia põletamine Rootsi aja alguses oli ikka väga marginaalne seik, arvestades mis toimus mujal, kasvõi näiteks Pärnus). Kreisiperioodi saali tuleb ka veel asju juurde (kahur ja lühter näiteks). Ja nii edasi. Too ülemine eurokorrus jääb mu jaoks veidi arusaamatuks aga vähemalt on ta kenam kui varem. Nii et too teine käik rahustas jälle maha.
Peale torni on aga ju veel muudki - Vallimäe valgustus ja trassitööd pole olnud just odav lõbu (ehkki häbiväärne on see, et tegemata oli jäänud vallimäelt Tallinna tn-le viiv tee - ikka väga jõledas seisukorras on see praegu). Lisaks - laululava tehakse korda ning rajatakse ka täiesti uus laste mänguplats (vist puidust linnusena nagu ma aru sain Tiit Schwedega asjast rääkides). Kujutan ette, et päris kalliks läks ka päästeameti poolt nõutud nn kustutusjaam seal Veski ja Parkali ristis (torn ikkagi ju kõrgehitus). Nii et kulutuste osas ei oska kõrvaltvaataja pilgul küll veel hinnangut anda.
Küll aga tundub, et sellises poolikus olekus poleks vist ikka pidanud torni avama. Kuidagi "oleks" ja "tuleb" tunne tuli jälle peale, nagu Paides ikka. Aga küll tuleb ka muidugi ..
Festival ise oli ju väga hea - muinasküla oma tegevustega, ajalooloengud, Oort, etendus jne. Ses mõttes polnud palju ilmselt ka see 125 kr piletihinda aga ... kuulge - Paides ei ole ju peaaegu keegi nõus sellist raha välja käima. Etenduse peale tuli küll pinkidetäis inimesi kohale aga laupäevane päev oli ikka väga tühi ja pühapäev ikka täitsa tühi kohe. Alati on sünnipäevaüritused olnud rahvale tasuta ja nüüd äkki .. kui valmis on saanud selline miljoniprojekt (või noh, poolvalmis siis), siis järsku selline laks? Ma ise nägin ikka päris palju inimesi, kes hinda kuuldes lihtsalt ümber pöörasid. Ma ei usu, et see oleks kuigi raske rahaline kaotus korraldajale olnud, kui hinnaks oleks olnud kasvõi 25 kr või 50 kr, sest ilma rahvata pole üritusel nagu mõtet. Võibolla teeb see koguni kahju - kinnistab aina enam sundmõtet, et kas ikka on siin üldse mõtet midagi korraldada. Juba EW aegu oli nii, et rahvas käis kahes kohas - teatris või kinos. Mujal eriti mitte (ok, laulupeod ka). Nii on see tegelikult siiani. Paide inimesed tahavad lihtsaid ja praktilisi asju - kõike muud võib ju tarbida ka kui kartulimaast, puuladumisest või millest muust iganes aega üle jääb aga ikka ainult siis, kui muidu saab, või veel parem - kui tasuta küpsist ja kohvi ka peale saaks. Sorry aga nii see tõesti on :) See pole halvustamiseks öeldud - on nagu on. Tegelikult kui sellest aru saada ja seda arvesse võtta, siis annab küll korraldada ka selliseid asju, millest võetakse osa ning mis samas ei ole nürid või koguni ehk arendavad. Aga et asi mingi vigisemisena ei kõlaks - festival ise oli hea!! (võibolla isegi temaatilisem kui oleks võinud arvata, need "aegade tuuled" olid kuidagi liiga kõvasti või siis valepidi vist puhunud - arvestades just ajakeskuse valmimise ajagraafikust kinnipidamist :)
Mis siis veel? Eks see turundus tahab ikka kõvasti arendamist siinkandis veel. Ma kahtlustan, et ka edaspidine Ajakeskuse piletihind (ligi 100 kr) on nii kõrge (ma ei usu, et kuigi paljusid eestlasi see meelitaks praegusest Mäo tivolist siiapoole keerama) ehk just seepärast, et võimalikult palju neist vähestest, kes siia eksivad, välja pigistada. Sest olgem ausad - ega muud siin pole ju pakkuda endiselt. Mäelt alla tulles tahavad ainult tõelised friigid meie urgastunud vanalinnas jalutada, aga isegi neil pole siin peaaegu kusagil süüa ega ööbida. Kogu see turunduse pool on olematu - mu jaoks kajastabki seda kõige paremini just Ajakeskuse pileti hind. Isegi Ajakeskuse endas pole kohvikutki!! Aga jällegi - ma ei süüdista selles ometi Ajakeskuse projekti vedajaid (ehkki kiusatus oleks seda teha), sest siin on taga veidi suuremad põhjused. Rääkimata sellest, et mu arvates on üldse kogu see turismiorentatsioon pisut perspektiivitu, eriti teisi võimalikke potentsiaale arvestades .. aga jällegi - see on teine jutt.
Igatahes, kindlasti tahaks öelda seda, et ma ei vingu, kohe päris kindlasti mitte, mul lihtsalt kukub nii välja, et tahtmisest mulle olulisi asju kuidagi eriti heas korras näha, paistab nokkimine veel eriti silma :) Aitäh korraldajatele ja tänan muidugi väga ka tänukirja eest! Ükski asi pole taolises väikelinnas kerge korraldada, oluline on aga mitte pidama jääda, vaid oma nägemus lõpuni viia ja teostada see mis plaanis on, küll siis lõpuks kasvab ka rahulolijate hulk. Tegelikult on nii, et väga suure asja puhul on lihtsalt ootused ka väga suured aga eks seegi ole juba omamoodi kompliment neile, kes asja üleüldse ette on võtnud :)
Lõpuks peaks ütlema, et tegelikult pole ju Paide 719 veel käeski. Sest "õige" päev on ju alles tuleval neljapäeval - 30. septembril. Et W on ikka just tol päeval üritanud midagi ette võtta, siis ka seekord olete kõik oodatud (tasuta :)) osalema Paide linna aastapäeval Paide kogukonnakeskuses toimuval õhtul. Ajakava on praegu selline (täiendan kohevarsti järgmises postituses). Väikseid suupisteid saab ka (täitsa ilma irooniata :)). Nii, et tere siis neljapäeval ka!
Tellimine:
Postitused (Atom)




























































