Pöördumine 2

Allpool avaldan juba 7. detsembril 2012 Paide linnale, kultuuriministeeriumile, regionaalministrile ja Järva maavalitsusele saadetud Järvamaa kodanike teise avaliku pöördumise Paide muuseumi teemal. Sel korral saime võtta juba sisulise seisukoha ja teha ka mingeid ettepanekuid, kuna 3. detsembri 2012 kohtumisel saime esmakordselt mingigi ülevaate muuseumiga tehtud plaanidest.

Pöördumine on endiselt avatud, st sellele saavad jätkuvalt toetust avaldada kõik, kes seda soovivad. Selleks tuleks saata kiri aadressile muuseum@weissenstein.ee või kasvõi märkida oma toetus siinsama blogis kommentaarides ära.

Ma usun, et see, kuidas linna ja riigi esindajad kirja edasi käsitlevad, näitab päris hästi ära, et kas kodanikega tegelikult arvestatakse või mitte. Kas 3. dets kokkusaamine oli lihtsalt mingi näitemäng või oli ka tegelikult kavas kodanike seisukohti kuulata. Ja see ei täha ainult ärakuulamist. Rein Raud on nimetanud olukorda, kus kõik võivad rääkida aga keegi neid ei kuula vaikivaks ajastuks, mujal maailmas on seda nimetatud ka dikaatorlikuks demokraatiaks. "Teil on vabalt võimalus sõna võtta kõige kohta, mida iganes me otsustame nagunii ja kõigele vaatamata ära teha". Kõlab karmilt, ent tõsi on see, et demokraatia olemus on kodanikega arvestamine, nende ärakuulamine, nende arvamuste ja ettepanekutega arvestamine, oma tegevustest ja plaanidest teavitamine.

Enamasti toimub siiski ainult näilik kaasamine, mingit laadi linnukese tegemine - "kaasasime ära" stiilis. Ma väidan, et enamus ametnikke pole absoluutselt ligilähedaltki aru saanud, et misasi see kaasamine üldse on. Kui avaliku koosoleku korraldajad pole ise mõelnudki sellele, et näiteks koguda osalejate nimesid ja kontaktandmeid, et oleks võimalik nendega ka edaspidi koostööd teha (selle ettepaneku pidid tegema vabakonna esindajad), kui koosolek lõpeb ilma ühegi ettepanekuta edasise koostöö kohta, siis ilmselt ei ole olnud kavaski kodanikega tegelikult arvestada. Või kui küsimusele, et miks asjaosalisi pole varem teavitatud vastatakse, et me ju ometi oleks seda teinud, kui otsus oleks olnud vastu võetud ja leping kultuuriministeeriumiga sõlmitud, siis nagu hästi ei teagi enam mida öelda. Tegu oleks nagu inimestega, kes ei elagi pärismaailmas. Kaasamise hea tava peaks olema siiski asi, mida iga ametnik on lugenud, sellest aru saanud ja mida ta päriselt ka kasvõi püüab rakendada.
Ma tean, et lisaks sellele on avaliku võimu esindajad kutsunud mõningaid pöördumisele allakirjutanuid ka "vaibale".
Lisaks ujub aina enam esile killukesi kogu muuseumi ülevõtmise taga tegelikult peituvate põhjuste kohta, mille puhul on täiesti arusaamatu, et miks neist avalikult ei räägita. Mind näiteks huvitab väga, et mis on see "kaup", mida linn tegelikult loodab muuseumi vastu saada? Aus oleks see kõva häälega välja öelda, mitte kõigile avalikult udu ajada.

Jah, see kõik on mõeldudki kõlama emotsionaalselt. Miks pagana pärast see ei peakski nii kõlama? Kui kogukonda puudutavate asjade kohta tuleb poolvägisi infot välja kangutada ja igal pool on mingi salatsemine ja hämamine, siis see peabki emotsionaalseks tegema. Paide linn ei kuulu poliitikutele. Paide linn ei ole Paide linnavalitsus või volikogu. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? Kui selline asi ei teeks emotsionaalseks, siis oleks meie riik ja linn omadega täiesti ... sest nö poliitiline korrektsus võib teinekord olla solvav, adressaate alavääristav.

Igatahes - ma ootan huviga, et mida alloleva avaliku pöördumisega peale hakatakse ning millised saavad olema põhjendused sellega mitte arvestada järgmise nädala neljapäeval toimuval Paide linnavolikogu koosolekul, kus päevakorras on taas muuseumi üleandmise lepingu kohta otsuse tegemine. Ja uskuge mind, mul oleks väga hea meel kui pärast oleks põhjust öelda, et ma olin põhjendamatult emotsionaalne.

Paide Linnavolikogu
Paide Linnavalitsus
Kultuuriministeerium
Koopia: Regionaalminister Järva Maavalitsus 

Kodanike pöördumine Järvamaa Muuseumi asjus 7. detsembril 2012 

Tunnustame ja täname Paide linnavalitsust selle eest, et Paide linn on olnud valmis võtma vastutuse Järvamaa muuseumi tegevuse jätkamiseks ning panustanud olulisel määral tööd kultuuriministeeriumiga peetud läbirääkimistesse.
Leiame, et kuna avalikkuse huvi Järvamaa muuseumi saatuse vastu on märkimisväärselt suur, siis on meie arvates õige mitte kiirustada riigi ja Paide linna vahelise koostööleppe sõlmimisega, vaid esmalt kaaluda ja avalikkusele selgitada järgmisi Järvamaa muuseumi jaoks olulisi küsimusi: 

1. Kas riigil (edaspidi kultuuriministeerium) on kavas Järvamaa muuseumi tegevus senises vormis igal juhul lõpetada ning kas Järvamaa on sellega pandud nö sundvaliku ette? Või on 3. detsembril 2012. aastal kultuuriministeeriumi asekantsler hr Anton Pärna poolt Paide raekojas esitatud seisukoht, et muuseumi ei suleta, kui seda Paide linnavalitsuse poolt üle ei võeta, ka kultuuriministeeriumi ametlikuks seisukohaks? Kas kultuuriministeeriumi seisukohalt tuleb muuseumi üleandmisega kiirustada ning kui jah, siis millistel objektiivsetel põhjustel? 

2. Millistel põhjustel ei ole seni tehtud uuringuid ja analüüse muuseumi üleandmisega seotud vajaduste ja võimalike tulemuste kohta (sh teostatavus- ja tasuvusanalüüsid)? Peame selliste analüüsida koostamist väga vajalikuks, et anda kõigile osapooltele võimalus teha põhjendatud valikud ja otsused. Muuhulgas peaks analüüsidest selguma, et millised on praeguse olukorra muutmise vajadused ning erinevate alternatiivsete muuseumi jätkamise mudelite eelised. Kas kultuuriministeerium ja Paide linn peavad vajalikuks selliste analüüside koostamist enne muuseumi suhtes siduva otsuse tegemist? 

3. Kuna 3. detsembri koosolekul pidas hr A. Pärn võimalikuks ka ülemaakondliku sihtasutuse asutamist, kus saaksid osaleda nii teised omavalitsused, maavalitsus, muuseumid, asutused kui üksikisikud ning sellisele, sihtasutuse vormis tegutsevale muuseumile Järvamaa muuseumi üleandmist, siis soovime teada, et kas samasugune on ka kultuuriministeeriumi ja Paide linna ametlik seisukoht? Peame sellist võimalikult laiapõhjalist kaasamist maakondliku muuseumi järjepidevuse huvides äärmiselt oluliseks. Leiame, et kaasata tuleks omavalitsusi volikogude ja kultuurikomisjonide tasemel, samuti kohaliku kogukonna teisi liikmeid. Uue ja laiapõhjalise sihtasutuse loomine annaks võimaluse maakonnamuuseumi sisulises töös ja otsustusprotsessis osalemiseks ka teistele omavalitsustele ja isikutele peale Paide linna. Samuti säiliks sellisel juhul muuseumi õiguslik sisu. 

4. Peame tänuväärseks SA Ajakeskus Wittenstein soovi võtta vastutus Järvamaa muuseumi arendamise eest enda peale, ent pöörame seejuures tähelepanu kahele riskile: 

a) SA Ajakeskus Wittenstein (edaspidi SA) põhikirjaline eesmärk on turism ja sellega seotud külastuskeskuste arendamine Vallitornis ning Tallinna tn 9, 11 ja 13 majades. Muuseumitegevus ei ole SA põhikirjaliseks tegevuseks ning sellist muudatust ei ole võimalik ka SA põhikirjas teha. Seega juhul, kui Järvamaa muuseum antakse üle SA-le, kaotab muuseum oma olemuse ja õigusliku sisu. Muuhulgas ei allu ta siis enam muuseumiseaduse ning sellega seotud õigusaktide regulatsioonile. Järvamaa muuseum jääb õigusliku kaitseta, muutudes turismiga tegutseva SA mitteametlikuks struktuuriüksuseks. 

b) SA tööd juhib selle nõukogu, kelle liikmed määrab Paide linnavalitsus. Seega puuduks teiste omavalitsuste ja asutuste esindajatel aga samuti ka muudel kodanikel reaalne võimalus osaleda SA juhtimises ning muuseumi tegevuse suunamises. Neil põhjustel on meie hinnangul Järvamaa muuseumi üleandmine SA-le Ajakeskus Wittenstein seotud oluliste riskidega, mis peamiselt puudutavad muuseumi õigusliku sisu kadumist ja otsustuspädevuse liigset piiramist. 

5. Praegune kultuuriministeeriumi ja Paide linna vahel ettevalmistatud koostööleppe projekt on mõningates asjaoludes ebatäpne ja tekitab küsitavusi. Seal esineb vigu (näiteks punktist 4 ei selgu, kellele kultuuriministeerium kavatseb praegused muuseumi hooned võõrandada – tegu on ilmselt lihtsalt tekstilise veaga), ent olulisem on lepingu liigne üldsõnalisus. Leiame, et koostöölepingus on võimalik ja vajalik sätestada aeg, mil kultuuriministeerium rahastab üleantud muuseumi tegevust (ilma et peaks tingimata olema märgitud konkreetsed summad, mis tulenevad arusaadavalt juba iga-aastasest riigieelarvest), samuti peaks olema reguleeritud see, kuidas lahendatakse olukord kui muuseumi üle võtnud juriidiline isik sisuliselt enam ei tegutse, ei täida lepingu tingimusi vms – kelle kasutusse antakse sellisel juhul muuseumi kogud jne? Või kui üks lepingupool või mõlemad otsustavad lepingu lõpetada? Leiame, et ka juhul, kui Järvamaa muuseum antaks üle SA-le Ajakeskus Wittenstein, tuleb lepingut seetõttu selle sisu ja ühese arusaadavuse huvides oluliselt parandada ja täiendada. 

Meie ettepanek on jätkata läbirääkimisi kultuuriministeeriumiga. Hindame Paide linna valmidust võtta vastutus selles endale, järgides sealjuures ülalnimetatud laiapõhjalise kaasamise ning sisulise ja õigusliku põhjendatuse printsiipe. Loodame Järvamaa omavalitsuste, Järva maavalitsuse, JOL-i ning teiste mäluasutuste aktiivsusele Järvamaa muuseumi arengule kaasarääkimisel ja vastutuse võtmisel. Kutsume üles kõiki oma valdkonna spetsialiste andma oma panust Järvamaa muuseumi arengusse, täpselt nii nagu see toimus üle saja aasta tagasi, mil kodanikualgatuse korras muuseum asutati. Mitmed kirjaga ühinenud on valmis pakkuma oma abi ja koostööd. 

Lugupidamisega
Ülle Välimäe, Ülle Jääger, Henn Sokk, Jane Kiristaja, Argo Loo, Rainer Eidemiller, Valev Väljaots, Ants Käärma, Eha Pehk, Jan Vutt, Eevi Sikstus, Jaan Haak, Tiit Kanne, Mare Veermaa, Elle Näppo, Ründo Mülts, Tuve Kärner, Ulvi Tamm, Tõnu Adson, Ants Välimäe, Margo Hussar, Malle Lomp, Tiiu Saarist, Uno Aan, Tõnu Taal 

kontakt: muuseum@weissenstein.ee