Muud kah. Muinasasju.

Mõtlesin, et ah panen siia natuke sellist ka, mis polegi Paidest. Lihtsalt huvitav on. See on üks Ivo Mahhovi tekst "Muistne maarahva õigus" Kultuur ja Elus.

Mu jaoks huvitavad leiud ja märksõnad olid:

• mis oli "kihl" (sellest kihlus, kihla vedamine, kihelkonnad);
• sõna "mõis" seos "mo isa" sõnapaariga: külaühiskonna ühisomand vs päritud eraomand juba 13. sajandi alguses;
• Viimase ajani pärimisõiguses kehtinud nn "naervate pärijate" regulatsiooni leidmine alates muinasajast ja selle vastandamine germaani õigusele;
• ja taas rohked viited Uluotsale. Seda meest on saanud omal ajal studeerida, tema käsikirjadest koopiad on siiani kusagil alles. Jutt Paidele annetatud Riia õiguse põlvnemisest Hamburgi linnaõigusest ongi tegelikult temalt. Kui päris aus olla, siis polegi ma seda kunagi kontrollinud. Mingi kummaline usaldus. Loodetavasti ikka on nii.

Kuid taolistes kirjatükkides minnakse mu arust alati pisut liiga kaugele muinasaja rekonstrueerimises. Jah, muidugi oli muinaseestis oma tavaõigus, mis kehtis veel kaua pärast alistumist, kuid ma ei riskiks arvata, et teame sellest nii palju. Ma usun pigem, et oli palju "tavaõigusi", ehkki ka seda pole mul muidugi paljuga põhjendada. Küll on huvitav olnud mõelda sellele, kas analoogselt näiteks Tallinnaga eksisteeris ka keskaegses Wittensteinis paralleelselt Riia õigusega (sakslastele) ka eestlaste tavaõigus (vähemalt kuni Jüriööni pidi ka siin elama eestlasi, kes võisid olla ka linnakodanikeks). Ühe omapärase, ent seni avaldamata loo on Jüriöö ülestõusu aegsetest eestlastest Paide linnas muide kirjutanud üks kunagine, nüüdsaks manalasse läinud paidelane, kelle noor sugulane Leho mulle selle kirjatüki masinasse trükitud käsikirjana hiljuti lugeda andis. Tahaks selle väga trükki saada. Ehk saabki selleks jüripäevaks, või siis ehk järgmisekski. Sel aastal saab täis muide ... 666 aastat (oioioi) sellest sündmusest ...
... mõtlesin juba ammu lõpetada, kuid siit edasi veel üks asi:
Nimelt on mu arust senine jüripäeva tähistamine nalja ja tralli ning kuningate valimisega olnud ebaõnnestunud. Mitte et halvasti tehtud aga see idee nagu ei passi, ükskõik kui hästi seda üritada ellu viia. Misasja sellest ikka naljaga tähistada, et meie kunagised vanemad siin maha notiti? Lugesin 1930-te ajalehti sellest, kuidas tol ajal oli kombeks teha: tõrvikutega rongkäik (vana) kultuurimaja juurest Vallimäele, seal veidi (ajaloohõngulisi, kuid tasakaalukaid) kõnesid ja oligi. Kuidagi sümpaatsem tundub. Tegelikult on ka selleks aastaks kenasid jüripäeva-plaane linnas peetud aga ma pole ilmselt kõige pädevam neid siin paljastama hakkama.
Niiapalju siis sellest, et püüaks millestki muust kah kirjutada ...