22 juuli 2009

Vannitoas

Kui vaadata oma tööpäevi, siis eelmisest renoveerimiskirjeldusest ongi mööda saanud nädal, st tänasega küll juba 9 tööpäeva. Mul pole aimugi kas mu pikad ja kretiinselt põhjalikud ülestähendused kedagi üldse huvitavadki aga kui asi juba ette võetud, siis tuleb ka samas vaimus jätkata.

Seekord ma omale mingit plaani ei teinud, sest vannitoa põranda betoneerimine ja põrandakütte paigaldamine olid sellised tööd, millest mul eriti aimu polnud. Ja ka selles majas, vist ainsad tööd, kus mingeid traditsioonilisi, vanu töövõtteid ja materjali ei saa kasutada. Majavammiga mul juba on üks kurb kogemus. Ei tahaks lasta niiskust jälle palkmajja tegutsema. Seepärast venitasin sellega nii kaua kui sain. Ühe päeva panin hoopis koridori laudist kinni. Kuna sinna sai võetud uus põrandalaud, siis läks see töö üsna kiiresti. Kiilude abil sai tulemus vist isegi liiga hea. Lauavahesid eriti näha ei jäänud, mis mulle tegelikult eriti ei meeldigi. Aga küllap need kiirkuivatatud lauad jõuavad veel kahaneda aja jooksul. Tegelikult oli see üsna keeruline nokitsemine, sest lauad tuli lõigata trepi alla ja selle erinevate kumerustega postide järgi. Aga sabloonide abil tuli välja küll.

Teisel päeval tuli hakata suure toa vanu laudu kinni lööma ja see oli täiesti midagi muud. Lauad on eri suunas kõverad, punnid juba katki jms, nii et ühe päevaga sain ainult pool tehtud. Üks asi, millega ma ei olnud arvestanud, oli see, et vana laua võib ju üles võtta aga kui seda pole võimalik täpselt samas järjekorras maha panna (sest osad lauad on katki, mädad jms), siis ei ole kõrvuti pandavad lauad enam samade kõverustega. St punnid ei kattu hästi, loomulikud nõgusused ja ajamärgid ei klapi enam nii hästi jne. Mõne lauaga polnudki muud teha, kui ta nö ära servata, sest punni ajamisega tõusis kausis laud lihtsalt servapidi nii üles. Paras jändamine tegelikult. Lõpuni tegemist pidurdaski see, et varem maha laotatud laudadest osutus 1/4 siiski kõlbmatuteks. Ja nii ongi see osa siiani maha panemata. PSRIKis on mõned lauad, kuid paksus ei sobi. Nii et kui keegi teab, kust saada 3,5 paksust vana põrandalauda, soovitavalt vähemalt 4,72 pikka, oleksin ülimalt tänulik. Uut lauda ei tahaks vana kõrvale panna.

Siin tuleks ära rääkida ka see, mis sai mu puistevilla-märgamise-eksperimendist. Nagu eelmises loos ütlesin, läks mõni aeg tagasi põrandal katki üks suur mahlapurk. Kuna lauad olid tihedalt kokku löömata, siis enamus voolas muidugi põranda alla, meie überkalli soojustuse peale, nii paari m2 jagu. Vaatasin siis nüüd, et mis sellega juhtunud oli. Tõesti, vill oli täiesti ära kuivanud. Aga märg oli villa alla pandud tuuletõkkekangas ja ka selle all olevad lauad. Ilmselt oleks ka need aja jooksul ära kuivanud aga probleem oli selles, et seal oli hallitust. Ja päris selge, kuskohast see hallitus oli nii kiiresti sinna sattunud. Tol mahlal oli purgis tekkinud kõva hallituskiht peale, nii et see nüüd põranda all oma elu jätkaski. Olnuks tegu veega, siis ilmselt poleks olnud ka probleemi aga hallituse otseimpordi vastu steico siiski ei saanud. Tuli kõik üles võtta. Selle 2 m2 osas panin uue musta laua, uue kanga, uue villa. Enne veel hõõrusin talalt hallitust maha ning kuivatasin pikalt kuumafööniga. Peaks nüüd siis korras olema jälle.

Vannitoaks valmistusin põhjalikult. Lugesin betoneerimisest, uurisin tooteid, hindu, mõõtsin, rääkisin spetsialistidega (korduvalt). No ja lõpuks tuli ikka pihta hakata. Varem oli maha pandud u 10 cm kildu ja 5 cm liiva. Siseseina ladusin ühe 10 cm paksus fibo ploki võrra kõrgemaks, et oleks piisavalt kõrgust põranda jaoks. Põrandale panin välisseina äärde 5 cm peno, sellele kogu põranda ulatuses 10+5 cm peno. Kõike tuli sada korda loodida ja üks kord koguni üles võtta ja uuesti panna. Seina äärde seda 1 cm paksune spetsiaalne porolooniriba, et betoonil oleks paisumisruumi. Sama torude ümber, et vajadusel saaks otsi põrandast kätte ja vahetada. Siis kile peale, et valu pragudesse ei kaoks. Siis armatuurvõrk (8 mm) ja siis põrandaküttekaabel maha. Kaabliga läks nii, et Verku (ikka päris professionaalne ehitaja) tegi 4-5 meetri jagu ise algust, vähemalt nägin põhilised töövõtted ära ja tegin siis ise esmaspäeval lõpuni. Maha läks 59 m kaablit, sellest viimased 9 meetrit seina peale.

Esmaspäeva õhtul läks betoonivalamiseks. Seda tööd pole ma ka varem teinud. Ostsin u 7 m2 jaoks 25 kotti (25 kg kott) Sakreti betoonikuivsegu. Mõtlesin, et see on ehk veidi kindlam. Ise segamisel võib valu kohati liiga nõrk saada, vähemalt nii mind hoiatati. Too kuivsegu tekitas kuidagi rohkem usaldust juba sellega, et sees olid korralikud sõelmed. Aga juba poole peal paistis, et kottidest ei jagu. Poed olid kinni. Õnneks oli meil liiva ja paar kotti tsementi. Lõpuni läks siis sellise retseptiga, et 1,5 kotti kuivsegu, 9 labidat liiva ja 4 tsementi. Tuli ämbripealt välja. Silumiseks sain laenuks kaks 3meetrist toru, mida mööda sai latti tõmmata. Mu arust sai päris kena, ehkki kui Verku õhtul läbi astus, hakkas ta nohisedes kõike üle siluma, et plaatimiseks oleks "ideaalne alus". Igatahes - valmis sai.

Täna tegin veel tolle 20 cm ülestõste ära. Mõte on siis selles, et välisseina tuleb topeltsein. Välimine jääb hingavaks - palk ja ilmselt 5 cm rooplaat peale. Sisemine (veekindel vineer) jääb veetõkkeks. Nende kahe vahele tuleb põrandalt 20 cm üles betoonsein, milles põrandaküttekaabel sees. Kuna vineer on alt ja ülevalt avatud, siis pääseb niiskus alt vineeri taha, betooni vastu, mis on soe ja suunab auru üles. Ülevalt on vineer ka avatud, midakaudu vent tõmbab auru minema. Näis kuidas see asi siis töötab. Kuna ma tahtsin betooni ja palgi (mille peale olin alla igaks juhuks pannud vineeri) vahele jätta õhuvahe, siis tegin sellise nipi. Võtsin tollesama 1 cm paksuse porolooniriba, panin kaks tükki kõrvuti, saingi 20 cm. Nende ümber panin kile, nii et poroloon istub nagu kile sees. Kogu see kupatuse teipisin seinale nii, et oma 10 cm jääb kileserv valust kõrgemaks. Pärast valu kuivamist sikutan ta kile abil lihtsalt välja ja nii peaks jääma 1 cm õhuvahet betooni ja vineeri vahele. Võibolla panen sinna kergkruusa, võibolla jätangi nii. Sedasi ei tohiks tekkida niiskusega mingit probleemi ning samas peaks kaabel kuivatama ka alumisi palgiridu. Vähemalt on see etapp nüüd seljataga.

Kaks päeva on veel kavas samas vaimus tööd jätkata. Vannitoa sisesein tuleb üles laduda. Siis millalgi tulebki teiste seintega tegelema hakata. Ahjaa. Vannitoa põranda töödeks vajalik materjal on seni maksma läinud u 3T kr. Aega läks kõigega 6 tööpäeva.


Lõppu veel viide MTÜ Karessen ja Paide SRIKi ühistöös algavast koolitussarjast Kareda vallas, Esna vanas vallamajas. Esimene päev on sel pühapäeval. Koolitus on kõigile tasuta. Soovitan väga.

2 kommentaari:

Juhan ütles ...

Jõudu tööle - paistab, et Sul on analoogne suvi, kui mul 2 aastat tagasi, mil nullkogemusega ehitama hakkasin, õhtuti sirvisin ehitaja raamatukogu teoseid ja päeval võtsin vastu sadu pöördumatuid otsuseid, väga erinevate ehitusteooriate vahepealseid.

Parim tunne on vaadata, kuidas teine tööd teeb!

Rainer ütles ...

Aituma, vahe on vast selles, et minu jaoks pole (õnneks?) tegu kohaga, kuhu end elama sättida, selline hea katsepolügon pigem, mis küll ei tähenda vähimati subjektiivset allahindlust kvaliteedi osas.

Postita kommentaar